Pedagoogilised lähenemised
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 

Millised on lapse karistamise 3 alternatiivi?

esmaspäev, 16. juuni 2014
Karistamine tundub vanema jaoks lihtne, kiiresti teostatav ja mugav. Karistamine ei ole kõige parem probleemi lahendamise viis, sest see ei õpeta tegelikult last oma käitumist muutma.

Laste karistamisel kasutatakse tavapäraselt teleka vaatamise keeldu, üksinda aja maha võtmist või muud sarnast meetodit. Kuid kas see tõesti peatab ka edaspidi lapse mitteaktsepteeritava käitumise?

Miks ikkagi karistamine ja aja maha võtmine ei toimi?
Karistamine ning aja maha võtmine on meetodid, mis tekitavad lapses hirmu ja segadust. Kui lapsed käituvad halvasti, siis sageli on selle põhjuseks asjaolu, et laps:
  • ei ole aru saanud olulisest informatsioonist;
  • ei tunne vanemaga lähedust;
  • on vihane;
  • kardab;
  • on emotsionaalselt ülekoormatud.
Kolm lihtsat viisi, kuidas õpetada lapsele edaspidi tegema paremaid otsuseid:
  1. Peatu ja seleta - peata käitumine lapsele lähenedes. Ürita vältida lapse käitumise muutmist distantsilt hüüdes. Väga hästi sobib see, kui paned õrnalt käe lapse õlale ja räägid neutraalse (mitte agressiivse) häälega. Seleta lapsele rahulikult ja lihtsalt, miks sa keelad mingi tegevuse jätkamist. Kindlasti ei tohiks lapse peale karjuda, teda halvustada või isoleerida.
  2. Püüa vältida lapse käest küsimast "Miks?" ta käitus mitte aktsepteeritavalt. Selle asemel proovi ise aru saada, miks ta võis niimoodi teha. Näiteks kui laps lõhub mingi asja ära, siis "Miks sa seda tegid?" küsimuse asemel on parem küsida "Mida sa üritasid teha?" "Miks?" küsimus ei anna niikuinii enamasti head vastust, sest väike laps teeb paljusid meie jaoks mitte aktsepteeritavaid asju lihtsalt maailma avastamiseks. 
  3. Paku välja alternatiiv - lähtudes eelnevast mõttest, siis laps teeb paljusid asju lihtsalt uute põnevate asjade avastamiseks ning oma maailma avardamiseks. Seetõttu on igati hea suunata laps mingile teisele alternatiivsele huvitavale tegevusele. Seeläbi laps õpib ka seda, millised tegevused on lubatud ning ära jääb mõlemale poolele ebameeldiv negatiivne emotsioon.
Loe pikemalt sel teemal edasi: www.positiveparentingconnection.net

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Miks on tatar niivõrd kasulik toiduaine?
Tatratangu peetakse „tangude kuningannaks”. Toitude valmistamisel kasutatakse tatratangu laialdaselt riisi asendajana (Indias kutsutakse seda isegi mustaks riisiks).  
Miks on lapse nutt oluline ja ei tohiks seda takistada?
Vanemad tahavad teada, kuidas laste nutule reageerida - kas õigem oleks lohutada, ignoreerida, tähelepanu kõrvale juhtida, karistada, järele anda või empaatiliselt kuulata. Lapse mõistmine, tema tegelike vajadustega arvestamine ja oskus lapsevanemana seejuures tasakaalukalt toimida on kõige olulisem panus, mille saame anda lapse emotsionaalsesse arengusse. Legendaarse raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solter avaldab kogu tõe nutu kohta.
Parim riiete plekieemaldusvahend - äädikas
Mida kõike on võimalik äädikaga peale hakata ja seda mitte köögis süüa tehes. Äädikat saab kasutada koduses majapidamises pea kõikjal, sh riietelt plekkide eemaldamisel.
Nõmme emade ja laste varjupaik vajab tavalisi koduseid majapidamistarbeid
Kuna elu varjupaigas toimib nagu tavalises, kuid lihtsalt mõnevõrra suuremas peres, siis oleks varjupaigale abiks kõik seesama, mida läheb tavalises kodus vaja.
Miks on oluline veredoonorlus?
Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Eestis on veel laialt levinud arvamus, et verepuudus ei ole minu isiklik mure. Samuti on vereloovutamise protseduuriga endiselt seotud palju müüte ja hirme.