Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule

esmaspäev, 13. mai
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.

Ega te ei arva ometi tõsiselt, et ta istub maha ja mõtleb, kuidas parem laps olla? Nii nagu kõik inimolendid, tunneb ta häbi ja viha ja leiab endale õigustuse. Lapse saatmine teise tuppa ei taga tegelikult paremat käitumist. Põhjused on siin:
  1. Lapsed vajavad meie abi, et õppida ennast maha rahustama. Tõsi, kui laps oma tuppa saata, rahuneb ta lõpuks maha, aga mida ta selles keerulises tundekeerises niimoodi õpib?
  2. Ta tunneb ennast halvasti, kui ta minema saadetakse. Iga laps on valmis teile kinnitama, et see on karistus, täpselt samasugune nagu see, kui teid ennast omal ajal nurka pandi. Nii nagu teistegi karistuste puhul, paneb ka see lapse tundma, et ta on paha, mis tähendab, et ta käitubki suurema (mitte väiksema) tõenäosusega hiljem taas halvasti.
  3. See tekitab võimuvõitlust, sest tekitab olukorra, kus teie ja teie autoriteet on lapsega vastakuti seatud. Lastele ei meeldi, kui nad minema saadetakse või nurka pannakse. Seega te kas ähvardate neid või veate nad väega ära. Selge see, et selle vägikaikaveo võidab lapsevanem, kuni ta on lapsest suurem, kuid lapse ja vanema vahelises võitluses võitjaid.
  4. Vallandades lapses mahajätmise hirmu, murrate tema usalduse enda vastu. Lapse saatmine teise tuppa on sümboolne tõrjumine. Sellega kaasneva kuulekuse põhjuseks on tegelikult lapses vallandunud paanika, et ta jäetakse muidu üksi.
  5. Kuna te peate südame kõvaks tegema, kui te lapse teise tuppa saadate, siis õõnestab see teie empaatiat lapse vastu. Kuid teie empaatia on ju teie ja lapse vahelise suhte alustala ning kõige olulisem faktor, mis määrab ära selle, kas laps käitub üldse nii nagu te soovite.
Mis siis imestada, et vanemad, kes kasutavad seda meetodit, leiavad peagi ennast tsüklis, kus üks lapse halb käitumine järgneb teisele. Kui te kasutate lapse jonni käsitlemiseks seda võtet, siis tuleks teha vastupidi ja olla hoopis koos. Nii näeme lapse "halvas" käitumises tema appikarjet. Me loome lapsega uuesti sideme ja aitame tal sellist käitumist põhjustanud emotsiooni lahendada või vajadust täita.

Kuidas seda teha?
Kui näete, et laps on juba ohtlikult üles kruvitud ja kaotab kohe tasakaalu, tehke ettepanek koos olla või midagi koos teha. Haarake oma pahur sõjaks laps sülle ja otsige mõni vaikne nurk. Hoidke teda süles. Muutke see mänguks ja üritage laps naerma saada. Aga kui laps käitub endiselt teda painavate õnnetute tunnete ajel, siis tunnistage, et parim, mis te saate talle pakkuda, on võimalus nutta ja neist tunnetest vabaneda. Seadke piirid võimalikult osavõtlikult: "Kullake, ma ei lase sul tassi maha visata." Kui laps hakkab nutma, tervitage ta pisaraid ja olge tema juures. Pärast nutmist on ta hoopis teine laps.

Teie tähelepanu ei tähenda justkui hüvitist "halva käitumise" eest. Lastel on vaja päeva üle elamiseks meiega kontaktis olla, et side säiliks, eriti just raskel ajal. Kui märkate lapse käitumise põhjal, et ta vajab emotsionaalseks tankimiseks taas sidet või ühendust, siis miks talle seda mitte pakkuda? Kui ta nõuab aga mingit erikohtlemist või tahab midagi ohtlikku teha, tuleb muidugi selged piirid kehtestada. Lapse vale käitumist ei saa "hüvitada" nii, et annate talle midagi sellist, mis on juba ära keelatud. Kuid teie tähelepanu pole hüvitis - see on päästenöör.

Kui lapse käitumine on kohatu, tuleb sellest pärast lapse maha rahunemist rääkida. Tähele tuleks panna seda, et te ei noomiks, vaid arutaksite alternatiivset käitumist, milles te annate ise eeskuju.

Aga mis siis, kui te saadate lapse teise tuppa selleks et te ise rohkem endast välja ei läheks ning last ei lööks? Kui "katus" hakkab sõitma, on üksteisest eemaldumine suurepärane enese reguleerimise tehnika, mis annab lapsele eeskuju, kui ta õpib ennast juhtima. Kuid last pole vaja kuskile saata - see tekitab temas tunde, et ta on "paha". Tehke parem ise paus.

Loe edasi raamatust: "Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed" (Laura Markham)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas, BabyBjörn, Cybex, Engel Natur, Ecosh, Glo Skin Beauty, Herlitz, Hoppekids, Maxi-Cosi, Muumi, Quinny, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

laurav9988
neljapäev, 5. september 10:09
Väga asjalik artikkel

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Peresuhete mõju lapse arengule
Perekond kui kasvukeskkond toimib suhete kaudu. Peresüsteemi sisene tasakaal tuleneb vastastikustest suhetest. Ühelt poolt avaldavad lapsele mõju tema enda suhted teiste pereliikmetega, teiselt poolt mõjutavad teda ka teiste pereliikmete omavahelised suhted. 
D-vitamiini imendumist raskendavad nii maksaprobleemid kui liigne rasvkude
Ei ole just palju inimesi, kes poleks kuulnud D-vitamiinist ja selle tähtsusest organismile. D-vitamiini ei käsitleta enam ammu pelgalt toitainena, mis aitab tagada tugevaid luid. Laialt on tuntuks saanud ka selle rasvlahustuva vitamiini immuunsüsteemi moduleeriv toime, mis pakub kaitset nii viiruste, bakterite kui vähkkasvajate vastu.
Mida võiks teada supertoitude ehk superfoodide kohta?
Supertoidud on maailma toitaineterikkaimad toiduained ning nende omadused tulevad paremini esile, kui neid tarvitatakse algupärasel ja töötlemata kujul.
ASJAD OLEMAS! Sügava ja raske vaimupuudega laste kool vajab hädasti vooditarbeid
Salu kool on saanud nüüdseks kõik vajaliku kokku ja rohkem ei ole neil võimalik asju vastu võtta. Suured tänud!
JUST T teede maitseomadused on saanud rahvusvahelises teekaubanduses suunanäitajaks
JUST T on uue generatsiooni teejoojate bränd. Tänane päev väärtustab tervislikke eluviise, mugavust, naturaalseid maitseid. Ühest küljest on teel aastasadadepikkune ajalugu, kuid teisest küljest on see moekas elustiilijook.​ Tänu moodsa aroomitehnoloogia kasutamisele on JUST T teede maitseomadused saanud rahvusvahelises teekaubanduses suunanäitajaks.