Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas seada piire ilma karistamiseta?

teisipäev, 26. november 2019
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 

Selles mõtteviisis kõlab eeldus manipulatiivsusele. Kuidas aga seada piire nii, et need toimiks ja võimaldaks vastastikust hoolivust?
  1. Piiride seadmisega väljenda, mis sind häirib, st kus on sinu piir, mitte lapse. Öeldes „ära jonni“ või „mine oma tuppa ja tule tagasi, kui jälle hea laps oled“, väljendad lapse halvustamist ja kamandamist. Käsu ja alanduse vormis piiri seadmine lapsele, soosib protesti ja ilmselt jätkuvaid jonnihooge. Häirivas olukorras annad teada oma piirist: „ma tahan vaikust, kui telefoniga räägin“ või „ma olen praegu väsinud ja tahan puhata“. Lapsele ei pruugi küll meeldida, et ta kohe oma tahtmist ei saa, kuid ta tuleb sellega, et vanem on väljendanud oma vajadust, paremini toime, kui halva enesetundega pärast halvustamist ja kamandamist.
  2. Austa lapse piire, siis tunneb ta end väärtustatuna ja turvaliselt. Ka lapsel on oma piirid, millest ta märku annab ja ta oskab seda juba beebieast, nt pöörates pea ära, kui ta enam süüa ei taha, või viib pilgu mujale, kui kontakti ei soovi. Samuti oskab iga väikelapski märku anda oma vajadustest, kui ta on väsinud, hirmul ja otsides lähedust, kontakti, kinnitusi, et temast on aru saadud. Kui lapse katsed väljendada oma piire ja vajadusi ei jõua vanemani ja see kordub päevast päeva, siis õpib ta peagi oma vajadusi eirama ja ka iseennast tühistama. Seejärel on tema valikud kas ennast pidevalt tõestada valimata vahendeid või oma vajadusi alla surudes kuuletuda. Kui laps kogeb, et tema piire austatakse ja vajadusi märgatakse, siis tunneb ta end turvaliselt ja õpib olema empaatiline teiste vajaduste suhtes. 
  3. Sea piire viisil, mis on lubatud ka lapsele. Kui pead õigeks, et agressiivsed käitumised ei ole lubatud lapsele, siis eelkõige tuleb sul endal neid vältida. Kui lapse korrale kutsumiseks kasutada halvustamist („sa jonnid nagu tita“) või kauplemist („kui sinu suhtumine õppimisse ei muutu, siis taskuraha ei saa“) või ebamäärast pahandamist („kes sinu eest koristama peaks“?) siis õpib temagi oma tahtmiste saamiseks teistele halvasti ütlemist, tingimuste esitamist („mis ma siis saan, kui tunnistusel kolmesid pole“) ega pruugi ülepea mõista, mida temalt oodatakse ega tunda vastutust oma tegemiste eest. Kui soovid hoida suhtes lapsega austust ja hoolivust, lahendada probleeme nii, et säiliks huvi kokkulepetest kinni pidada. Kasuta enda eest seismiseks, oma häirituse ja ootuste väljendamiseks mina-keelt ja lapse piiride ja vajaduste mõistmiseks aktiivset kuulamist.
  4. Väldi näägutamist, ole konkreetne. „Kes küll sinu järgi koristama peab“ või „mitu korda ma pean sulle ütlema, et aeg on magama minna“ väljendab küll vanema ärritust, kuid teeb ka lapsele järjest raskemaks soovitult käituda. „Ma palun, et viiksid oma nõud ise kööki“, „15 minuti pärast on magamisaeg ja on aeg minna hambaid pesema“ on lapsele arusaadavam sõnum, mida ta ka tõenäolisemalt püüab täita.
  5. Kui mõni senine viis piire seada ei tööta, siis muuda midagi. Kui laps ei võta sinu juttu kuulda, siis pole kasu sellest, et räägid sama asja veel viis korda ja järjest valjema häälega. Kui laps ei reageeri, siis mine lapse juurde, loo kontakt ja tunne siirast huvi, milles asi, et sinu juttu kuulda ei võeta.
  6. Säästa end pidevalt samade asjade pärast muretsemisest ja manitsemisest. Kui iga kord pead olema valvel, et laps trepist alla ei kukus, siis on mõistlik trepi ette tõke seada. Kui lapsele käib üle jõu oma toas korda luua, siis tasub üle vaadata, kas kappides-sahtlites on piisavalt ruumi. Kui lapsel on sageli raskusi hommikuti üles ärkamisega, siis tuleb õhtused tegevused üle vaadata ja piisav uni tagada.
  7. Tee vahet lapse nõudmistel ja vajadustel. Kui laps nõuab, et ostaksid talle üha uusi asju, siis võib see rääkida tema vajadusest tunda end ise rohkem väärtustatumana. Kui laps ei taha minna voodisse ja nõuab üha uuesti juua ja unejuttu, siis võib ta karta üksi jäämist ja vajada kindlustunnet ja lähedust, et rahuneda.
  8. Osale lapse tegemistes, juhenda, anna positiivne tagasisidet – nii hoiad ära mitmed pahandusi. Sageli kuuleb laps peamiselt seda, mida ei tohi ja harva seda, kuidas tohib. Kui sa ei ole kunagi lapsega koos tuba koristanud, siis oleks ime, kui ta seda ise igal õhtul teha oskaks. Kui ta pole kunagi kuulnud vanema tänulikkust ja rõõmu, siis on tal raske tema soovide suhtes osavõtlik olla. Kui märkad, et laps on iseseisvalt õigeaegselt oma kodutööd ära teinud või oskab midagi täna paremini kui eile, jaga omatänulikkust ja heameelt – see on parim motivatsioon lapsele.
  9. Hoolitse ja vastuta iseenda ja oma vajaduste eest. Riidlemine lapsega ei aita, kui oled iseendaga pahuksis. Pidevad tülid ja kemplemised piiride seadmise pärast võivad rääkida millestki enamast, kui ärritusest lapse käitumise pärast. See võib olla hetk, mil on aeg luua endas selgust, mis sind päriselt häirib, mida tegelikult vajad ja kuidas tunda rahulolu iseendas.
Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Muudame koos emadepäeva ema ja lapse turvakodus rõõmsamaks
Lähenemas on emadepäev ja juba kolmas aasta soovib MTÜ Do Good heade inimeste abiga muuta selle päeva ema ja lapse turvakodudes veidi rõõmsamaks.
Laste sünnipäevad ja lasteaia lõpupeod Võlumetsa mängutoas ning eriti hea suvepakkumine
mai
Võlumetsa mängutoas Nõmmel leiab tegevust nii väike kui ka veidi suurem laps. Võlumetsa mängutuba on 160m2 ja mõeldud kuni 10 aastastele lastele, sobib nii poisile kui tüdrukule. Ruumi jätkub kuni 50-le inimesele. Mängutoas on olemas diskotuba, nukutuba, väikelaste tegevustuba mänguköögi, turuplatsi ja pehme patjade nurgaga. Olemas on batuut, mis sobib ka väikelastele ja väike pallimere bassein. 
Karulauk – vitamiinirikas kevadekuulutaja
Karulauguhooaeg on alanud ning see on söödavatest umbrohtudest üks esimesi kevadekuulutajaid. 
Gluteenivaba kodujuustu - peedi energia mahedik
Lapsed armastavad mahedikke ehk smuutisid. Sinna saab hästi ära peita ka need tervislikud toiduained, mida lapsed muidu süüa ei taha. 
Lasteklubi Väike Päike suvelaagrid 6-10 aastastele
juuni
Lasteklubi Väike Päike korraldab põnevaid suvelaagreid 6-10 aastastele lastele nii juunis, juulis kui augustis.