Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Kuidas seada piire ilma karistamiseta?

esmaspäev, 28. august 2017
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 

Selles mõtteviisis kõlab eeldus manipulatiivsusele. Kuidas aga seada piire nii, et need toimiks ja võimaldaks vastastikust hoolivust?
  1. Piiride seadmisega väljenda, mis sind häirib, st kus on sinu piir, mitte lapse. Öeldes „ära jonni“ või „mine oma tuppa ja tule tagasi, kui jälle hea laps oled“, väljendad lapse halvustamist ja kamandamist. Käsu ja alanduse vormis piiri seadmine lapsele, soosib protesti ja ilmselt jätkuvaid jonnihooge. Häirivas olukorras annad teada oma piirist: „ma tahan vaikust, kui telefoniga räägin“ või „ma olen praegu väsinud ja tahan puhata“. Lapsele ei pruugi küll meeldida, et ta kohe oma tahtmist ei saa, kuid ta tuleb sellega, et vanem on väljendanud oma vajadust, paremini toime, kui halva enesetundega pärast halvustamist ja kamandamist.
  2. Austa lapse piire, siis tunneb ta end väärtustatuna ja turvaliselt. Ka lapsel on oma piirid, millest ta märku annab ja ta oskab seda juba beebieast, nt pöörates pea ära, kui ta enam süüa ei taha, või viib pilgu mujale, kui kontakti ei soovi. Samuti oskab iga väikelapski märku anda oma vajadustest, kui ta on väsinud, hirmul ja otsides lähedust, kontakti, kinnitusi, et temast on aru saadud. Kui lapse katsed väljendada oma piire ja vajadusi ei jõua vanemani ja see kordub päevast päeva, siis õpib ta peagi oma vajadusi eirama ja ka iseennast tühistama. Seejärel on tema valikud kas ennast pidevalt tõestada valimata vahendeid või oma vajadusi alla surudes kuuletuda. Kui laps kogeb, et tema piire austatakse ja vajadusi märgatakse, siis tunneb ta end turvaliselt ja õpib olema empaatiline teiste vajaduste suhtes. 
  3. Sea piire viisil, mis on lubatud ka lapsele. Kui pead õigeks, et agressiivsed käitumised ei ole lubatud lapsele, siis eelkõige tuleb sul endal neid vältida. Kui lapse korrale kutsumiseks kasutada halvustamist („sa jonnid nagu tita“) või kauplemist („kui sinu suhtumine õppimisse ei muutu, siis taskuraha ei saa“) või ebamäärast pahandamist („kes sinu eest koristama peaks“?) siis õpib temagi oma tahtmiste saamiseks teistele halvasti ütlemist, tingimuste esitamist („mis ma siis saan, kui tunnistusel kolmesid pole“) ega pruugi ülepea mõista, mida temalt oodatakse ega tunda vastutust oma tegemiste eest. Kui soovid hoida suhtes lapsega austust ja hoolivust, lahendada probleeme nii, et säiliks huvi kokkulepetest kinni pidada. Kasuta enda eest seismiseks, oma häirituse ja ootuste väljendamiseks mina-keelt ja lapse piiride ja vajaduste mõistmiseks aktiivset kuulamist.
  4. Väldi näägutamist, ole konkreetne. „Kes küll sinu järgi koristama peab“ või „mitu korda ma pean sulle ütlema, et aeg on magama minna“ väljendab küll vanema ärritust, kuid teeb ka lapsele järjest raskemaks soovitult käituda. „Ma palun, et viiksid oma nõud ise kööki“, „15 minuti pärast on magamisaeg ja on aeg minna hambaid pesema“ on lapsele arusaadavam sõnum, mida ta ka tõenäolisemalt püüab täita.
  5. Kui mõni senine viis piire seada ei tööta, siis muuda midagi. Kui laps ei võta sinu juttu kuulda, siis pole kasu sellest, et räägid sama asja veel viis korda ja järjest valjema häälega. Kui laps ei reageeri, siis mine lapse juurde, loo kontakt ja tunne siirast huvi, milles asi, et sinu juttu kuulda ei võeta.
  6. Säästa end pidevalt samade asjade pärast muretsemisest ja manitsemisest. Kui iga kord pead olema valvel, et laps trepist alla ei kukus, siis on mõistlik trepi ette tõke seada. Kui lapsele käib üle jõu oma toas korda luua, siis tasub üle vaadata, kas kappides-sahtlites on piisavalt ruumi. Kui lapsel on sageli raskusi hommikuti üles ärkamisega, siis tuleb õhtused tegevused üle vaadata ja piisav uni tagada.
  7. Tee vahet lapse nõudmistel ja vajadustel. Kui laps nõuab, et ostaksid talle üha uusi asju, siis võib see rääkida tema vajadusest tunda end ise rohkem väärtustatumana. Kui laps ei taha minna voodisse ja nõuab üha uuesti juua ja unejuttu, siis võib ta karta üksi jäämist ja vajada kindlustunnet ja lähedust, et rahuneda.
  8. Osale lapse tegemistes, juhenda, anna positiivne tagasisidet – nii hoiad ära mitmed pahandusi. Sageli kuuleb laps peamiselt seda, mida ei tohi ja harva seda, kuidas tohib. Kui sa ei ole kunagi lapsega koos tuba koristanud, siis oleks ime, kui ta seda ise igal õhtul teha oskaks. Kui ta pole kunagi kuulnud vanema tänulikkust ja rõõmu, siis on tal raske tema soovide suhtes osavõtlik olla. Kui märkad, et laps on iseseisvalt õigeaegselt oma kodutööd ära teinud või oskab midagi täna paremini kui eile, jaga omatänulikkust ja heameelt – see on parim motivatsioon lapsele.
  9. Hoolitse ja vastuta iseenda ja oma vajaduste eest. Riidlemine lapsega ei aita, kui oled iseendaga pahuksis. Pidevad tülid ja kemplemised piiride seadmise pärast võivad rääkida millestki enamast, kui ärritusest lapse käitumise pärast. See võib olla hetk, mil on aeg luua endas selgust, mis sind päriselt häirib, mida tegelikult vajad ja kuidas tunda rahulolu iseendas.
Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Muudame koos emadepäeva ema ja lapse turvakodus rõõmsamaks
Lähenemas on emadepäev ja juba kolmas aasta soovib MTÜ Do Good heade inimeste abiga muuta selle päeva ema ja lapse turvakodudes veidi rõõmsamaks.
Laste sünnipäevad ja lasteaia lõpupeod Võlumetsa mängutoas ning eriti hea suvepakkumine
mai
Võlumetsa mängutoas Nõmmel leiab tegevust nii väike kui ka veidi suurem laps. Võlumetsa mängutuba on 160m2 ja mõeldud kuni 10 aastastele lastele, sobib nii poisile kui tüdrukule. Ruumi jätkub kuni 50-le inimesele. Mängutoas on olemas diskotuba, nukutuba, väikelaste tegevustuba mänguköögi, turuplatsi ja pehme patjade nurgaga. Olemas on batuut, mis sobib ka väikelastele ja väike pallimere bassein. 
Karulauk – vitamiinirikas kevadekuulutaja
Karulauguhooaeg on alanud ning see on söödavatest umbrohtudest üks esimesi kevadekuulutajaid. 
Gluteenivaba kodujuustu - peedi energia mahedik
Lapsed armastavad mahedikke ehk smuutisid. Sinna saab hästi ära peita ka need tervislikud toiduained, mida lapsed muidu süüa ei taha. 
Lasteklubi Väike Päike suvelaagrid 6-10 aastastele
juuni
Lasteklubi Väike Päike korraldab põnevaid suvelaagreid 6-10 aastastele lastele nii juunis, juulis kui augustis.