Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud

neljapäev, 6. detsember 2018
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 

Vastavalt arengupsühholoogiale on klammerdumine väikelapse arenguline etapp, mis möödub aja jooksul. Ta vajab seda perioodi turvatunde kindlustamiseks. Olles saanud sellest perioodist kaasa vanema mõistva, rahuliku ja toetava suhtumise, saab ta edasi liikuda järgmisele arengutasemele. Mõned mõtted, mis võiksid aidata lapse klammerdumise perioodi rahulikuks möödumiseks.
  • Keskendu ja tegele - klammerduvale lapsele keskendumine ja temaga tegelemine on oluline. Ta vajab vanema lähedust ja toetust. See väldib ka lapse negatiivsete käitumismustrite tekkimist.
  • Klammerduvale lapsele tähelepanu osutamine aitab lapsel tugevdada turvatunnet ja vanema-lapse suhet.
  • Klammerduva lapse ignoreerimine ei tee neid kiiremini iseseisvaks - pigem on mõju vastupidine. Uuringud on näidanud, et kui sel perioodil ignoreerida last, siis klammerdumise periood hoopis pikeneb ja lapsel jääb saavutamata baasturvalisus.
  • Laste jaoks on loomulik otsida vanematelt toetust - laps õpib tundma maailma läbi vanemate. Laps jälgib igas olukorras vanema käitumist ja õpib sellest. Näiteks võib lapse jaoks mingi asi tunduda väga hirmutav, kui aga vanem jääb antud olukorras rahulikuks, teeb seda suure tõenäosusega ka laps.
  • Väikelapse aju ei ole veel küps selleks, et täpselt aru saada, mis on ohtlik ja mis mitte. Isegi 5-aastased ei ole veel piisavalt küpsed selleks, et toime tulla tegeliku või ettekujutatud stressi olukordades. Seetõttu on normaalne, et laps tuleb vanema juurde tuge otsima, kui näeb näiteks varje, kloune, musti kasse, kuuleb uusi hääli jne.
  • Klammerdumine annab sageli teada sellest, et laps vajab olukorra kohta rohkem informatsiooni. Võib-olla tunneb laps hirmu ja püüab seega kuidagi oma tunnetega toime tulla. Ta vajab lisa selgitusi ja tähelepanu, et tunda end kindlalt. Klammerdumine võib süveneda ka haiguse või väsimuse ajal. Kindlasti ei tähenda klammerdumine, et laps on nõrk ja tulevikus ebakindel.
  • Klammerduva lapsega tegelemine süvendab usaldust. Kui vastad lapse klammerdumisele empaatiliselt ja tema tundeid arvestades, saab laps olulise tagasiside ja üle ebakindlusest. Klammerduv laps ei ole igavesti klammerduv. Kui ta saab piisavalt toetust, armastust ja mõistmist, kasvab temast õnnelik ja rahulik laps.
Allikas: www.positiveparentingconnection.net



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
BabyBjörn, Carriwell, Concord, Cybex, Ecosh, Engel, Glo Skin Beauty, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Hapukapsas kui ravimtoit
Hapukapsast võib pidada üheks eestlaste rahvusroaks. Vastupidiselt ameeriklastele, ei ole meile vaja seletada, et hapukapsas on kasulik ja et seda süüakse ka ilma kuumtöötlemata. Aga kas olete ikka teadlik, millise imelise potentsiaaliga ravimtoiduga hapukapsa näol tegemist on?
Kui laps läheb üksinda ringi rändama
Mõned lapsed on väga aktiivsed ja energilised. Neile meeldib ringi joosta ja sageli kaasneb sellega ka vanema silmade eest ära kadumine. Teised lapsed lähevad lihtsalt vanema kõrvalt omaette kõndima ja ei vaata kordagi tagasi. Sellele probleemile on välja pakkunud lahenduse maailmakuulus lapsehoidja Jo Frost. Tema nimetab seda rändlusmeetodiks.
Klaasist ja kristallist esemete ning peeglite puhastamine
Akende ja peeglite puhastamine on tavapärane kodutöö. Siinkohal oleme välja toonud mõned näpunäited, kuidas saab seda tööd veidike lihtsustada.
Kilekotid tapavad loomi ja linde
Kilekott tundub alguses olevat hea sõber. Aitab kraami poest koju tassida ja hoiab asju määrdumast. Kuid kõik see heasoovlikkus lõpeb hetkel, mil sa ta loodusesse viskad. Siis saab kilekotist Killerkott. Kilekott laguneb looduses enam kui tuhat aastat, muutudes järjest väiksemateks helvesteks. Neid tükke neelavad pahaaimamatult toidu pähe alla loomad ja linnud.
Kaisukooli lapsekandmise alg- ja jätkukursus Tallinnas, 17. oktoober
oktoober
Lapsekandmine on enam kui lapse vajadus. Kuigi esimesel eluaastal on see esmane vajadus, et terviklikult kasvada ja areneda. Ta loob tugeva sideme ema ja lapse vahele kogu eluks. Nähtamatu nabanööri, nagu dr Levin on öelnud. Lapsekandmiseks pole vaja abivahendeid. Ka lihtsalt sülle võtmine, kallistamine, pai, silitused, hellitused on lapse kandmine. Ehk kehakontakt ja liikumine. KAISULAPSED on terved ja nutikad!