Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal

kolmapäev, 21. november 2018
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.

Kui laps ärkab ööunest, siis on ta puhanud ja täis energiat mängimiseks, õppimiseks, arenemiseks. Iga ärkveloleku tunniga väheneb aga järk-järgult ööunest saadud kasulikkus ning suureneb vajadus järgmiseks uneks. Kui lapsevanem võimaldab lapsele sel ajal temale vajalikku und, siis taastub ka tema energiatase ning aju saab vajaliku puhkuse.

Aja jooksul muutub lapse võime olla "õnnelikuna ärkvel" järjest pikemaks. Kui vastsündinud laps suudab ärkvel olla ca 1-2 tundi, siis kaheaastane peab vastu oluliselt kauem.

"Õnneliku ärkveloleku" keskmine aeg unede vahel:
  • Vastsündinud - 1-2 tundi;
  • 6 kuune - 3 tundi;
  • 12 kuune - 3-4 tundi;
  • 18 kuune - 4-6 tundi;
  • 2 aastane - 5-7 tundi;
  • 3 aastane - 6-8 tundi;
  • 4 aastane - 6-12 tundi
Päeva edenedes suureneb lapse unevajadus ja seega muutub sageli tujukamaks, vinguvamaks ja vähem paindlikumaks. Tal on rohkem nutu- ja jonnihooge ning vähem kannatlikkust. Laps ei suuda enam keskenduda, õppida ning omandada uut infot. 

Lapse keha ja aju vajavad puhkust, et taastuda ja end koondada. Kui laps ei saa puhkust, siis probleem süveneb ja õhtuks on laps niivõrd kurnatud, et emotsionaalne plahvatus on vältimatu. Väikelapse aju ei ole veel niivõrd küps, et suudab ilma puhkuseta püsida õhtuni värske ja stressita. Selline päev võib tähendada ka raskusi ööunele jäämisel, sest laps ei ole võimeline enam maha rahunema. 

Kui väikelaps ei maga regulaarselt lõunaund, siis tema tujukus, vingumine ja jonnihood järjest suurenevad. Ja kui sellele peaks järgnema halb ööuni, siis on see lapse jaoks äärmiselt kurnav. Kuigi enamik lapsi lõpetavad päevaunede magamise 4-5 aastaselt, soovitavad uneteadlased ka suurematel teha puhkepause. Lapse vaimse ja füüsilise tervise seisukohast on see väga kasulik.

Meeles tasuks pidada seda, et kvaliteetsed päevauned võivad aidata kompenseerida halvasti magatud ööund, kuid pikem ööuni ei kompenseeri päevaune puudumist (tulenevalt lapse bioloogilisest unevajadusest). Seega olenemata sellest, kuidas laps magab öösel, ei asenda see mingil viisil päevaune puudumist.

Allikas: www.positiveparentingconnection.net


pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
BabyBjörn, Carriwell, Concord, Cybex, Ecosh, Engel, Glo Skin Beauty, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda jt



 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Juhtmeta beebimonitoride varjatud ohud
Tänapäeva maailmas areneb tehnoloogia meeletu kiirusega. Tehnoloogilised "vidinad" teevad elu mugavamaks, paindlikumaks ja lihtsamaks. Kõikide positiivsete aspektide juures on ka varjatud negatiivseid külgi, millest tasub olla teadlik. Näiteks on uuemad uuringud näidanud, et juhtmeta beebimonitorid lapse pea läheduses on sama kahjulikud kui mobiiltelefonid.
Turvatool peale liiklusõnnetust
Õnnetus ei hüüa tulles ning keegi meist ei ole valmis liiklusõnnetuseks. Kui see peaks aga juhtuma ning autos on turvatool, võiks teada, mida sellega edasi teha.
Looduslik palavikualandaja ja peavalu leevendaja
Sellise sombuse talvega haigestuvad lapsed tihedamini, kui keegi meist seda sooviks. Ükski ravim lastele ei meeldi, kas on kibe või on siis keemiaga liialdatud nii, et isegi lõhn ajab öökima ja seda kõike selle nimel, et rohi magusamaks teha. Alternatiive on mitmesuguseid, mida võiks külmetushaiguste korral kasutada. 
Aili Alber blogi - Lihtsalt kade
Mõnikord ma ikka oskan marunõme naine olla. Minu ülihaige pool tuleb välja nendel hetkedel, kui Allan ütleb, et ta läheb sõpradega aega veetma. Olgu öeldud, et ta käib umbes 2-3 korda väljas kolme nädala jooksul. Ja isegi siis piirdub see niisama sõprade pool olemisega (või pargivad autodega Elva Konsumi ees nagu ossid :D ), kus ta joob paar õllet ning minu kahjurõõmuks valutab järgmisel hommikul pead.
Eesti Toidupanga toidukogumispäev, 18. oktoober
Täna, 18. oktoobril on Toidupanga toidukogumispäev. Kampaaniaga liitunud 31-s kauplustes, millest viis osaleb esmakordselt, on võimalik kohalikule toidupangale kaupa annetada kell 10–19.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30