Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil

kolmapäev, 18. september
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 

Lapsed kasutavad pisaraid, et üle saada traumadest ja vabaneda pingetest. Oluline on nutvale lapsele vastata, mitte teda ignoreerida või karistada.

Tähtis on:
  • Kuulata last,
  • Aktsepteerida tema nuttu,
  • Teha kõik endast olenev, et kõrvaldada probleemi olemus.
Nutu ajal on lapsele vajalik täiskasvanu kohalolek ja tähelepanu. Talle tuleb anda võimalus väljendada oma valulikke tundeid ilma, et neid tõrjutaks.

Mis on lapse nutu põhjuseks lasteaias?
Kohanemise perioodil võib laps nutta mitmel erineval põhjusel:
  • Lahusolekust põhjustatud valust,
  • Stressi (haigus, palju lapsi rühmas, võõrad inimesed lasteaias, uued mänguasjad, peod jpm) kogunemisest,
  • Kaastunde tekitamiseks,
  • Tähelepanu saamiseks.
Sõltumata lapse nutu tegelikust põhjusest, vajab ta nutu ajal südamlikku toetust, kuulamist ja aktsepteerimist.

Mida lapsevanemale lapse nutu korral soovitada ?
  • Vähenda lapse pingeid, et tal oleks põhjust vähem nutta.
  • Analüüsi ennast, millised tunded sind valdavad, kui laps nutab (süütunne, teadmatus, ärevus, viha, kurbus).
  • Mõtle sellele, kuidas toimida, et lapse nutu põhjus välja selgitada.
  • Küsi nõu ja abi.
Mida võib kohanemisperioodil lapse käitumises märgata?
Lapse käitumist on kohanemisperioodil raske prognoosida. Kohanemisprotsessi iseloom on igal lapsel erinev. Näiteks võib mõni laps oma soovimatust lasteaeda tuleku suhtes väljendada väga tormiliselt: ta nutab, viskab end põrandale, hammustab, küünistab, näpistab rühmakaaslasi jms. Väsides võib selline laps äkki rahuneda, magama jääda, kuid ärgates samasuguse hooga jätkata. Selliste ilmingute puhul võib lapse kohanemiseks kuluda umbes üks kuu.

Emast lahkumine võib mõne lapse muuta vaikseks, ta sulgub endasse ja on pinges, suheldes ettevaatlik ja umbusaldav. Ta võib istuda üksi nurgas, liigub vähe, hoiab nuttu tagasi ei puutu mänguasju ega toitu. Nähes ema uksel jookseb tema juurde, haarab ema põlvede ümbert kinni ja puhkeb kõva häälega nutma. Sellise käitumisega lapse kohanemine võib kulgeda kaua ja kesta 2-3 kuud.

Mõni laps on väga suhtlemisaldis, tervitab kõiki rõõmsalt, suhtleb aktiivselt, jutustab kiirustades kõigest mis on kodus juhtunud või millised mänguasjad tal on, kui head on tema vend või õde. Samas hoiab ta täiskasvanu lähedusse, sööb iseseisvalt, võtab riidest lahti ja ootab teenitud kiitust. Kahjuks võib selline rõõmus olukord kesta 2-3 päeva. Järgnevatel päevadel ei pruugi ta nõustuda lapsevanemast lahkuma ja kohanemisperiood võib kesta mitu kuud.

Millest sõltub lapse käitumine kohanemisperioodil?
Me ei tohi unustada, et kohanemisperioodil teeb laps suuri jõupingutusi, et toime tulla tema jaoks täiesti uue olukorraga. Võib täheldada, et kergemini kulgeb kohanemine neil, kes on pärit suurest perekonnast, kes aeg-ajalt viibivad ilma ema – isata oma lähisugulaste või tuttavate juures. Uus tundmatu keskkond neid ei hirmuta.

Raskemini võivad kohaneda need lapsed, kes on emaga kahekesi, suhtlevad vähe eakaaslastega ja teiste täiskasvanutega. Uues keskkonnas võivad lapsed hakata käituma ettearvamatult, nad vaikivad ja suhtuvad kõigesse ohutundega.

Seega sõltub lapse käitumine kohanemisperioodil:
  • Lapse isiksuseomadustest,
  • Ema- isa oskusest laps lasteaeda tulekuks ette valmistada,
  • Täiskasvanu suhtlemisest lapsega,
  • Lapse elukogemusest jms. 
Allikas: www.teatoimeta.ee



 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Sünteetilised toiduvärvid on laste tervisele kahjulikud
Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitritoodete ja karastusjookide tootmisel, samuti lisandina jogurtitele, jäätistele, margariinidele, puu- ja juurviljakonservidele jne. Kui mõni toode on väga erksavärviline, siis on seda tõenäoliselt värvitud asovärviga. Asovärvid on laste tervisele kahjulikud, kuna võivad põhjustada lastele allergilisi reaktsioone.
Kui otsid lahendust teismelise vastuhaukumisele
Vastuhaukumine on teismeliste jaoks tavapärane. See on nende arengu perioodi justkui sissekirjutatud käitumismuster. Kuidas aga ise sellesse suhtuda ja toime tulla kurnavate vaidlustega?
Tee oma perele ise šampoon ja palsam
Juuste pesemiseks ei pea alati ostma poest kalleid šampoone ja palsameid. On mõned head nipid, kuidas teha ise vastavalt juuksetüübile õige pesuvahend.
Kuidas kasutada söögisoodat koduses majapidamises?
Söögisooda on majapidamises asendamatu. Seda kasutatakse nii kookide kergitusainena kui koduste majapidamistarvete puhastamisel.
Osale fotokonkursil, võida fotosessioon ja muid auhindu
MTÜ Aarete Laegas kuulutab välja fotokonkursi teemal „Hea tegu“, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu headusele, mis inimestes endis ning nende ümber eksisteerib. Konkursist saab osa võtta 24.07-31.08.2014.