Pedagoogilised lähenemised
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 

Miks on lapse nutt oluline ja ei tohiks seda takistada?

esmaspäev, 14. märts 2016
Vanemad tahavad teada, kuidas laste nutule reageerida - kas õigem oleks lohutada, ignoreerida, tähelepanu kõrvale juhtida, karistada, järele anda või empaatiliselt kuulata. Lapse mõistmine, tema tegelike vajadustega arvestamine ja oskus lapsevanemana seejuures tasakaalukalt toimida on kõige olulisem panus, mille saame anda lapse emotsionaalsesse arengusse. Legendaarse raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solter avaldab kogu tõe nutu kohta.

Faktid nutu ja jonnihoogude kohta
Kõik lapsed kogevad teataval määral stressi, sõltumata sellest, kui armastavad vanemad neil on. Üks nutmise olulisi funktsioone on stressi väljaelamine ja tervenemisele kaasa aitamine. Täiskasvanud püüavad vääritimõistmise tõttu tihti laste nuttu alla suruda. Neis vallanduvad maandamata pinged ja nende endi nutmisvajadus. Selline surutis kandub edasi põlvest põlve. Nutmise allasurumine võib põhjustada emotsionaalseid ja käitumislikke probleeme - hiljem ka stressist põhjustatud haigusi - ja piirata lapse tegelike võimete täielikku rakendamist.

Peamised stressi allikad imikutel ja lastel

Ümbritsevate inimesete tegevused
  • Füüsiline, seksuaalne, verbaalne või emotsionaalne väärkohtlemine;
  • Lugupidamatu kohtlemine (nt solvangud, valetamine);
  • Autoritaarne distsiplineerimine (sh kõik karistused);
  • Õppima, saavutama või võistlema sundimine;
  • Täiskasvanute ebareaalselt kõrged ootused;
  • Valulike emotsioonide allasurumine või mittetunnistamine;
  • Armastuse või tähelepanu jagamine lapse käitumisest sõltuvaks
Ümbritsevate inimeste tegevusetus (rahuldamata vajadused)
  • Füüsiline või emotsionaalne eiramine;
  • Puudulik füüsiline kontakt (süles hoidmine);
  • Mingi vajaduse hilinenud rahuldamine või väärtõlgendamine;
  • Tähelepanu, empaatia või taktitundelise reageerimise puudumine;
  • Täitmata lubadused
Olukorrast tingitud haigetsaamine
  • Sünnieelsed traumad või sünnitraumad;
  • Haigused, vigastused, meditsiinilised protseduurid;
  • Püsiv või lühiajaline (sõltuvalt lapse vanusest) lahusolek;
  • Liigne tegelemine;
  • Suured elumuutused;
  • Puudulikult toimiv peresüsteem;
  • Pettumused või teised ootamatud elusündmused
Nutu psühholoogiline kasulikkus
Lastel, kes saavad piisavalt nutta on mitmesuguseid eelised. Nad on emotsionaalsemalt tervemad, nendega on kergem koos elada, neil on elutervem kiindumussuhe täiskasvanutega, kõrgem enesehinnang ja parem õppimisvõime.

Kui lastele antakse pärast hirmutavaid või masendavaid kogemusi võimalus nutta või karjuda, siis hilisem sarnastesse olukordadesse sattumine stressireaktsiooni esile ei kutsu. Turvalises õhkkonnas nutmise psühholoogiline protsess suudab mingil moel aju veenda, et ähvardav oht on möödas ja kõrvaldatud. Nutmine aitab tingitud stressireaktsioonist vabaneda. Laps, kellel on olnud koera haukumise pärast piisavalt nutta (olles turvaliselt oma ema käte vahel), suhtub teistesse koertesse küll võib-olla ettevaatusega, kuid ei satu enam paanikasse.

Nutmise aktsepteerimine aitab kaasa lapsevanema/lapse elutervele kiindumussuhtele
Lastele peaks andma võimaluse väljendada varjamatult vaenulikkust ja armukadedust isegi siis, kui need on suunatud nende vanematele. Näiteks peaks lastel lubama oma vanematele öelda "Ma vihkan sind!" Kui neid niisuguste tundepuhangute eest karistada või häbistada, siis hakkavad nad vastu või saavad neist ärevusest piitsutatud neurootikud.

Oluline on nutvale lapsele vastata, mitte teda ignoreerida või karistada. Kui vanemad ei reageeri imiku nutule tema esimesel eluaastal, võib kiindumussuhte kujunemisel esineda tõrkeid. Laps võib vanematega agressiivselt käituda, nõuda äärmiselt palju tähelepanu või olla klammerduv.

Lastele on vaja vanemaid, kes suudavad kuulata nende viha, leina ja hirmu väljendusi, kes suudavad nendesse empaatiliselt suhtuda. Kui lapsed saavad sünnist saadik neid tundeid takistamatult väljendada, siis õpivad nad sellest, et neil pole vaja valulikke emotsioone alla suruda ning tunnevad, et neid armastatakse tingimusteta.

Nutmise aktsepteerimine tõstab lapse enesehinnangut
Kõrge enesehinnang on omane lastele, kes arvavad endast hästi ja on oma võimetega rahul. Siin on otsene seos lapse terve kiindumussuhtega, kuna kõrge enesehinnangu kujunemiseks peavad lapsed tundma, et neid tingimusteta armastatakse ja aktsepteeritakse.

Lastega, kes saavad piisavalt nutta, on kergem koos elada
Lastega, kellel lubatakse nutta ja karjuda nii palju kui vaja on palju meeldivam koos elada. Pikk nutu- või jonnihoog iseenesest ei ole midagi meeldivat. Kuid pärast enda tühjaksnutmist või jonnihoogu on lapsed tavaliselt rõõmsad, lõdvestunud, koostööaltid, vastutulelikud, vägivallatud ja endaga toimetulevad.

Lastel, kes nutavad on parem õppimisvõime
Kõikidel lastel on kaasasündinud tohutu intellektuaalne potentsiaal. Paraku on see paljudel lastel blokeeritud haigetsaamise, segaduse, masenduse või hirmuga seotud kogemuste tõttu, mida ei ole nutmise tervendavate mehhanismide abiga läbi töötatud ja välja elatud. Rohkelt on tõendeid selle kohta, et lapsepõlves kogetud stress ja traumeerivad sündmused võivad avaldada negatiivset mõju mõtlemis- ja õppimisvõimele. Lastel, kellel lubatakse nutta ja ennast häälekalt väljendada alati, kui nad on häiritud või milleski pettunud on täheldatud hämmastavat mõtlemis- ja õppimisvõimet.

Nutvatel lastel peaks laskma nutta niikaua, kui nad seda ise tahavad. On lugupidamatu püüda muuta nutmist naeruks, kuna sellega anname lapsele signaali, et nutmine on sobimatu, sel moel näitame tema tunnete tühisust.

Täiskasvanute kontrollimustrid
Enamik täiskasvanuid on kogenud nutmise allasurumist juba väga varakult. Nad on harjunud tundeid endas hoidma, kasutades selleks kontrollmustreid. Need on harjumused või käitumisviisid, mille inimesed omandavad, et hoiduda emotsionaalsest valust ja nutmisest. Kontrollmustrid avalduvad tihti sõltuvuste kujul.

Täiskasvanutel levinud kontrollimustrid - keemiliste ainete tarvitamine, liigsöömine, küünte närimine ja muud harjumused, lihaspinged ja -jäikus, ohjeldamatu aktiivsus, viisid tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.

Loe lisa raamatust: "Nutt ja jonnihood", autor Aletha J. Solter



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas teha tervislikku moosi chia seemnetega?
Kas soovite teha moosi, kust puudub rafineeritud suhkur, mis on täis sooletööd stimuleerivaid kiudaineid ja põletikke alandavaid Omega 3 rasvhappeid? Ja mille valmistamiseks kulub vaid mõni minut? Tegu pole ei rasvase ega kiulise ollusega, vaid dekadentlikult maitseva värske želeega, mis sobib nii magustoitude maitsestamiseks, saiale kui ka niisama söömiseks. Ja selles on üks salajane komponent…
Miks on tatar niivõrd kasulik toiduaine?
Tatratangu peetakse „tangude kuningannaks”. Toitude valmistamisel kasutatakse tatratangu laialdaselt riisi asendajana (Indias kutsutakse seda isegi mustaks riisiks).  
Millised on lapse karistamise 3 alternatiivi?
Karistamine tundub vanema jaoks lihtne, kiiresti teostatav ja mugav. Karistamine ei ole kõige parem probleemi lahendamise viis, sest see ei õpeta tegelikult last oma käitumist muutma.
Parim riiete plekieemaldusvahend - äädikas
Mida kõike on võimalik äädikaga peale hakata ja seda mitte köögis süüa tehes. Äädikat saab kasutada koduses majapidamises pea kõikjal, sh riietelt plekkide eemaldamisel.
Nõmme emade ja laste varjupaik vajab tavalisi koduseid majapidamistarbeid
Kuna elu varjupaigas toimib nagu tavalises, kuid lihtsalt mõnevõrra suuremas peres, siis oleks varjupaigale abiks kõik seesama, mida läheb tavalises kodus vaja.