Pedagoogilised lähenemised
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.

Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks

neljapäev, 9. august
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 

Tavaliselt võtab kerge kohanemine aega 10-15 päeva ja raskemal juhul 1-2 kuud.

Vanemast eraldumine
  • Aeg – planeerige harjutamise aeg oma tööplaanidesse. Seda on vaja, et saaksite rahulikult last tuua ja talle varem järgi tulla. Samuti on vaja leida aega õhtul, et olla lapsega koos ja päeva pingeid maha võtta. Laps võib õhtul olla tujukam või jonnakam. Tal on vaja teie lähedust, teie tähelepanu. Leidke lapsega koos talle sobiv rahustav tegevus.
  • Konkreetsus – pikad lahkuminekud võivad kohanemist raskendada. Pigem olla konkreetne: rääkida lapsele, mis teda sellel päeval ees ootab, et ta jääb teiste lastega ja teie lähete tööle. Ja kindlasti öelda, millal tagasi tulete (nt peale söömist või magamist). Teha lapsele kalli-musi-pai ja lubada aknalt lehvitada ning siis minna. Olge ise sealjuures rõõmsameelne, kindel ja rahulik, laps tunnetab vanema emotsioone ja need kanduvad temale üle. Vanemad peaksid andma hoidjale võimaluse last lohutada ja rahustada, kui laps üleandmisel nutab. Kui laps tajub vanemate usaldust hoidja suhtes aitab see ka temal uusi lähedussuhteid luua.
  • Järjekindlus – esimesed 1-2 nädalat tasub lastehoius käia ilma vaheaegadeta, st. pigem lühemad päevad, kuid kõigil päevadel. Hiljem võib rütmi muuta.
  • Nutt – see on normaalne ja vabastab lapse pingest. Lubage tal nutta. Pikk kohalolek võib teha lahkumise keerulisemaks. Aga tunnetage oma lapse valmisolekut. Kurb laps vajab siiski tuge ja hoolivust. Mõnikord arvavad vanemad nutvat last hoidu jättes, et teevad talle sellega kuidagi liiga. Laps näitab enamasti oma rahulolematust uue situatsiooni ja muutusega läbi nutu. Siiski ei tähenda see, et ta ei kohane uue olukorraga. Tihti lapsed, kes nutavad vanemate lahkudes rahunevad kiirelt pärast ukse sulgumist ning hakkavad mängima. Ka täiskasvanud tunnevad end uues olukorras ebakindlalt, kuid neil on rohkem võimalusi selle väljendamiseks. Laps väljendab oma ärevust peamiselt läbi nutu. Nutt näitab lapse ärevust, mitte seda, et talle lastehoius ei meeldi.
  • Turvaelement – andke lapsele kaasa tema lemmikmänguasi või kaisukas. See annab vajaliku turvatunde ja emotsionaalse toe. Nii ei tunne laps end võõras kohas üksi, vaid on koos oma sõbraga.
Uus keskkond
  • Ettevalmistus – et üleminek tuttavast keskkonnast uude oleks sujuv, oleks hea last veidi ette valmistada. Hea oleks järgida lastehoiule sarnast päevakava (söömise ja magamise aegu). Tutvuge koos lastehoiu ruumide ja õpetajatega. Rääkige, mida hoius tehakse, kuidas lapsed seal käivad. Võite tasapisi ka kodus harjutada last sellega, et ema käib ära (poes) ja tuleb siis tagasi. Harjutage ka eneseteenindamisoskusi (ise söömist, riietumist, potil käimist), nende tegevustega hõlpsamalt toimetulemine muudab lapse enesekindlamaks.
  • Rutiin – Lapsele sobib rutiin, see teeb uue olukorra lihtsamaks. Seadge sisse hommikused kindlad tegemised (hambapesu, kammimine). Oluline, et seda tehakse kiirustamata (reaalsuses raske, kuid vajalik). Hoiust tulles tehke midagi koos: lugege, joonistage, mängige. Siis laps teab seda ühist koos olemist oodata.
  • Tagasilöök – See tuleb ühel hetkel kõigil, kellel suuremal, kellel vähemal määral. Algus võib olla uus ja huvitav, aga kui laps saab aru, et nii jääbki, siis võib tekkida vastuseis ja laps keeldub hoidu tulemast. Olge kannatlik, jääge rahulikuks ja uskuge, et laps on võimeline kohanema. Ärge seadke kiireid eesmärke, et nädala pärast on laps kohanenud. Liikuge samm-sammult ja tundke koos rõõmu väikeste edusammude pärast.
Sotsiaalsed suhted
Lastegrupiga liitumine ja suhete loomine eakaaslastega on järjekordne väljakutse lapsele. Väikesed lapsed on enamasti „egoistlikud“. Grupiga liitudes õpivad nad oma „egoismiga“ toime tulema: näiteks, et mänguasjad ei ole ainult neile, vaid neid tuleb teistega jagada. Neil tuleb ka õppida oma järjekorda ootama. Lapsed õpivad toime tulema kadedusega täiskasvanu tähelepanu pärast. Nad õpivad ka teineteist aitama. Grupis olemine on nende esimene sotsiaalsete oskuste õppimise ja grupiliikmeks olemise ning grupi reeglite teadasaamise võimalus. Täiskasvanute abiga on lastel võimalik toime tulla kohanemisperioodiga kaasnevate emotsioonidega ja saada positiivseid sotsiaalseid kogemusi.

Mõned asjad, mida ei ole soovitav teha:
  • Ära hiilida, kui laps on mänguhoos. See on mugav vanemale, aga ebameeldiv kogemus lapsele ja võib õõnestada usaldust. Laps võib hakata edaspidi vanemat „valvama“, et ta enam ära ei kaoks.
  • Eirata lapse tundeid. Laps peab aru saama, et tema tunded on olulised. Püüdke teda mõista ja tema tundeid peegeldada. Näiteks öelge: ma saan aru, et sa oled kurb, et sa tahaksid emmega olla. Ärge öelge, et ei sobi või ei tohi nutta, siin ei ole midagi hirmsat. Siis tunneb laps, et te ei mõista teda. Pigem öelge, et praegu on raske, aga on vaja harjuda, sul tuleb tore päev.
  • Rääkida negatiivselt lastehoiust ja õpetajatest ega tuua oma kunagist ebameeldivat lasteaia kogemust näidiseks. See ei aita kuidagi kaasa lapse hoiuga kohanemisele. Usaldage õpetajaid ja uskuge, et tänapäeval on kõik lapsesõbralikum.
  • Premeerida last mänguasjadega, maiustustega. Pigem leidke ühist aega, et midagi koos teha. Lähedus ja koosolemine on lapsele olulisem.
Mida vanem tunneb?
Kui laps alustab lastehoius käimist, tuleb tal toime tulla mitmete väljakutsetega. Uue paigaga kohanemisega aitavad toime tulla eelkõige lähedussuhe vanematega ja vanemate abi. Eriti oluline protsessi mõjutaja on vanemate ja hoidjate koostöö ja omavaheline usaldus. Vanemate jaoks on lapse hoidu panemine sageli raske otsus, mis toob endaga kaasa ärevuse ja mure lapse pärast. Vanemad võivad muretseda selle üle, kas nende lapse eest hoolitsetakse piisavalt ja kas ta saab hoius olles piisavalt tähelepanu ja lähedust. Vanemate jaoks on lapse hoidu viimine seotud ka ühe etapi lõppemisega suhetes lapsega. See võib tekitada vanemates ärevust ja kurbust lapsest lahkumisel.

Vanemad peaksid meeles pidama, et eraldumisprotsess ei ole raske mitte ainult lapsele, vaid ka neile endale. Kui vanemad on valmis laskma oma lapsel maailma avastada, tunneb ka laps end rohkem valmis seda tegema. Väikesed lapsed elavad emotsionaalses sünkroonsuses oma vanematega. Kui vanem on last hoidu tuues rahutu ja ärevil, siis laps tunneb end samuti. See ärevus takistab aga lapsel uue keskkonna uurimist ja avastamist.

On kõige olulisem, et lapsevanemad on endas kindlad ja positiivselt meelestatud lastehoiu suhtes. Siis tunneb seda ka laps ja kohanemine on meeldiv kogemus kõigile. Koostöö ja usaldus pere ja hoidjate vahel on selle aluseks.

Tutvustage hoiuga harjutamise põhimõtteid ka lapse vanavanematele ning teistele lähedastele. Nad tunnevad end siis teid abistades kindlamalt ning saavad hästi hakkama, kui teavad, kuidas last hoidu tuues käituda ja mida vältida.

Uskuge oma lapse võimesse kohaneda, hakkama saada ja lastehoiust rõõmu tunda!


Allikas: Lasteklubi Väike Päike www.väikepäike.ee



 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Turvahälli õlapehmenduste õige kasutamine
Turvahälli õlapehmendusi kasutatakse sageli valesti. Need ei ole mõeldud lapse pea või kaele toestamiseks või pea ette vajumise vältimiseks.
Kookosjahu – tervislikum alternatiiv nisujahule
Kookosjahu sisaldab rohkelt kiudaineid ning vähem süsivesikuid kui teraviljajahud, kiudainesisaldus on suisa kaks korda suurem kui täisteranisujahus ning viis korda suurem kui pruunist riisist valmistatud jahus. 
Mida võiks teada mee kohta
Saabunud on mee varumise aeg sügis-talviseks perioodiks. Meesorte on palju ning selleks, et leiaksid endale kõige meelepärasema, tasub üht-teist meelde jätta.
Tule vabatahtlikuks Itaaliasse (periood 9 kuud)
MTÜ Continuous Action pakub võimalust saada osa pikaajalisest Euroopa vabatahtliku teenistuse projektist “EVS to Experience Active Citizenship”, mis toimub Torino lähistel Itaalias. Vabatahtlikku ootab kohalik eakate keskus Rifugio Re Carlo Alberto. 
Grillitud virsikud mascarpone-kreemi ja meega
Virsikute hooaeg on käes ning valik poodides lai. Grillitud virsikutest saab imemaitsva magustoidu.