Pedagoogilised lähenemised
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.

Mida teha, kui laps vingub?

esmaspäev, 11. detsember 2017
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 

Et vingumine ei muutuks liiga kurnavaks, on mõned mõtted vingumise ennetamiseks.
  • Pöörake talle tähelepanu
Paljud lapsed hakkavad vinguma, kui nad on üritanud äratada vanema tähelepanu ega ole seda pälvinud. Oluline on last kuulata nii, et oleksite tõesti täielikult tema päralt.
  • Olge valvel, et tal ei tekiks tüdimust
Kui mudilasel ei ole midagi teha, hakkab ta sageli virisema. Kui näete, et laps ei oska enam midagi ette võtta, tulge mingi tegevusega välja enne, kui ta halisema hakkab.
  • Tõrjuge frustratsiooni
Olge tähelepanelik ning jälgige, et te ei sunniks oma laste tegema midagi, mis ei ole talle jõukohane (nt andes lelusid ja mänge, millest ta veel aru ei saa).
  • Ärge laske tal olla näljane ja väsinud
Üritage seda teha nii palju kui võimalik. Nii hoiate ära osa väga vastikust vingumisest.
  • Näidake talle, kui vastik see on
Lapsed ei saa sageli aru oma vingumise negatiivsest mõjust teistele, kui nad seda ise kuulevad. Võiksite näiteks selle hääle salvestada. Samuti salvestage lapse tavaline hääl. Kui ta on heas tujus, pange laps rahulikult istuma ja mängige see talle ette, osutades vinguva ja normaalse hääle erinevustele. Laps ilmselt naerab, aga võib ka mõista, et ta isegi ei taha oma vinguvat häält kuulata. Tugevdage seda avastust selgitusega. 
  • Kiitke ta pärishäält
Kui väikelaps midagi kenasti palub või küsib, andke talle teada, kuidas te hääletoon teile meeldib (isegi kui palve ei meeldi).
  • Jälgige ennast, et te ise ei vinguks
Enesele teadvustamata kasutavad mõned vanemad lastelt (ja abikaasalt) midagi nõudes naaksuvat ja vinguvat hääletooni. Püüdke alati kasutada oma tavalist häält.
  • Julgustage teda oma tunnetest rääkima
Laps, kes on võimeline oma tunnetest rääkima, viriseb ilmselt vähem. Aidake tal leida õigeid sõnu, kui ta hätta jääb.
  • Ärge sildistage
Ärge nimetage last vingujaks - lapsed on osavad kohe nii käituma, kuidas vanemad neid nimetavad. 


Kui hoolimata kõigist teie pingutustest väikelaps ikkagi viriseb, võite sellega mõnda alljärgnevatest nippidest kasutades paremini toime tulla
  • Kõrvaldage ilmsed põhjused
Kui vinguv mudilane on näljane, andke talle süüa (mitte kommi või muud maiust, mida saab käsitleda preemiana); kui ta on väsinud, aidake tal magama jääda, kui ta on tüdinud, aidake tal mingi tegevus leida jne
  • Ärge karjuge ta peale
Kile "Lõpeta vingumine" ei jõua virisemise põhjuseni ja aitab sageli sissejuurdunud harjumuseks saada. Tähelepanu otsivale väikelapsele tähendab negatiivnegi tähelepanu edu.
  • Ärge andke alla
Kui vingumine algab, tehke oma lapsele selgeks, et see ei vii teda kuhugi ja te kuulate teda üksnes siis, kui ta kasutab oma tavalist häält. Kuni vingumine jätkub, ärge reageerige ja vältige silmsidet. Kui ta hakkab kasutama normaalset häält, tehke kõik võimalik, et tema palvet täita - vähemalt arutage läbi mõned võimalused. Kui olete otsustanud, et laps siiski ei saa soovitavat, tuleb talle seda rahulikult selgitada.

Isegi kui vingumine jätkub, ärge andke tema nõudmistele järele. Kui te järele andsite, siis olgu see päris alguses. Pärast 20 minutit vingumist järele anda on suur viga, sest see õpetab lapsele, et pidev virisemine on edu pant ja kui ta jõuab seda pikalt teha, saab oma tahtmise.
  • Juhtige tähelepanu muule, kui selgitused ei aita
See laseb väikelapsel sageli lõpetada ilma, et ta ennast lööduna tunneks.
  • Proovige teda emmata
Mõnikord aitab kiire embus või selja hõõrumine väikelapsel lõdvestuda ja vingumine jätta. Boonusena tunnete end ka seejärel ise paremini.
  • Kui te temast jagu ei saa, hakake kaasa virisema
Mõnikord on see parim viis vingumine lõpetada, kui hakkate kaasa vinguma. See võiks naeruga asja lahendada ja pinge maandada. Osad lapsed suhtuvad sellisese mängu halvasti ja hakkavad seepeale hoopis jonnima. Kui laps reageerib kaasa vingumisele ägedalt, ärge seda enam järgmisel korral proovige.
  • Aidake lapsel rääkida
Laps, kes vingub sellepärast, et ta ei oska ennast väljendada, vajab abi, mitte tõrelemist. Kui laps juba enam-vähem räägib, laske tal seletada, milles asi, selle asemel, et ta viriseks.

Allikas: raamat "Mida oodata: väikelapseaastad" (Arlene Eisenberg, Heidi E. Murkoff ja Sandee E. Hathawy, B.S.N.)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Ole teadlik kalade päritolust ja selle tervislikkusest!
Kala söömine on kahtlemata tervislik, kuna sisaldab kasulikke vitamiine, mineraalaineid ja rasvhappeid. Selleks, et tarbiksid võimalikult puhast kala, on oluline teada selle päritolu.
Mobiiltelefoni kiirgus on lapse tervisele ohtlik
Mobiiltelefonide ohtlikust kiirgusest on olnud meedias palju juttu. See on lapse tervisele tõeliselt kahjulik, seetõttu on oluline vältida neid nii palju kui vähegi võimalik.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Äädikaga kodu puhtaks
Äädikas on koduses majapidamises täiesti asendamatu. Äädikaga saab eemaldada kõikvõimalikke plekke, halba lõhna, lüüa läikima prilliklaasid, eemaldada katlakivi jne.
Haiglaravil olevad lapsed ootavad mänguasju
Kuni 24. augustini aitavad Itella SmartPOST ja MTÜ Aarete Laegas koguda Tallinna Lastehaiglas ravil viibivatele lastele kasutatud, aga korras mänguasju. Kampaania patrooniks on Lenna Kuurmaa.