Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine

teisipäev, 19. märts 2019
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
  1. Pakkuge ainult parimat - see tähendab parimat valikut. Kui laps ei söö eriti palju või näksib juhuslikult, on eriti oluline, et see, mida ta siiski sööb, oleks võimalikult toitev. Väike isu saab ruttu rahuldatud. Kui seda rahuldatakse friikartulite või maiustustega, olete käest lasknud võimaluse anda mudilasele toitaineid, mida ta vajab. Kui laps on alakaaluline, pakkuge talle niisuguseid kalorite- ja toitaineterikkaid roogi nagu loomaliha, linnuliha, kala, pähklivõi, juust banaanid, herned ja oad, kuivatatud puuvili ja avokaado.
  2. Andke süüa ainult siis, kui laps tunneb nälga. See võib kõlada käibetõena, kuid sageli on mudilase halva söömise põhjuseks toidukordadel see, et nad pole sel ajal näljased. Jälgige, millal tekib näljatunne ja kui suudate selle mustri kindlaks teha, üritage söögiaega sättida veidi enne näljaperioodi. Kui olete kord söögiajad paika saanud, püüdke neist kinni pidada. Enamikule väikelastele mõjuvad kõige paremini korrapärased ja ettemääratud söögiajad, kus toit serveerirtakse samas kohas ja samal ajal.
  3. Looge söömist soodustav õhkkond. Isegi kõige maitsvamat rooga on raske alla neelata, kui seda pakutakse stressirohkes ümbruses. Jälgige, et söömine oleks meeldiv ja lõdvestav, vaba nääklustest, valjudest häältest ning muidu sekeldamisest. Loobuge sundimast, et ta sööks lõpuni kogu menüü, lastes tal süüa pakutavast toitvast valikust vastavalt isule.
  4. Vähendage kõrvalisi ärritajaid. Kõrvaldage kõik ärritajad, mis võivad lapse tähelepanu söömiselt kõrvale tõmmata. Televiisor võib segada isegi last, kes seda tegelikult ei vaata. Mänguasjad laual või laua lähedal on samuti probleem.
  5. Las aeglased sööjad mugivad. Paljud väikelapsed on aeglased sööjad, eriti pärast seda, kui nad on hakanud ise sööma. Andke lapsele söömiseks nii kaua aega, kui ta vajab, arvestades selleks vajadusel lisaaega. Kui söömine muutub mängimiseks, lõpetage söögiaeg kohe.
  6. Muutke söömisviisi. Looge veidi elevust: minge sõrmetoidult üle toidule, mida saab lusikaga süüa või vastupidi. Hakake hommikuhelbeid sööma lõuna ajal ja vastupidi, keedetud köögiviljade asemel serveerige tooreid, lastetoitudelt minge üle tavatoitudele.
  7. Ärge võtke vange. Mõnikord pole mitte söök see, mille vastu väikelaps tõrgub, vaid kitsendused (nt ebamugav, kõrge tool).
  8. Laske pirtsakal ise valida. Seni kuni te lapsele annate vaid toitvaid valikuid, laske väiksel pirtsutajal endal valida ja võtta seda, mis talle meeldib. Julgustage teda proovima, mida kõik teised söövad, aga ärge käige sellega peale (koolieelik peab õppima sööma seda, mida talle ette pannakse, väikelaps lihtsalt peab õppima, kuidas süüa). Kui aga pirtsutamine muutub ebaviisakuseks või pole praktiline, öelge mudilasele, millised valikud tal on.
  9. Olge kaval. Puu- ja köögiviljad ei pea olema terved või isegi äratuntavad, et olla toitvad. Purustage või püreestage puuvili jogurtisse, tehke köögivilja püreesuppi, lisage pannkoogi- või vahvlitainasse veidike peenestatud porgandit jne.
  10. Pakkuge valikut. Kui laps tõrjub uusi lisandeid, proovige pakkuda mingit valikut. Kui ükski neist variantidest ei sobi, pole te kaugemal kui alguses, aga kui mõni meeldib, on laps teinud suure sammu edasi.
  11. Varieerige võimalusi. Enamasti korduvad kodude igapäevamenüüs kaks-kolm köögivilja ja kolm-neli puuvilja. Kuid sõna otseses mõttes on tosinkond puuvilja ja köögivilja, mida proovida enne, kui otsustate, et laps ei söö neist ühtegi.
  12. Ärge pöörake tähelepanu puhtusele. Suurem osa lapsi sööb rohkem, kui neil lastakse ise süüa. See on sodine toiming, kuid annab võimaluse kontrollida söömist sööjal endal, st lapse kätel.
  13. Alustage vähesest. Selle asemel et serveerida toidumägesid, alustage iga roa väiksemast portsjonist. Kui see on otsas, võite alati pakkuda teist ja kolmandat portsjonit.
  14. Tunnistage keeldumist vastusena. Muutke kättesaadavaks igat sorti söök - mida mitmekesisem, seda parem - kuid ärge tehke ühtki rooga kohustuslikuks. Kui laps on lõpetanud, ärge suruge talle peale "veel natukest".
  15. Piirake vedelikke. Kui söögikordade vahepeal ja nende ajal liiga palju juua, võib kõht vedelikku liiga täis olla, et sinna mahuks veel tahket toitu. Jälgige, et mudilane saaks vajaliku koguse vedelikke, kuid hoidke silm peal ka ülemäärasel joomisel. Nähke vaeva selle nimel, et laps sööks rohkem tahket toitu, pakkudes seda söögikordadel esimesena ja vedelikke alles hiljem.
  16. Seadke söömisel sisse eeskuju, mida tahaksite, et järgitaks. Kui sebite kogu päeva ringi, istumata kordagi enne, kui õhtust sööma asute, võib laps õppida sama tegema. Jälgige, mida, millal ja kuidas teie sööte, täpselt niisamuti nagu jälgite, mida, millal ja kuidas teie laps sööb. Lapsest saab tõenäoliselt leplik ja seiklushimuline sööja, kui ta näeb, et teie teete sama.
  17. Olge kannatlik. Teie lapse maitsed muutuvad kindlasti - kuid vahest on see muutumine kiirem, kui te teda tagant ei sunni.

Allikas: "Mida oodata: väikelapseaastad" (A. Eisenberg, H.E Murkoff, S.E Hathaway)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas, BabyBjörn, Cybex, Engel Natur, Ecosh, Glo Skin Beauty, Herlitz, Hoppekids, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Teadusteater Teletornis: Hullumeelse professori labor 22. jaanuaril
jaanuar
Teadusetendused Teletornis on suunatud kooliealistele lastele ning need näitavad efektsete katsetega, kui lahe on teadus ning et selle teaduse tegemiseks ei pea olema teadlane või professor.
Milline koht on parim perega suusapuhkusele minnes?
Kui täiskasvanud suusatajad valivad suusasihtkohta eelkõige nõlvade järgi, siis lastega suusatama sõites osutuvad määravaks hoopis mugavused. Go Travel on sel teemal kokku pannud väga asjalikud soovitused.
Pidulik maapähklivõi toorjuustukook aastavahetuseks
Maapähklivõi on eriliselt mõnusa maitsega ning sellest saab teha eriti hõrgu toorjuustukoogi. Sobib ideaalselt nii aastavahetuse peolauale kui lihtsalt nädalavahetuse alguse tähistamiseks.
Kuidas mõjusalt rääkida mõjust minule?
Mina-keeles rääkimine on üks oluline suhtlemisoskus ja selle olulisust on kogenud paljud. See on selge eneseväljendusviis, millega saab anda partnerile teada, kuidas minu jaoks asjad on, mida ma arvan ja oluliseks pean, mida tunnen ja vajan. Kuidas saakski ilma iseennast avamata loota teise poolt mõistmist? Kuid kuidas see mina-keele kasutamine igapäevases elus välja näeb?
Kuidas lapsega rahast rääkida?
Kas teadsid, et lapsel kujunevad rahaga seotud hoiakud üldiselt välja alles seitsmendaks eluaastaks? Kuidas ja millal peaks vanem lapsele rahast rääkima, et lapsel areneks realistlik arusaam selle võimalustest ning piirangutest?