Pedagoogilised lähenemised
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.
Õppimine ilma pisarateta
Vanematelt eeldatakse, et nad jälgiksid, kas kodused tööd on tehtud ja lapsed, kes pole neid ära teinud, saavad karistada. Paljudel vanematel on probleeme, et motiveerida lapsi koduseid töid tegema ja see pole sugugi üllatav, sest lastel on raske mõista selle sageli üsna ebameeldiva töö väärtust.
4 põhjust, miks tasub olla mänguline lapsevanem
Mängi lapsega iga päev vähemalt 15 minutit nii, et sa oled ka mõtetega kohal (lego kokkupanemine nii, et samal ajal räägid telefoniga, ei lähe seega arvesse) ja su laps ei pea hakkama halva käitumisega su tähelepanu püüdma.
Kui lapsel on raskusi magama jäämisega
Kuni 70%-l alla 6-aastastest lastest esineb uneprobleeme. Magamiseteema on keeruline ja unetusel on palju erinevaid põhjuseid. Nendega on raske tegeleda, sest kui lapsed ei maga, ei maga ka vanemad. Unel on kõiges oma osa - venitamises, jonnituurides, hüperaktiivsuses, tervises ja isegi õppimises.
Kuidas lõpetada tagajärgedega karistamine - 12 suurepärast alternatiivi
Kas te mõtlete, kuidas kutsuda laps korrale ilma, et peaks ähvardama tagajärgedega? Kui laps järgmisel korral keeldub teie juhiseid kuulamast ning te tabate ennast teda ähvardamas, katsetage hoopis alljärgnevaid võimalusi.
Aita lapsel üle saada tüütust harjumusest
Vahest on lastel mingid harjumused, mis on äärmiselt tüütud või ebaesteetilised (küünte närimine, nina nokkimine, asjade suhutoppimine jne). Lapsevanema pidev näägutamine ei aita seda probleemi kuidagi lahendada, selle asemel on muid võimalusi.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
10 ideed, kuidas saada laps õhtul magama
Kui laste õhtune magama jäämine on kujunenud sinu jaoks tõeliseks väljakutseks, tasub proovida teha miskit teistmoodi. Ehk saate tagasi endale rahulikud õhtud.
Võimatu ülesanne - väikelapsega poes
Mudilasega koos poes käimine on paljudes peredes peaaegu võimatu ettevõtmine. Kui teie laps ei kappa minema külmutatud toidu osakonnast, siis lööb ta ümber hoolikalt laotud kuivtoidupakkide virna. Kui ta pole näljane, tahab ta juua ja kui ta juua ka ei taha, on tal vaja kohe potile minna jne jne... Poodi tuleb aga minna.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Lapsega mängimine - emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks mõeldud mängud
Mäng on kui lapse töö, mida tal on vaja selleks, et arendada aju ja kasvada terveks inimeseks. Lapsed kasutavad mängu selleks, et töödelda läbi emotsionaalsed probleemid ja leida jälle tasakaal.
7 võimalust, kuidas lõpetada lapse peale karjumine
Paljud vanemad karjuvad laste peale. Me tunneme pärast sageli süümepiinu ja loodame, et ei teinud lapsele halba. Me veename ennast, et reeglina lapsed ju teavad, et me armastame neid vaatamata sellele, et me nende peale karjume. Kuid karjumine teeb sellegipoolest lastele haiget.
Halvasti käitumine ei tähenda, et laps on halb
Halvasti käitumine on lapse kasvamise protsessi lahutamatu osa. Vahest võib ette tulla nii löömist, lõhkumist, lükkamist kui ka uste paugutamist. See on kõik mööduv ja tuleneb lapse ebaküpsusest. Oluline on teadvustada, et halvasti käitumine ei tähenda seda, et laps on halb.
Väikelaps, kes on lasteaias rahulik, aga kodus pöörane
Seda juhtub sageli, et väikelaps, kes suudab lasteaias keskenduda, kaotab enesevalitsuse, kui on kodu kaitsvate seinte vahel. Ideaalsest lasteaialapsest saab koju jõudes kisav ja jonnihoogudest pungil väike mudilane.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Kuidas lapsi lugema saada?
Selleks, et laps omandaks ükspäev lugemisoskuse, tuleb alustada korraliku vundamendi ladumist juba varases lapsepõlves. Oleme siinkohal välja toonud soovitused iga vanuseetapi jaoks.

Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine

teisipäev, 21. november 2017
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
  1. Pakkuge ainult parimat - see tähendab parimat valikut. Kui laps ei söö eriti palju või näksib juhuslikult, on eriti oluline, et see, mida ta siiski sööb, oleks võimalikult toitev. Väike isu saab ruttu rahuldatud. Kui seda rahuldatakse friikartulite või maiustustega, olete käest lasknud võimaluse anda mudilasele toitaineid, mida ta vajab. Kui laps on alakaaluline, pakkuge talle niisuguseid kalorite- ja toitaineterikkaid roogi nagu loomaliha, linnuliha, kala, pähklivõi, juust banaanid, herned ja oad, kuivatatud puuvili ja avokaado.
  2. Andke süüa ainult siis, kui laps tunneb nälga. See võib kõlada käibetõena, kuid sageli on mudilase halva söömise põhjuseks toidukordadel see, et nad pole sel ajal näljased. Jälgige, millal tekib näljatunne ja kui suudate selle mustri kindlaks teha, üritage söögiaega sättida veidi enne näljaperioodi. Kui olete kord söögiajad paika saanud, püüdke neist kinni pidada. Enamikule väikelastele mõjuvad kõige paremini korrapärased ja ettemääratud söögiajad, kus toit serveerirtakse samas kohas ja samal ajal.
  3. Looge söömist soodustav õhkkond. Isegi kõige maitsvamat rooga on raske alla neelata, kui seda pakutakse stressirohkes ümbruses. Jälgige, et söömine oleks meeldiv ja lõdvestav, vaba nääklustest, valjudest häältest ning muidu sekeldamisest. Loobuge sundimast, et ta sööks lõpuni kogu menüü, lastes tal süüa pakutavast toitvast valikust vastavalt isule.
  4. Vähendage kõrvalisi ärritajaid. Kõrvaldage kõik ärritajad, mis võivad lapse tähelepanu söömiselt kõrvale tõmmata. Televiisor võib segada isegi last, kes seda tegelikult ei vaata. Mänguasjad laual või laua lähedal on samuti probleem.
  5. Las aeglased sööjad mugivad. Paljud väikelapsed on aeglased sööjad, eriti pärast seda, kui nad on hakanud ise sööma. Andke lapsele söömiseks nii kaua aega, kui ta vajab, arvestades selleks vajadusel lisaaega. Kui söömine muutub mängimiseks, lõpetage söögiaeg kohe.
  6. Muutke söömisviisi. Looge veidi elevust: minge sõrmetoidult üle toidule, mida saab lusikaga süüa või vastupidi. Hakake hommikuhelbeid sööma lõuna ajal ja vastupidi, keedetud köögiviljade asemel serveerige tooreid, lastetoitudelt minge üle tavatoitudele.
  7. Ärge võtke vange. Mõnikord pole mitte söök see, mille vastu väikelaps tõrgub, vaid kitsendused (nt ebamugav, kõrge tool).
  8. Laske pirtsakal ise valida. Seni kuni te lapsele annate vaid toitvaid valikuid, laske väiksel pirtsutajal endal valida ja võtta seda, mis talle meeldib. Julgustage teda proovima, mida kõik teised söövad, aga ärge käige sellega peale (koolieelik peab õppima sööma seda, mida talle ette pannakse, väikelaps lihtsalt peab õppima, kuidas süüa). Kui aga pirtsutamine muutub ebaviisakuseks või pole praktiline, öelge mudilasele, millised valikud tal on.
  9. Olge kaval. Puu- ja köögiviljad ei pea olema terved või isegi äratuntavad, et olla toitvad. Purustage või püreestage puuvili jogurtisse, tehke köögivilja püreesuppi, lisage pannkoogi- või vahvlitainasse veidike peenestatud porgandit jne.
  10. Pakkuge valikut. Kui laps tõrjub uusi lisandeid, proovige pakkuda mingit valikut. Kui ükski neist variantidest ei sobi, pole te kaugemal kui alguses, aga kui mõni meeldib, on laps teinud suure sammu edasi.
  11. Varieerige võimalusi. Enamasti korduvad kodude igapäevamenüüs kaks-kolm köögivilja ja kolm-neli puuvilja. Kuid sõna otseses mõttes on tosinkond puuvilja ja köögivilja, mida proovida enne, kui otsustate, et laps ei söö neist ühtegi.
  12. Ärge pöörake tähelepanu puhtusele. Suurem osa lapsi sööb rohkem, kui neil lastakse ise süüa. See on sodine toiming, kuid annab võimaluse kontrollida söömist sööjal endal, st lapse kätel.
  13. Alustage vähesest. Selle asemel et serveerida toidumägesid, alustage iga roa väiksemast portsjonist. Kui see on otsas, võite alati pakkuda teist ja kolmandat portsjonit.
  14. Tunnistage keeldumist vastusena. Muutke kättesaadavaks igat sorti söök - mida mitmekesisem, seda parem - kuid ärge tehke ühtki rooga kohustuslikuks. Kui laps on lõpetanud, ärge suruge talle peale "veel natukest".
  15. Piirake vedelikke. Kui söögikordade vahepeal ja nende ajal liiga palju juua, võib kõht vedelikku liiga täis olla, et sinna mahuks veel tahket toitu. Jälgige, et mudilane saaks vajaliku koguse vedelikke, kuid hoidke silm peal ka ülemäärasel joomisel. Nähke vaeva selle nimel, et laps sööks rohkem tahket toitu, pakkudes seda söögikordadel esimesena ja vedelikke alles hiljem.
  16. Seadke söömisel sisse eeskuju, mida tahaksite, et järgitaks. Kui sebite kogu päeva ringi, istumata kordagi enne, kui õhtust sööma asute, võib laps õppida sama tegema. Jälgige, mida, millal ja kuidas teie sööte, täpselt niisamuti nagu jälgite, mida, millal ja kuidas teie laps sööb. Lapsest saab tõenäoliselt leplik ja seiklushimuline sööja, kui ta näeb, et teie teete sama.
  17. Olge kannatlik. Teie lapse maitsed muutuvad kindlasti - kuid vahest on see muutumine kiirem, kui te teda tagant ei sunni.

Allikas: "Mida oodata: väikelapseaastad" (A. Eisenberg, H.E Murkoff, S.E Hathaway)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, Keen, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Teadusteater Teletornis: Hullumeelse professori labor 22. jaanuaril
jaanuar
Teadusetendused Teletornis on suunatud kooliealistele lastele ning need näitavad efektsete katsetega, kui lahe on teadus ning et selle teaduse tegemiseks ei pea olema teadlane või professor.
Milline koht on parim perega suusapuhkusele minnes?
Kui täiskasvanud suusatajad valivad suusasihtkohta eelkõige nõlvade järgi, siis lastega suusatama sõites osutuvad määravaks hoopis mugavused. Go Travel on sel teemal kokku pannud väga asjalikud soovitused.
Pidulik maapähklivõi toorjuustukook aastavahetuseks
Maapähklivõi on eriliselt mõnusa maitsega ning sellest saab teha eriti hõrgu toorjuustukoogi. Sobib ideaalselt nii aastavahetuse peolauale kui lihtsalt nädalavahetuse alguse tähistamiseks.
Kuidas mõjusalt rääkida mõjust minule?
Mina-keeles rääkimine on üks oluline suhtlemisoskus ja selle olulisust on kogenud paljud. See on selge eneseväljendusviis, millega saab anda partnerile teada, kuidas minu jaoks asjad on, mida ma arvan ja oluliseks pean, mida tunnen ja vajan. Kuidas saakski ilma iseennast avamata loota teise poolt mõistmist? Kuid kuidas see mina-keele kasutamine igapäevases elus välja näeb?
Kuidas lapsega rahast rääkida?
Kas teadsid, et lapsel kujunevad rahaga seotud hoiakud üldiselt välja alles seitsmendaks eluaastaks? Kuidas ja millal peaks vanem lapsele rahast rääkima, et lapsel areneks realistlik arusaam selle võimalustest ning piirangutest?