Pedagoogilised lähenemised
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 

Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine

teisipäev, 21. november 2017
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
  1. Pakkuge ainult parimat - see tähendab parimat valikut. Kui laps ei söö eriti palju või näksib juhuslikult, on eriti oluline, et see, mida ta siiski sööb, oleks võimalikult toitev. Väike isu saab ruttu rahuldatud. Kui seda rahuldatakse friikartulite või maiustustega, olete käest lasknud võimaluse anda mudilasele toitaineid, mida ta vajab. Kui laps on alakaaluline, pakkuge talle niisuguseid kalorite- ja toitaineterikkaid roogi nagu loomaliha, linnuliha, kala, pähklivõi, juust banaanid, herned ja oad, kuivatatud puuvili ja avokaado.
  2. Andke süüa ainult siis, kui laps tunneb nälga. See võib kõlada käibetõena, kuid sageli on mudilase halva söömise põhjuseks toidukordadel see, et nad pole sel ajal näljased. Jälgige, millal tekib näljatunne ja kui suudate selle mustri kindlaks teha, üritage söögiaega sättida veidi enne näljaperioodi. Kui olete kord söögiajad paika saanud, püüdke neist kinni pidada. Enamikule väikelastele mõjuvad kõige paremini korrapärased ja ettemääratud söögiajad, kus toit serveerirtakse samas kohas ja samal ajal.
  3. Looge söömist soodustav õhkkond. Isegi kõige maitsvamat rooga on raske alla neelata, kui seda pakutakse stressirohkes ümbruses. Jälgige, et söömine oleks meeldiv ja lõdvestav, vaba nääklustest, valjudest häältest ning muidu sekeldamisest. Loobuge sundimast, et ta sööks lõpuni kogu menüü, lastes tal süüa pakutavast toitvast valikust vastavalt isule.
  4. Vähendage kõrvalisi ärritajaid. Kõrvaldage kõik ärritajad, mis võivad lapse tähelepanu söömiselt kõrvale tõmmata. Televiisor võib segada isegi last, kes seda tegelikult ei vaata. Mänguasjad laual või laua lähedal on samuti probleem.
  5. Las aeglased sööjad mugivad. Paljud väikelapsed on aeglased sööjad, eriti pärast seda, kui nad on hakanud ise sööma. Andke lapsele söömiseks nii kaua aega, kui ta vajab, arvestades selleks vajadusel lisaaega. Kui söömine muutub mängimiseks, lõpetage söögiaeg kohe.
  6. Muutke söömisviisi. Looge veidi elevust: minge sõrmetoidult üle toidule, mida saab lusikaga süüa või vastupidi. Hakake hommikuhelbeid sööma lõuna ajal ja vastupidi, keedetud köögiviljade asemel serveerige tooreid, lastetoitudelt minge üle tavatoitudele.
  7. Ärge võtke vange. Mõnikord pole mitte söök see, mille vastu väikelaps tõrgub, vaid kitsendused (nt ebamugav, kõrge tool).
  8. Laske pirtsakal ise valida. Seni kuni te lapsele annate vaid toitvaid valikuid, laske väiksel pirtsutajal endal valida ja võtta seda, mis talle meeldib. Julgustage teda proovima, mida kõik teised söövad, aga ärge käige sellega peale (koolieelik peab õppima sööma seda, mida talle ette pannakse, väikelaps lihtsalt peab õppima, kuidas süüa). Kui aga pirtsutamine muutub ebaviisakuseks või pole praktiline, öelge mudilasele, millised valikud tal on.
  9. Olge kaval. Puu- ja köögiviljad ei pea olema terved või isegi äratuntavad, et olla toitvad. Purustage või püreestage puuvili jogurtisse, tehke köögivilja püreesuppi, lisage pannkoogi- või vahvlitainasse veidike peenestatud porgandit jne.
  10. Pakkuge valikut. Kui laps tõrjub uusi lisandeid, proovige pakkuda mingit valikut. Kui ükski neist variantidest ei sobi, pole te kaugemal kui alguses, aga kui mõni meeldib, on laps teinud suure sammu edasi.
  11. Varieerige võimalusi. Enamasti korduvad kodude igapäevamenüüs kaks-kolm köögivilja ja kolm-neli puuvilja. Kuid sõna otseses mõttes on tosinkond puuvilja ja köögivilja, mida proovida enne, kui otsustate, et laps ei söö neist ühtegi.
  12. Ärge pöörake tähelepanu puhtusele. Suurem osa lapsi sööb rohkem, kui neil lastakse ise süüa. See on sodine toiming, kuid annab võimaluse kontrollida söömist sööjal endal, st lapse kätel.
  13. Alustage vähesest. Selle asemel et serveerida toidumägesid, alustage iga roa väiksemast portsjonist. Kui see on otsas, võite alati pakkuda teist ja kolmandat portsjonit.
  14. Tunnistage keeldumist vastusena. Muutke kättesaadavaks igat sorti söök - mida mitmekesisem, seda parem - kuid ärge tehke ühtki rooga kohustuslikuks. Kui laps on lõpetanud, ärge suruge talle peale "veel natukest".
  15. Piirake vedelikke. Kui söögikordade vahepeal ja nende ajal liiga palju juua, võib kõht vedelikku liiga täis olla, et sinna mahuks veel tahket toitu. Jälgige, et mudilane saaks vajaliku koguse vedelikke, kuid hoidke silm peal ka ülemäärasel joomisel. Nähke vaeva selle nimel, et laps sööks rohkem tahket toitu, pakkudes seda söögikordadel esimesena ja vedelikke alles hiljem.
  16. Seadke söömisel sisse eeskuju, mida tahaksite, et järgitaks. Kui sebite kogu päeva ringi, istumata kordagi enne, kui õhtust sööma asute, võib laps õppida sama tegema. Jälgige, mida, millal ja kuidas teie sööte, täpselt niisamuti nagu jälgite, mida, millal ja kuidas teie laps sööb. Lapsest saab tõenäoliselt leplik ja seiklushimuline sööja, kui ta näeb, et teie teete sama.
  17. Olge kannatlik. Teie lapse maitsed muutuvad kindlasti - kuid vahest on see muutumine kiirem, kui te teda tagant ei sunni.

Allikas: "Mida oodata: väikelapseaastad" (A. Eisenberg, H.E Murkoff, S.E Hathaway)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, Keen, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Teadusteater Teletornis: Hullumeelse professori labor 22. jaanuaril
jaanuar
Teadusetendused Teletornis on suunatud kooliealistele lastele ning need näitavad efektsete katsetega, kui lahe on teadus ning et selle teaduse tegemiseks ei pea olema teadlane või professor.
Milline koht on parim perega suusapuhkusele minnes?
Kui täiskasvanud suusatajad valivad suusasihtkohta eelkõige nõlvade järgi, siis lastega suusatama sõites osutuvad määravaks hoopis mugavused. Go Travel on sel teemal kokku pannud väga asjalikud soovitused.
Pidulik maapähklivõi toorjuustukook aastavahetuseks
Maapähklivõi on eriliselt mõnusa maitsega ning sellest saab teha eriti hõrgu toorjuustukoogi. Sobib ideaalselt nii aastavahetuse peolauale kui lihtsalt nädalavahetuse alguse tähistamiseks.
Kuidas mõjusalt rääkida mõjust minule?
Mina-keeles rääkimine on üks oluline suhtlemisoskus ja selle olulisust on kogenud paljud. See on selge eneseväljendusviis, millega saab anda partnerile teada, kuidas minu jaoks asjad on, mida ma arvan ja oluliseks pean, mida tunnen ja vajan. Kuidas saakski ilma iseennast avamata loota teise poolt mõistmist? Kuid kuidas see mina-keele kasutamine igapäevases elus välja näeb?
Kuidas lapsega rahast rääkida?
Kas teadsid, et lapsel kujunevad rahaga seotud hoiakud üldiselt välja alles seitsmendaks eluaastaks? Kuidas ja millal peaks vanem lapsele rahast rääkima, et lapsel areneks realistlik arusaam selle võimalustest ning piirangutest?