Pedagoogilised lähenemised
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.

Kuidas saada laps magama oma voodisse?

neljapäev, 11. oktoober
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 

Kuigi vanemad sageli soovivad, et lapsed magaksid oma voodis ning saaksid tagasi oma privaatsuse, võib harjutamise protsess juba mõtetes osutuda liiga kurnavaks. Seetõttu on vanemad sageli valmis magama ise pigem halvasti kui tegema sellele ebamugavale elukorraldusele lõpu. Isegi kui vanemad on juba äärmiselt tüdinud ja väsinud lõputust öisest kolimisest ja nihverdamisest, siis reeglina ollakse valmis veel seda edasi kannatama. Tahaks justkui muutust, kuid selle läbiviimine tundub olevat liiga keeruline.

Kui oled siiski lõpuks valmis tegema muudatuse senises elukorralduses ja tagasi saama oma voodi, siis siit mõned mõtted.

Enne uneaega
Enne, kui alustad muudatuse tegemist mõtle läbi, kas täna on selleks hea päev? Kas laps on terve, ta ei ole sel perioodil läbimas mõnda suuremat muutust (vanema pikem reis, uue lapse sünd, hiljutine kolimine). Sel juhul peaks veidi ootama, kuniks emotsioonid on rahunenud.

Kui kõik eeldused muutuse tegemiseks on täidetud, tasub rääkida lapsega pärastlõunasel ajal oma uutest ootustest seoses öise magamise rutiiniga. See aitab teda juba mõtetes ette valmistada muutuseks magama mineku ajal. Vestlust alustades võib näiteks öeldes, et "Emme ja issi magavad oma voodis ja lapsed oma voodis". Selgitused võiksid olla sellised, et laps ei tunneks end tõrjutuna ja eemale tõugatuna. Et omas voodis magamine on normaalne ja tavapärane.

Tee sel õhtul koos lapsega läbi tavapärane õhtune magama mineku protseduur (vanniskäik, hammaste pesemine, lugemine jne).

Kui tuled on kustunud
Osad vanemad võivad peale tulede kustumist mõelda, et kas seda kõike on ikka vaja teha ja võivad kaaluda loobumismõtteid. Siinjuures ongi kõige olulisem oma otsusest kinnipidamine. Kui oled otsustanud, et nüüd aitab koos magamisest, siis pead selle ka lõpuni viima. Nõustajad on ühisel seisukohal selles, et kui oled otsustanud koos magamise lõpetada, siis peaks see olema lõplik. Ei tohiks teha edaspidi järeleandmisi, mõeldes näiteks, et "täna oli tal väsitav päev", "Ainult viieks minutiks" jne. Kui lõpp, siis lõplikult.

See tähendab seda, et väiksed unes kõndijad saadetakse rahulikult oma voodisse tagasi, pannakse tekk peale, tehakse musi ja minnakse oma tuppa tagasi. Ei mingit pikka selgitust või vee joomist ja seda korratakse nii palju kui vaja. See muutus võib kaasa tuua ka suuri proteste ja rahulolematust. Mingi hetk võib tunduda, et see ei lõpegi kunagi. Tasub jääda siiski positiivseks, sest sissejuurdunud harjumuste ümberkujundamine võtabki mõnevõrra rohkem aega. Kui jääda otsusekindlaks, siis varem või hiljem soovitud muutus saabub.

Tasub arvestada sellega, et kui laps on harjunud magama ainult vanema voodis, siis muutuse tegemine on pikem ja stressirohkem. Sel juhul tasub alustada sellega, et lähed oma madratsiga lapse tuppa ja jääd madratsil tema voodi kõrval ka ise magama (laps oma voodis ja vanem madratsil). Seda on kasulik teha seetõttu, et kui laps peaks öösel ärkama, näeb ta, et ema-isa on endiselt alles ja saab rahulikult edasi magada. Sellega väheneb tema hirm üksinduse ees.

Paar-kolm ööd hiljem loobu madratsist ja istu tooliga tema voodi lähedusse ning oota, kuni ta jääb magama. Magama jäämise ajal ei tohiks lapsega rääkida, vaid tuleks oodata, kuni ta jääb "igavusest" lihtsalt magama. Kui ta hakkab lärmi tegema, astu korraks toast välja ja kui on rahunenud, mine tagasi.

Sealt edasi liigu iga õhtuga järjest kaugemale tema voodist, kuni oled jõudnud oma magamistuppa. Kui laps peaks siiski püsti tõusma ja plaanib sulle järgneda, saada ta rahulikult (ilma emotsioonideta) oma voodisse tagasi.

Järgmisel hommikul
Kui laps on järgmisel hommikul õnnetu ja pettunud, julgusta ning toeta teda. Oluline on jääda endale kindlaks ning kinnitada uue reegli kehtivust. Kui öö läks hästi, võid teha lapsele väikse tunnustava kingituse. See on eriti tähtis väiksemate laste jaoks. Kingitustega ei ole vaja üle pingutada ja seda tasub teha mõistlikult. 

Kõige olulisem märksõna harjutamisel on järjekindlus ning kannatlik meel. Varem või hiljem toob see soovitud edu ning saate oma voodi tagasi:)

Allikas: www.parenting.com



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
BabyBjörn, Carriwell, Concord, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda jt

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Nõiataimede näitus Tallinna Botaanikaaias 14.-20. november
november
Botaanikaaed kutsub selle aasta viimasele näitusele „Nõiataimed“. 14.-20. novembrini kutsub botaanikaaed kõiki uudistama näitust „Nõiataimed“, kus saab tutvust teha nõiduslike taimedega, kellel on erilised võimed kuulda kuulmatut, näha nähtamatut ja ennustada ette tulevasi sündmusi. 
Kahjustamata penoplasti tähtsus turvatoolis ja turvahällis
Kindlasti on paljud tähele pannud, et turvahälli ja turvatooli katteriide all on veel penoplasti (laadne) kiht. Aga milleks see seal ikkagi on? See kiht ongi see kuulus lööke summutav osa. Penoplast on hea kerge, pehme ja odav materjal. Lisaks see puruneb küllaltki kergelt.
Ananassimahl leevendab köha tõhusamalt kui köhasiirup
Ananassis sisalduval ensüümil bromelaanil on mitmeid tervist toetavaid omadusi. Juba ammu on teada, et see lõhustab valke ning parandab sel moel seedimist. Ananass on kasulik kilpnäärme probleemide puhul ning aitab väljutada organismi kogunenud raskemetalle. Kuna bromelaanil on ka üldine põletiku- ja bakterite vastane toime, siis on  värske ananassimahl hea abimees ka köha vastu.
Tervislikud lastemenüüd – kas naivistlik ja täitumatu soovunelm?
Arvatavasti on kõik kuulnud, et rasvane, suhkrune ja toitainetevaene söök ei tee kehale head. Küllap oleme kuulnud ka sellest, et laste kehad on täiskasvanute omadest õrnemad ja halbade ainete poolt kergemini kahjustatavad. Ometi tabab teadlikku lapsevanemat söögikohtade lastemenüüsid ja lõbustusasutuste peopakette uurides reeglina õõvastus. Tervise- ja toitumisnõustaja Liis Orav on teinud mõtlemapaneva ja sisuka artikli lastemenüüde teemal.
Mida peaks teadma enne turvaistme ehk boosteri ostu?
USA-s avalikustati hiljuti uuringu tulemused 2014. aasta parimate turvaistmete ehk boosterite kohta. Uuringus on välja toodud ka boosterid, mida ei soovitata osta.