Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?

esmaspäev, 15. aprill 2019
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.

Laps protesteerib, kuna ei soovi veel magama minna. Lapsele ei sobi teie poolt välja valitud riided või õhtusöögilauas pakutav toit. Laps ei ole nõus loobuma külaskäigust sõbra juurde, kuigi vanemal on teised plaanid. Laps vaidleb vastu toa koristamise teemal. Tuleb tuttav ette? Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Kui vaadata lühiajalises vaates, siis pakub selline laps emale-isale tõesti võimaluse olla uhke selle üle, et ta on hästi kasvatatud ja allub vanematele.

Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb. See võib küll olla lapsevanemale tüütu, ärritav ja väsitav, kuid see on hea märk sellest, et laps julgeb ning saab  oma arvamuse välja öelda. Kui vanem lapse argumendid huvitatult ära kuulab, teadmiseks võtab ning neid võimalusel ka arvestab, siis tajub laps, et ta on oluline ning tema seisukohti peetakse tähtsaks. Lapse enesehinnang muutub iga taolise vaidlusega tugevamaks. Lapsevanematena võiks meile olla eesmärgiks just nimelt see, et lapsest kasvaks enesekindel, julge ja end väärtustav inimene.

Seega, vastu rääkimist võiks hoopis julgustada ja soodustada. Siin veel mõned aspektid, miks vaidlemine hea on:
  • Kui ema-isa austavad lapse seisukohti, õpib ka laps austama ümbritsevaid inimesi ning õpib, et igaühel on õigus oma arvamusele. Küll aga peaks lapsele õpetama, kuidas vaielda teisi austaval ja arvestaval moel. Vanem võiks juhtida lapse tähelepanu, mil viisil seda teha ning olla ise eeskujuks.
  • Vastu vaieldes õpib laps oma seisukohti kaitsma ja veenvalt argumenteerima, areneb  intelligentsus, võime oma mõtteid väljendada ja probleemi mitmest vaatenurgast analüüsida.
  • Vaidlemine toetab lapse loomingulisust. Kui ollakse oma seisukohad avaldanud, siis võiks järgneda mõlemale poolele sobivate lahenduste pakkumine, mis soodustab väljendusjulguse ning kreatiivsuse arengut.
  • Vaieldes ja väideldes õpib laps oma emotsioone reguleerima. Poolt– ja vastuargumentide ratsionaalne analüüs hoiab ära negatiivsed emotsioonide möllu (mõistus domineerib tunnete üle) ning hilisema trotsi langetatud otsuse üle.
  • Laps kogeb, et ka vanematel ei ole alati õigus. Tulemuseks on see, et ta julgeb seada autoriteete kahtluse alla ja ei usalda neid pimesi, et laps mõtleb pigem oma peaga, mitte ei kuuletu automaatselt.  
Kokkuvõttes, kohelge last nagu võrdväärset partnerit ning ta üllatab teid oma arukuse ja mõistlikkusega. Selle asemel, et soovida sõnakuulelikke lapsi, võiks soovida rohkem viljakaid vaidlusi!

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas, BabyBjörn, Cybex, Engel Natur, Ecosh, Glo Skin Beauty, Herlitz, Hoppekids, Maxi-Cosi, Muumi, Quinny, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

TOP 25 loomaaeda maailmas
Loomaaias on lastel huvitav ning sageli on reisimas käies see ka üks meeldejäävamaid külastuskohtasid. Avaldame siinkohal maailma TOP 25 loomaaeda, mille on reastanud TripAdvisor.
Kookospiimasmuuti rabarberi ja maasikatega
Kevadine nädalavahetus on saabumas ning üks mõnusalt tervislik smuuti kosutab nii keha kui hinge.
Kahe lapsega üksikema vajab abi tühja korteri sisustamisel ja lastele riideid
MTÜ Do Good soovib aidata kahte poissi ja nende ema, kes kasvatab neid üksi ja alustanud oma elu nullist. Ema suutis küll üürida korteri, kuid kahjuks on see täiesti tühi ning vajab nüüd abi.
Kerge kookosdessert röstitud rabarberitega
Selline kookoskreem valmib vaid hetkega ja maitseb rikkalikult, olles samal ajal tervislik ja kerge. Sobib hästi ka hommikusöögiks ja rabarberite asemel võib peale puistata ka hakitud puuvilju, hooajalisi marju, granaatõuna seemneid, riivitud tumedat šokolaadi vms.
Muuseumiöö 2016 - Öös on laineid 14.mai
mai
Üle-eestiline muuseumiöö toimub tänavu 14. mail ning kannab pealkirja "Öös on laineid". Programmis osalevad muuseumid – neid on varasematel aastatel olnud üle 150 – avavad muuseumiööl oma uksed kell 18-23 ning sel ajal on sissepääs tasuta.