Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule

esmaspäev, 11. september 2017
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 

Puhkust vajab kogu lapse arenev keha, eriti aju. Magamise ajal sorteeritakse ja salvestatakse ajus päeval omandatud infot, otsitakse lahendusi probleemidele ning korrastatakse kogu keha tegevust mõjutavat hormonaalsüsteemi. Samal ajal toimub kehas aktiivne puhastamise, kasvatamise, kaitsmise ja tervendamise töö. Kõik selleks, et uue päeva alguseks oleks laps heas vormis ja valmis uute huvitavate väljakutsetega silmitsi seisma.

Aegade algusest on emad teadnud, et lapse uni on tähtis ja leiutanud lapse uinutamiseks erinevaid viise. Väikelapsele mõjub uinutavalt silitamine, kiigutamine ja vaikne viisiümin. Aeglased rütmilised liigutused ja monotoonsed helid rahustavad lapse keharütme – hingamist ja pulssi – ja ta uinub lõõgastununa. Lapsed näitavad meile suurepäraselt keha ja meele ühtsust: kui lõdvestub keha, siis rahuneb meel ja vastupidi.

Suurematele lastele on tavaks unejuttu lugeda või jutustada. See on kena traditsioon, mis on kasulik mitmes plaanis. On välja selgitatud, et lapsed, kellele raamatuid loetakse, on suurema sõnavaraga, nad hakkavad varem lugema, neil on parem mälu ning loogiliste ja põhjus-tagajärg seoste loomise oskus. Lugudest kuuldu ja õpitu mõjub toetavalt lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule.

Unejutu lugemine on lapsele pühendatud aeg, mis lähendab last ja lapsevanemat. See väärtuslik kvaliteetaeg on kõigi jaoks toitev ja toetav. Lapses loob ema-isa täielik tähelepanuga kohalolek läheduse ja turvatunde. Unejuttu jutustav vanem viib lapse unemaa lävele. Ta aitab lapsel rutakad päevased mõtted seljataha jätta ja kehameelel vaikne rütm leida, et alustada rännakut unemaale. 

Allikas: www.salasona.eu



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tallinna Linnamuuseumi perepäev - Mustrid ajaloost, 22. märtsil
märts
Taas on toimumas Tallinna Linnamuuseumis tore perepäev. Seekord on teemaks "Mustrid ajaloost".
Disaini koos lapsega stiilsed kummikud
Kevadel on kummikud laste lemmikud. Nendega on mõnus porilompides joosta, hüpata ja vett laiali pritsida. Anna lapsele võimalus ise disainida oma lemmik kummikud.
Kumb on kasulikum, kas värskelt pressitud mahl või smuuti?
Mida lähemale tiksub kevad, seda suuremaks paisub inimeste huvi tervisliku toitumise vastu. Searasv ja kreemikoogid jäägu talveperioodi, pikkade sammudega lähenev rannahooaeg ergutab ja inspireerib tegutsema. Tervise lehekülgedel võib sageli kohata mahla-ja smuutiretseptide soovitusi ning ikka ja jälle tõusevad küsimused, kumb neist on kasulikum ja millal mida eelistada.
Lapsega mängimine - emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks mõeldud mängud
Mäng on kui lapse töö, mida tal on vaja selleks, et arendada aju ja kasvada terveks inimeseks. Lapsed kasutavad mängu selleks, et töödelda läbi emotsionaalsed probleemid ja leida jälle tasakaal.
Sisseehitatud lapseistmega ostukärude ohtlikkus
Sageli arvatakse, et sisseehitatud lapseistmega ostukärud on piisavalt turvalised. Paraku on praktika näidanud hoopis nende ohtlikkust.