Pedagoogilised lähenemised
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.

Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule

teisipäev, 11. september
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 

Puhkust vajab kogu lapse arenev keha, eriti aju. Magamise ajal sorteeritakse ja salvestatakse ajus päeval omandatud infot, otsitakse lahendusi probleemidele ning korrastatakse kogu keha tegevust mõjutavat hormonaalsüsteemi. Samal ajal toimub kehas aktiivne puhastamise, kasvatamise, kaitsmise ja tervendamise töö. Kõik selleks, et uue päeva alguseks oleks laps heas vormis ja valmis uute huvitavate väljakutsetega silmitsi seisma.

Aegade algusest on emad teadnud, et lapse uni on tähtis ja leiutanud lapse uinutamiseks erinevaid viise. Väikelapsele mõjub uinutavalt silitamine, kiigutamine ja vaikne viisiümin. Aeglased rütmilised liigutused ja monotoonsed helid rahustavad lapse keharütme – hingamist ja pulssi – ja ta uinub lõõgastununa. Lapsed näitavad meile suurepäraselt keha ja meele ühtsust: kui lõdvestub keha, siis rahuneb meel ja vastupidi.

Suurematele lastele on tavaks unejuttu lugeda või jutustada. See on kena traditsioon, mis on kasulik mitmes plaanis. On välja selgitatud, et lapsed, kellele raamatuid loetakse, on suurema sõnavaraga, nad hakkavad varem lugema, neil on parem mälu ning loogiliste ja põhjus-tagajärg seoste loomise oskus. Lugudest kuuldu ja õpitu mõjub toetavalt lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule.

Unejutu lugemine on lapsele pühendatud aeg, mis lähendab last ja lapsevanemat. See väärtuslik kvaliteetaeg on kõigi jaoks toitev ja toetav. Lapses loob ema-isa täielik tähelepanuga kohalolek läheduse ja turvatunde. Unejuttu jutustav vanem viib lapse unemaa lävele. Ta aitab lapsel rutakad päevased mõtted seljataha jätta ja kehameelel vaikne rütm leida, et alustada rännakut unemaale. 

Allikas: www.salasona.eu



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
BabyBjörn, Carriwell, Concord, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tallinna Linnamuuseumi perepäev - Mustrid ajaloost, 22. märtsil
märts
Taas on toimumas Tallinna Linnamuuseumis tore perepäev. Seekord on teemaks "Mustrid ajaloost".
Disaini koos lapsega stiilsed kummikud
Kevadel on kummikud laste lemmikud. Nendega on mõnus porilompides joosta, hüpata ja vett laiali pritsida. Anna lapsele võimalus ise disainida oma lemmik kummikud.
Kumb on kasulikum, kas värskelt pressitud mahl või smuuti?
Mida lähemale tiksub kevad, seda suuremaks paisub inimeste huvi tervisliku toitumise vastu. Searasv ja kreemikoogid jäägu talveperioodi, pikkade sammudega lähenev rannahooaeg ergutab ja inspireerib tegutsema. Tervise lehekülgedel võib sageli kohata mahla-ja smuutiretseptide soovitusi ning ikka ja jälle tõusevad küsimused, kumb neist on kasulikum ja millal mida eelistada.
Lapsega mängimine - emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks mõeldud mängud
Mäng on kui lapse töö, mida tal on vaja selleks, et arendada aju ja kasvada terveks inimeseks. Lapsed kasutavad mängu selleks, et töödelda läbi emotsionaalsed probleemid ja leida jälle tasakaal.
Sisseehitatud lapseistmega ostukärude ohtlikkus
Sageli arvatakse, et sisseehitatud lapseistmega ostukärud on piisavalt turvalised. Paraku on praktika näidanud hoopis nende ohtlikkust.