Pedagoogilised lähenemised
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.

Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid

neljapäev, 30. august 2018
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Alla 1 aastane laps
Juba alla aastane laps jälgib teist last tähelepanelikult. Tundub, et ta suudab isegi aru saada sellest, kes on laps, kes täiskasvanu. Eakaaslast jälgib ta kauem, võib talle lausa mänguasja ulatada. Põrandale pääsenuna roomab ta teise lapse juurde, üritades teda puudutada. Mõni minuti pärast huvi siiski raugeb ning ta ei soovi enam võõraga tegeleda.

Teise eluaasta alguses
Teise eluaasta alguses on periood, mil laps huvitub küll kaaslasest, kuid kohtleb teda veel kui elutut mänguasja - näiteks lükkab ümber, torkab sõrmega silma, sikutab juustest, kallab liiva pähe. Seda tõlgendatakse vägivallana, aga tegemist pole sihiliku agressiivsusega, vaid sotsiaalse huviga kaasinimese vastu - see on esmane koosolemise harjutus. Lapse huvi lihtsalt ilmneb veidi erilisel viisil: põngerjas katsetab, mida ühe põneva, kahejalgse "esemega" ette saaks võtta, milline hääl temast tuleb, kui veidi raputada ning kui kergesti võiks ta ümber kukkuda, kui natuke tõugata.

Kuigi põhjuseks on teadmatus ja isegi, kui vägivaldsena ilmnev käitumine ei ole tegelikult agressiivsus, peab sellist teguviisi otsekohe ning otsustavalt keelama. Selles vanuses last muidugi veel ei karistata, aga tal ei lubata ka teisi inimesi kahjustada - taolist käitumist lihtsalt takistatakse. Pidevalt ning süstemaatiliselt tuleb öelda "ei" juhul, kui laps järjekordselt üritab teiselt mänguasja käest ära võtta. Mõni lapsevanem ehk sooviks oodata, kuni laps hakkab asjadest paremini aru saama, arvates et siis saabub parim aeg suunamiseks ning õpetamiseks. Paraku on hiljem käitumismustrit muuta juba oluliselt raskem.

1,5 aastane laps
Keskmiselt 1,5 aastaselt ilmutab laps selgemat huvi eakaaslaste vastu. Talle meeldivad lapsed rohkem kui täiskasvanud ja kui ümbruses on mudilasi, näitab ta oma rõõmu kohe välja. Sel perioodil tähendab koos mängimine seda, et naerdakse samal ajal, tehakse midagi üksteise kõrval, joostakse teineteise järel, koputatakse sama puukasti vastu jne.

Taolised ühistegevused ei kesta eriti kaua ning seltskonnavaimustus lõpeb vägagi ruttu. Mudilased siirduvad oma tegeluste juurde tagasi, et siis mõne aja pärast taas kord eakaaslasi avastada. Sellist ajaveetmist, mida teostatakse üksteise kõrval toimetades, nimetatakse paralleelmänguks. Lihtsalt jälgitakse kaaslast, üritades teise tegevusi matkida, aga praktiliselt nokitsetakse siiski üksi ja omaette. Sellisel mängul ei ole erilist sisu, eesmärki ega kestust, mida lapsed näiteks vaheldumisi edendada võiks. Isegi kui laps hakkab teisega mängima, vajab ta turvalist veendumust, et oma ema püsib läheduses.

Teine ja kolmas eluaasta
Teise ja kolmanda eluaasta paiku hakkavad lapsed vähehaaval mitmekesi mängima - tegemist on vastastikuse mõjuga. Mäng kestab juba veidike kauem, omab eesmärki, sisu ja süžeed nii, et igal lapsel on mängus teatud roll. Mängul on kindel sisu ning siinkohal räägitakse interaktiivsest mängust.

Laste endi korraldatud ühismänguepisoodid on lühiaegsed, aga täiskasvanu suunatud tegelustes jaksab selles vanuses mudilane osaleda juba terve tunni. Meelsamini mängitakse teistega koos, kuid tingimusel, et ka ema on lähedal. Uurimistulemustest selgub, et 2-3 aastane laps tuleb toime vaid positiivsete olukordadega, kuid konfliktide lahendajat temast ei ole.

Alates neljandast eluaastast
Alates neljandast eluaastast suudab laps mängida rühmas juba pikemat aega, ka teiste kehtestatud reeglite kohaselt, nii et igal mudilasel on mängus täita oma kindel roll. Rühma juhiks nõutakse siiski veel täiskasvanut, kes võib nüüd juba panustada ühisreeglitele. Lapsed hakkavad tasapisi mõistma, mida reeglite all mõeldakse ja mis neist kasu on. Tuleb kasuks, kui selles vanuses mudilane saaks reeglitepõhist ühistegevust harjutada kas või paar tundi nädalas.

4 aastane
4 aastasele on mängukaaslased väga olulised, aga tõelist mõistlikku rühmategelust enne 5. eluaastat veel tegelikult ei toimu. Mis tähendab vajadust pideva täiskasvanupoolse suunamise järele, sest vastasel juhul väljub olukord kontrolli alt. Kaks 4 aastast võivad hoovis täiskasvanuteta päris hästi toime tulla, aga kümmet 4 aastast ei tohiks kindlasti omapäi ja ilma valveta jätta.

Valmisolek rollimängudeks on märk uue sotsiaalse arenguetapi saavutamisest. Enne kui laps hakkab sisse elama fantaasiarolli, peaks ta suutma oma vaateid teiste arvamustega kooskõlastada. Ta peaks kaaslaste kavatsusi ning mõtteid mõistma. Mis omakorda eeldab minapildi teket nii, et suudetaks peegeldada omaenda tundeid teiste suhtes. Esimestel eluaastatel püsib minapilt veel lihtsakoelisena: laps mõistab, et ta on iseseisev olend, et peeglist nähtav tegelane ongi ta ise; ka tunneb ta oma nime ning teab, et see nimi tähendab just teda.

Alles pärast 3. eluaastat on laps sedavõrd arenenenud, et suudab aktsepteerida erinevaid seisukohti. Ja läheb veel veidi aega enne, kui ta oma mängudes erinevaid rolle ning fantaasiaid etendab: laps peaks suutma kujutleda, kuidas keegi teine antud olukorras käituks ja/või mida too võiks tunda.

Kui laps satub enne 3. eluaastat üle 4 lapselisse rühma, ei arene paraku tema sotsiaalne kompetentsus, vaid uurimistulemustele tuginedes see pigem mandub. Mudilane naaseb paralleelmängude juurde, kuigi oli juba interaktiivse mängu saavutanud. Mis tähendab, et kui lapsi pidevalt ja pingsalt ei suunata ega "programmeerita", hakatakse lihtsalt lärmama. Nad askeldavad üksteise kõrval samade leludega, aga ei mängi koos.

Laste rühm muutub kergesti kaootiliseks, kuid mudilased on seltskonna jaoks veel liiga noored. Kaootilisus võiv vahel lihtsalt valla pääseda, isegi kui rühm on kogu aeg täiskasvanu pilgu all: ebamäärastes olukordades muutub üks osa lapsi impulsiivseteks - nad on võimetud ise oma käitumist taltsutama; teised satuvad ahastusse; kolmandad tõmbuvad kõrvale, jäädes nurka konutama.


Allikas: raamat "Väikelapse sotsiaalsus" (Liisa Keltikangas-Järvinen)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Little Dutch, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Parim puuvili kõhuprobleemide leevendamiseks ja luude tugevdamiseks
Kas arvad ikka veel, et kuivatatud mustad ploomid sobivad vaid kisselli sisse? Kui jah, siis oleks viimane aeg nende hõrkude viljadega lähemalt tutvuda. Mustad ploomid lausa pakatavad tervisest.
Rakett pole mänguasi ja laps pole kosmonaut - kasuta ilutulestikku ohutult!
Aastavahetus on kohe käes ning sellega kaasnev särav ilutulestik pakub palju silmailu. Selleks, et uus aasta algaks rõõmsalt, tervelt ja turvaliselt, jagab Päästeamet mõningaid soovitusi, millest peaks juhinduma ilutulestikku korraldades. 
Kolme lapse üksikema Saaremaal vajab abi
MTÜ Naerata Ometi soovib aidata üksikema Saaremaal, kes kasvatab kolme last ja on grupi peal. Kaasinimeste abi on väga oodatud.
14 ideed, kuidas pakkida jõulukink stiilselt, kiiresti ja nutikalt
Jõulukingitused on ilmselt juba paljudel olemas ning nüüd on vaja need toredad asjad kuidagi ära pakkida. Kingitusi saab pakkida stiilselt, lihtsalt ja väheste vahenditega. 
Makroonid – see ei ole raketiteadus
Makroonid on viimase aja üks trendikamaid maiustusi. Neid valmistatakse nüüd juba enamikes kondiitriärides ning kindlasti on mõned  proovinud makroonide küpsetamist ka kodus. Valdavalt arvatakse siiski, et tegemist on eriti keeruliselt valmivate maiustustega. Kui jälgida aga mõnda lihtsat näpunäidet, tulevad makroonid just sellised nagu peab– pealt siledad ja pragudeta ning ringikujulised.