Pedagoogilised lähenemised
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.

Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?

esmaspäev, 30. juuli
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?

Siin mõned soovitused:
  1. Ärge arvake, et laps teeb pahandust meelega ega võtke seda isiklikult. Väikelapseeas on lapse sisemine tung maailma avastada niivõrd tugev ja enesekontroll veel niivõrd nõrk, et  selle „tungi ja tormi“ all võib saada kannatada kes või mis iganes ette jääb. Teisalt otsib laps otsib ümbritsevast keskkonnast ja inimestelt ennustatavust, kindlapiirilisust ja turvalisust ehk kinnitust, et asjad on teatud kindlal viisil, et toimivad teatud piirid, et vanemad reageerivad ootuspäraselt. Selle kontrollimiseks teeb laps sageli korduvalt samu nn pahandusi, justkui testides, kaugele võib minna. Selle peale ei tohiks vihastada, vaid pigem rõõmustada, et laps on terve, aktiivne  ja uudishimulik ning käituda taolistel juhtudel adekvaatselt, täiskasvanulikult.
  2. Väärtustage iseennast. Lapse sündides läheb noore ema kogu energia ja ressurss lapsele ja tähtsaim on tema roll lapsevanemana, kuid lapse kasvades muutuvad taas järjest olulisemaks ema enda vajadused, aeg ja energia, mis panustatakse iseendale. Oluline on regulaarselt oma „akusid laadida“ ja saada uut jõudu. See ei ole privileeg või egoistlik soov, vaid täiesti pragmaatiline ja loomulik hädavajadus. Kui ema (või isa) enda ressursid on ammendunud, siis ei suuda ta rahuldada lapse vajadust armastava, positiivse ja tasakaalus oleva vanema järele.
  3. Tekitage tugivõrgustik ja kasutage abi. Hea, kui peres on kaks vanemat või siis on võimalik saada tuge kelleltki teiselt, näiteks mõnelt teiselt pereliikmelt, sõbralt, lapsehoidjalt jne. Oluline, et oleks keegi, kes annaks teile ema (või isana) võimaluse puhata, saada regulaarselt vaheldust kodust väljas ja tegeleda millegagi, mis teile rõõmu pakub. Sellises vanuses laps on juba piisavalt suur, et olla mõned tunnid ilma emata. Kui olete puhanud ja elurõõmus, siis ärritavad teid tunduvalt vähem ka lapse korraldatud nn pahandused. 
  4. Laske lapsel oma energiat välja elada õues, mänguplatsidel ja muutke lapse vahetu, kodune keskkond nii lapsesõbralikuks ja ohutuks kui võimalik. Tekitage põnnile võimalus vabalt tegutseda, ilma et peaksite kogu aeg sekkuma, keelama või käskima. Las tal olla oma territoorium, kus ta võib end vabalt tunda, mis võibki määrduda ja minna segamini. Näiteks, pange lapse käeulatusest ära asjad, mis võivad olla ohtlikud või katki minna, võtke põrandalt ära vaip, mis kardab mustust jne.
  5. Uurige, mis on lapse sõnakuulmatu käitumise taga. Sageli on seal vajadus saada märgatud, saada ema või isa tähelepanu ja lähedust. Kasutage lapsega suhtlemisel aktiivset kuulamist, püüdke näha maailma pisikese inimese silme läbi, mõelge, kas pühendate talle piisavalt aega. Näiteks võib väike inimene vajada seda, et ema või isa oleks vahel ainuüksi tema päralt, ainult temaga tegeleks, ning aeg, mis veedetud koos terve perega, ei pruugi rahuldada lapse vajadust üks-ühele suhtluse ja läheduse järele konkreetse vanemaga.
  6. Püüdke säilitada rahu, kasutage eneserahustamisnippe. Lapse tutistamine, laksu andmine, näppude pihta löömine ei ole õiged ega ka lubatavad käitumisviisid. Need on välise kontrolli vahendid, mis ei lase hakata arenema lapse sisemisel eneseregulatsioonil. Kui raske see ka ei tundu, püüdke igal juhul jääda rahulikuks, selgitada põnnile lühidalt, miks mingi käitumine või tegevus ei ole lubatud, mis on selle tagajärjed. Jälgige, et kasutaksite eakohaseid sõnu ja väljendeid, näiteks ei võimalda lapse intellektuaalne areng veel aru saada abstraktsest seosest põhjuse ja ja tagajärje vahel.
  7. Püüdke näha „suurt pilti“. Laps on sellises eas ainult lühikest aega, kus ta maailma avastamisel niivõrd suurt järelvalvet ja tuge vajab. See aeg möödub kiiresti, selles tasub näha positiivset ning püüda seda aega nautida – õige pea saate kõigile sekeldustele vaadata tagasi väikese muigega. Samuti ärge unustage, et olete oma lapse jaoks kõige olulisem inimene, ta vajab teie mõistmist ja tuge nii siis, kui ta on käitunud hästi kui ka siis, kui ta on teinud midagi valesti.
Olulisim on siiski meeles pidada ning täiendada oma jõuvarusid, hoida oma „karikas“ täis, et suudaksite lapsele pakkuda mõistmist, pühendumist ja armastust, mida ta väga vajab ja mida ainult teie lapsevanemana saate talle pakkuda.

Allikas: Agne Vilt, Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas,BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kõige tuntumad õuemängud lastele
Päevad on järjest pikemad ja ilmad soojemad. Lapsed kibelevad üha enam õue, kuid vahest saavad mänguideed otsa. Selleks, et hoog ei raugeks, jagame üle 20 erineva õemängu võimalust.
Soovitusi annab lastearst Reet Raukas: milline peaks olema beebi toitumine esimese eluaasta lõpus?
Beebi areneb esimesel eluaastal väga kiiresti, mistõttu on oluline toetada tema kasvamist õige toiduvaliku ning eakohaste söömisharjumustega. Kuigi alla aastane laps vajab veel kindlasti rinnapiima või piimasegu, muutub tahke toidu söömine üha olulisemaks, et tagada beebile kasvuks ja arenguks vajalik energiatase ning toitained.  
Parimad tubased lastekohad - nukud ja teised mänguasjad
Sombuse ilmaga on eriti mõnus leida lastele põnev tegevus siseruumides. Puhkaeestis.ee lehel on välja toodud mitmeid häid võimalusi perega vaba aja veetmiseks. Valiku aluseks oli tegevuste toimumine siseruumes, harivus ja võimalus ise käed külge lüüa.
Mandlijahust Brita kook rabarberiga
Brita kook on eestlaste ammune lemmik, mis saab veel parem olla, kui üks värske, õhuline, kreemine ja mahlakas kook? Võibolla ainult selline Brita kook, kus nisujahu asemel on kasutatud õlivaba mandlijahu, et lisada pähklisust ja tervislikkust! Hapukas kevadine rabarber sobib suurepäraselt magusust tasakaalustama!
Millised laste oskused on ohus liigse digistumise tõttu?
Digimaailmas toimetamine on tänapäeva lastele iseenesestmõistetav ja loomulik ning selles on palju positiivset. Teisalt on leitud, et laste liigse digikasutuse (arvestatakse kõikides ekraanides- telekas, tahvelarvutis, arvutis, nutitelefonis olemist) tulemusena võivad saada kahjustada mitmed olulised oskused.