Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Sinu tark laps

neljapäev, 3. aprill 2014
Jesper Juuli raamat annab lapsevanematele võimaluse leida vastused paljudele küsimustele. Piiride panemine, vastutuse võtmine, otsuste tegemine, lapse enesehinnang ja eneseaustus ning teised olulised teemad leiavad selles raamatus põhjaliku ja kaasaegse käsitluse.

Ajad, kus lastekasvatuse eesmärgiks oli õpetada vastuvaidlematut sõnakuulmist ja vanemate võimule allumist on möödas. Seetõttu ei saa kasutada neid lastekasvatusmeetodeid, mille eesmärgiks oli kuulekuse kasvatamine. Lapsevanemate soov on näha oma lapsi iseseisvate, vastutusvõimeliste ja avatud inimestena. Selliseks saab laps kasvada vaid siis, kui vanema ja lapse vahel on usalduslik suhe.

Kui meie laste käitumine paneb tundma, et oleme lapsevanematena läbi kukkunud, siis on põhjuseks valdavalt see, et me pole suutnud muuta oma armastavaid tundeid armastavaks käitumiseks. Meie laste tarkus seisneb selles, et kohe sünnist alates suudavad nad oma tundeid väljendades anda tagasisidet. Lapsevanem saab seda tagasisidet kuulata ja sellest õppida, luues seeläbi oma lapsega veelgi lähedasemad suhted.

Raamat sisaldab palju väärtuslikke ja huvitavaid mõtteid. 


Lapsed teevad koostööd

Kui lapsed lakkavad koostööd tegemast, tuleb see kas sellest, et nad on juba liiga palju koostööd teinud, või sellest, et nende isiklikku terviklikkust on kahjustatud. Kunagi pole põhjuseks see, et neil puudub koostöötahe. Kui lapsed saavad valida oma isikliku terviklikkuse ja koostöö vahel, valivad nad üheksal juhul kümnest koostöö. Täiskasvanutel ei ole vaja õpetada lastele mugandamist ja koostööd. Küll aga peavad täiskasvanud õpetama lastele, kuidas teistega suheldes ennast terviklikuna hoida. Täiskasvanutel on raske seda probleemi tunnetada.

Näide koostöö kohta:

Ema lapsepuhkus on läbi saanud ning pooleaastasel Lilyl on aeg hakata päevahoius käima. Kui ema viib Lily viib päevahoidu on laps väga õnnetu ja nutab lohutamatult. Kui aga tütre viib päevahoidu isa, tundub olevat kõik korras. Mis on selle põhjuseks? Lily vanemad peavad pikki vestlusi päevahoiu kvaliteedist ja oma erinevatest kasvatusviisidest. Ehk on ema liiga kaitsev? Isa liiga hooliv?

Enamasti ei sõltu lapse rõõm või kurbus lasteaeda jõudmisel üldse nendest näitajatest. Pigem nutavad sellised lapsed ema juuresolekul sel põhjusel, et ema ei ole lapsest valmis emotsionaalselt lahkuma. Ta on ärevil, kurb närviline või õnnetu ning olnud seda lapse sünnist saati. Isegi kui ema ise neist tunnetest teadlik pole, tajub Lilly neid ja kopeerib neid. Ehk laps teeb koostööd, edastades asjatundlikult sõnumi, mida võiks tõlkida järgmiselt: „Kallis ema. Midagi on meie vahel viltu, miski on ebaselge. Ma tahan sulle lihtsalt teada anda, et ma tean seda ja eeldan, et võtad selle probleemi lahendamise enda peale nii, et mõlemad tunneksime end paremini.“

Isiklik terviklikkus 

Lapsed ei tea, mida nad vajavad. Sageli teavad nad ainult seda, mida nad tahavad. See aga ei tähenda seda, et nad ei oska oma vajaduste rahuldamiseks võimalusi luua. Isegi kui lapsed ei oska oma vajadusi väljendada teavad nad hästi, millal nende vajadused pole rahuldatud. Samuti annavad nad selle kohta täiskasvanutele tagasisidet – mõnikord oma meeleheitliku („raske“) käitumisega, teinekord aga apaatsuse ja passiivsusega.

Mõned pered üritavad kasutada arvestavamat ja demokraatlikumat kasvatusviisi. Kahjuks on viimase kümne või viieteistkümne aasta jooksul on tekkinud enam peresid, mida türanniseerivad lapsed, kes on äärmiselt enesekesksed ja mittesotsiaalsed. See juhtub peredes, kus vanemad kardavad käituda autoritaarselt, kuid ei oska oma isikliku autoriteedi ja kindlate piiride kehtestamiseks läbirääkimisi pidada. Asi lõpeb sellega, et vanemad käituvad lapse teenijana. Paraku saavad lapsed liiga palju seda, mida tahavad ning liiga vähe seda, mida vajavad. Kui vanemad suhtlevad lastega neid teenindades, hakkavad mõlemad pooled end varsti üksikuna tundma.

Konflikt isikliku terviklikkuse ja koostöö vahel

Kui tekib konflikt isikliku terviklikkuse ja koostöö vahel, siis otsustavad lapsed tavaliselt koostöö kasuks, tehes seda oma mina arvelt. Eriti juhtub seda siis, kui lapsevanem avaldab lapsele survet. Üks laste füüsilise terviklikkuse olulisi koostisosi on nende õigus süüa sellist toitu, mida nad vajavad ja mitte süüa toitu, mida nad ei taha. Seda põhiõigust eiratakse sageli.

Näide:

Enamasti sööb viiekuune Sarah lõunasöögiks kuulekalt terve portsu aedviljapüreed. Ühel päeval aga keeldub ta pärast nelja lusikatäit viienda jaoks suud lahti tegemast. Ema keelitab tütart esmalt leebelt, kuid see ei mõju. Seejärel hakkab ema mängima tuntud mängu: „Vaata, Sarah, brmmmm, brmmm... siit tuleb väike lennuk ja otse sinu suhu.“ Pärast mõnda katset hakkab Sarah nutma. Ema silitab tütre pead, ütleb mõne lohutava sõna ja proovib lennukimängu jätkata. Sarah annab alla ja sööb ära kõik, mis talle suhu pistetakse.

Eneseaustus ja enesekindlus

Paljud vanemad peavad oluliseks lapse enesekindluse tõstmist. Sageli kasutatakse selleks valesid meetodeid. Täiskasvanud asuvad tõstma enesekindlust, kuigi tegelikult on probleem lapse puuduvas eneseaustuses. Eneseaustus on meie teadmine selle kohta, kes me oleme. See annab märku sellest, kui hästi me ennast tunneme ja milline on meie hinnang sellele, mida me endast teame. Enesekindlus on meie võimete mõõdupuu – see näitab, mida me oskame teha hästi või halvasti. See viitab sellele, mida suudame saavutada.

Harjumus piitsa ja präänikuga lastele armastust avaldada on ohtlik seetõttu, et selle mõju on pikaajaline. Keskendudes kiitmisele ja kriitikale muutuvad inimesed sõltuvateks, väliselt kontrollitavateks isiksusteks. Sellise meetodi abil kasvatatud lastel on madal eneseaustus, neil puudub oskus oma tegusid objektiivselt hinnata ja raiskavad oma energiat vahel kogu elu kestvates püüetes teistele meeldida ja käituda nii nagu neilt oodatakse. Tihti muutuvad nad oma lõppematus tunnustusevajaduses väga enesekeskseteks.

Vastutus 

Üldlevinud konflikt. Kas lapsevanemad peaksid oma lapsi hommikuti äratama või laskma neil endil ärgata? Vastus on, et üle kolme aasta vanused lapsed suudavad ise ärgata. Miks on enamikus peredes nii, et mida vanem on laps, seda rohkem äratamist ta vajab? Sellel on kaks põhjust. Esiteks räägivad vanemad iseendale vastu: nad äratavad oma lapsi, kuid räägivad neile, et nad peaksid ise üles ärkama. Teiseks teevad lapsed vanematega koostööd ning muutuvad abituteks ja sõltuvateks.

On ilmne, et lapsed peaksid vastutama isiklikult selle eest, et nad jõuaksid õigel ajal ärkaksid ja jõuaksid kooli. Samas kui lapsed kooli hilinevad, peetakse vastutavaks vanemat. Mis oleks lahendus? Kui lapsed ärkavad hommikul äratamise peale rahulikult, siis pole vaja miskit muuta. Kui see aga nii ei toimi, oleks mõistlikum nende äratamine ära lõpetada. Kui te peate lapsi mitu korda hüüdma enne, kui nad voodist välja tulevad ja see põhjustab stressi, tuleks midagi muuta. Kui koostoimimine on võtnud negatiivse suuna, tähendab see alati, et vanemad on ületanud oma piiri. Nad on pannud maha oma isikliku vastutuse ja võtnud üle vastutuse, mis kuulub lapsele. Kui lastelt nõutakse, et nad oma tegude eest ise vastutaksid, siis tõenäoliselt magavad nad kõigepealt paar kolm korda sisse ja siis läheb see mööda.

Teismeliste lastega pered 

Nii kummaline kui see ka pole, kahjustab enamik vanemaid oma teismeliste terviklikkust sellega, et nad jätkavad nende kasvatamist endisel armastaval, heasoovlikul ja pealekäival moel. Teismeikka jõudnud lapsi on liiga hilja „kasvatama“ hakata. Lapsed saavad kõige olulisema elus toimetulemiseks juba esimese kolme nelja aasta jooksul. Lapsevanemate panus laste ellu on väga oluline ka järgneva kuue-seitsme aasta jooksul. Teismelistele on kõige olulisemaks inspiratsiooniallikaks juba nende eakaaslased, teised täiskasvanud ja nende endi sisemaailm. Parem, mida vanemad nüüd enda ja lapse heaks teha saavad on lõdvaks lasta ja tunda rõõmu kõigest sellest, mida nad on aastate jooksul oma lastesse investeerinud. Isegi kui nad pole nähtuga päris rahul, peaksid nad ometi rõõmu tundma. Kogu elu jooksul vajavad lapsed eelkõige selliseid vanemaid, kes toetavad kogu hingest nende jõupingutusi, et avastada oma tõeline mina ja enda vastu ausaks jääda.










 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Co-sleeper voodid
Hällid ja võrevoodid on ilmselt kõige levinumad beebivoodid Eestis. Samas on mujal maailmas kasutusel mitmeid teisi innovaatilisi tooteid. Üheks populaarsemaks beebivoodiks on kujunemas co-sleeper tüüpi voodi. 
Kahjulikud lisaained kosmeetikas
Järjest enam räägitakse looduslike ihuhooldustoodete kasulikkusest nahale ja tervisele. Eriti aktuaalseks muutub teema oma lapsele ihuhooldustooteid ostes. Valik on suur ning õige toote leidmine võib olla aeganõudev. Sõna "looduslik" ja "puhas" on kahjuks tihti petlik. Isegi apteegis müüdavad kreemid ja -õlid sisaldavad sageli kahjulikke aineid. 
Tark lapsevanem
Thomas Gordoni lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda ning pakub juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet - aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Kui kaasata lapsed juba varakult probleemide lahendamisse, kasvavad neist vastutustundlikud ja teistega arvestavad inimesed.
Terane laps
Raamatus keskendub autor Sally Ward sellele, kuidas lihtsate vahenditega oma lapse arengupotentsiaali täielikult ära kasutada. Parim kingitus, mida võid oma lapsele tema elu alguses teha on aidata tal omandada hea suhtlemisoskus. See raamat näitab, kuidas lapse keelelist arengut soodustada ning varustada ta võimalikult heade kommunikatsioonioskustega.
Arukas armastus. Kuidas aidata oma lapsel õnnelikuks kasvada?
Raamatu autorite Martha ja William Piper arvates võib laps kasvada seesmiselt õnnelikuks inimeseks, kui lapsevanem on pühendunud, toetav ja armastav. Ei pea olema täiuslik lapsevanem. Karmi distsipliini ja kõikelubatavuse kõrval on ka kolmas valik, arukas armastus.