Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Arukas armastus. Kuidas aidata oma lapsel õnnelikuks kasvada?

neljapäev, 3. aprill 2014
Raamatu autorite Martha ja William Piper arvates võib laps kasvada seesmiselt õnnelikuks inimeseks, kui lapsevanem on pühendunud, toetav ja armastav. Ei pea olema täiuslik lapsevanem. Karmi distsipliini ja kõikelubatavuse kõrval on ka kolmas valik, arukas armastus.

Kust tulevad õnnetud ja rasked lapsed?

Lapsed muutuvad õnnetuks, kuna nad on õppinud seda igatsema. Neis kutsutakse see tunne järjepidevalt esile või ei ole nende kurvastusele mõistmise ja hoolimisega reageeritud. Iga imik usub, et tema vanemad on täiuslikud hoolitsejad, kes on talle täielikult pühendunud. Ta on algusest peale veendunud, et kõik, mis temaga sünnib on talle parim, sest tema vanemad on nii kavatsenud. Kui nüüd vanemad ei suuda järjekindlalt mingil põhjusel rahuldada lapse arengulisi vajadusi, hakkab imik uskuma, et tema õnnetuolekut või emotsionaalset distantsi väljendavad tunded ongi vanemate soov ja kavatsus. Lastes areneb loomulik võime jagada ja hoolida ainult siis, kui neile jäetakse ruumi ja aega ise tahta olla nende moodi, keda nad armastavad ja imetlevad.

Suunata, mitte karistada

Lapse isoleerimine, kitsendused, karistused ja teised distsiplineerimise võtted põhinevad oletusel, et „valesti“ käituvate lastega liiga hästi ümber käies julgustatakse neid halvasti käituma. Hukkamõistev distsiplineerimine takistab lapsi ammutamast oma sisemist õnnelikkust kõige kindlamast ja rahuldust pakkuvamast allikast – veendumusest, et nendest sõltub, kas vanemad armastavad nende eest hoolitsemist. Kui laps kogeb, et „ebaõigele käitumisele“ järgneb vanemate poolt alati midagi negatiivset, õpib ta – jumaldades vanemaid ja uskudes, et nad kannavad ta eest ideaalset hoolt – end kohtlema samal viisil.

Oluline on vältida seda, et teie laps tunneks vihastades või ärritudes häbi, peaks end halvaks või arvaks, et te ei taha sellisel juhul temaga tegemist teha. Distsiplineerivad võtted, nagu kolmeni lugemine, lapse isoleerimine, vali „Ei“ või teatud privileegide äravõtmine õpetavad lapsele, et te tahate kasutada oma suuremat võimu pigem sundivalt kui kaastundlikult.

Asjad ei asenda arukat armastust

Asjad ei suuda mitte mingil juhul asendada vanemlikust hoolitsusest saadavat naudingut, mida lapsed südames tegelikult igatsevad. Laps, kes saab talle tõeliselt vajaliku vanemliku hoole asemel asju, kannab kahju vähemalt kolmel moel:
  1. Talle ei saa osaks positiivne vastutulelik vanemlik tähelepanu, mida ta vajab püsiva sisemise õnnelikkuse arendamiseks.
  2. Ta õpib, et õnnelikkust mõõdetakse materiaalsete väärtustega.
  3. Last süüdistatakse tema õnnetuoleku pärast, sest vanemad on veendunud, et nad on andnud endast parima, et rahuldada lapse iga soovi.

Lapse sisemise õnnetuoleku äratundmine ja muutmine

Kaks kõige olulisemat sisemise õnnetuoleku tagajärge on – 1) lapse sisemine heaolu on täiesti igapäevaelu tõusude ja mõõnade meelevallas (nt võib seljakoti kaotus põhjustada lapses täieliku paanika); 2) lapse sisemist heaolu räsib teadvustamata vajadus põhjustada ise endale kurvastust (nt võib imik taguda pead korduvalt vastu voodiserva).

Sisemise õnnetuoleku sümptomid
  • Madala enesehinnangu väljendused – mul ei õnnestu see kunagi;
  • Pidev „veidi halb tuju“;
  • Raskused efektiivse õppimise või töötamisega, kaalu jälgimisega;
  • Pidev rahutuse- ja rahulolematuse tunne;
  • Mõnikord võivad tõsised sümptomid nagu foobiad, tikid, võimetuks tegev depressioon, skisofreenia või raev esineda lastel, kes enne seda tundusid üsna normaalsed. Ehkki võib tunduda, et need sümptomid ilmnesid äkki, oli selles inimeses kujunenud välja sisemine tasakaal, mida säilitas peamiselt konstruktiivne nauding, kuni juhtus midagi, mis kallutas tasakaalu kannatusvajaduse poole. Sisimas õnnetu inimene säilitab oma sisemist tasakaalu, kombineerides positiivset, destruktiivset naudingut ja ebameeldivaid kogemusi. Tõsiste sümptomite ilmnemisel on teatud elusündmused mõjutanud inimest ammutama sisemist heaolu negatiivsest kogemusest (foobiad) või destruktiivsest naudingust (mõnuainete kurvitarvitamine).

Ärge premeerige sisimas õnnetuid lapsi – pigem toetage neid

Vanemad ei tohiks mõjutada last konstruktiivsemalt käituma selle abil, et lubavad teda premeerida. Preemiad on kahjulikud sellepärast, et nullivad ära laste võime ise otsustada, meelitades neid taotlema teatud eesmärke. Kui te aga julgustate lapsi, kes ilmutavad soovi otsustada konstruktiivse naudingu kasuks, siis sellest on lastele abi. Julgustamine ei sõltu konkreetsest tulemusest – last julgustatakse, olenemata sellest, kas ta saavutab eesmärgi või mitte, või kas ta üldse üritabki seda saavutada.


Kuidas armastada arukalt beebit

Nutu tähendus

Kui lapse nuttu regulaarselt ignoreeritakse, meenub talle edaspidi end halvasti tundes, et abi ei ole tulemas ning õpib ebamugavustunde puhul intensiivsemalt ja lohutamatult nutma. Kui beebi pisaratele ei vastata otsekohese hoolitsusega, siis tõmbub ta lõpuks endasse. Laps jõuab veendumusele, et tema vanemad soovivadki, et ta oleks õnnetu ning järelikult on kurbus ihaldusväärne. Imikud kasvavad paindlikeks lasteks ja täiskasvanuteks sellepärast, et hoolitsust on heldelt jagatud, mitte sellepärast, et sellega on koonerdatud. Seetõttu – püüdke alati nutvat last lohutada.

Söömise tähendus

Ignoreerige kõiki soovitusi lasta näljasel lapsel nutta järgmise söögikorrani. Näljase lapse nutt väljendab kahest eri allikast pärinevat häda: nälja põhjustatud ebamugavustunnet ja valusat tõdemust, et te tahategi, et ta oleks õnnetu. Kui te lapse nutule reageerite, kaob tühja kõhu vaev ning ta näeb, et on piisavalt armastusväärne äratama teis soovi teha ta õnnelikuks.

Kuidas aidata lapsel hästi uinuda

Imikud, kellel lastakse järjekindlalt magama nutta järeldavad, et nad ei ole piisavalt armastusväärsed, et vanemate lohutust ära teenida. Kui lapse pisarad ei suuda esile kutsuda vanemate hoolt, võib laps arvata, et ta on halb ning vanemad ei armasta teda, kuna ta ei suuda uinuda ja on õnnetu. Kui uneeksperdid soovitavad vanematel lasta imikul nutta, kuni ta on omandanud oskuse iseseisvalt uinuda, ei mõtle nad sellele, kui halvasti selline õnnetuna üksi jätmine mõjub lapse emotsionaalsele arengule. Kui teie imik nutab, püüdke teda igati rahustada, kuni ta suudab rahulikult magama jääda. Ehkki peate seda esimesel eluaastal mitmeid kordi tagasi minema ja silitama, lohutama, kussutama, õpib beebi nii, et ta saab teid oma vajaduste rahuldamisel usaldada. Niiviisi kasvab temast laps, kes on hea ja kindel magaja.


Ühe- kuni kolmeaastane

Kui te olete lapse arengulistele vajadustele vastanud järjekindla armastavad tähelepanuga, siis kolmandaks sünnipäevaks on tema esmane õnnelikkus arenenud kõigutamatuks veendumuseks, et ta on võimeline äratama teis tingimusteta armastust ja tähelepanu.

Soov ja vajadus lisatähelepanu järele

Kui te ei tea, et teie lapse täitmatuna näiv isu teie 100% tähelepanu järele on eakohane ja mööduv, võite karta, et olete kasvatanud klammerduva ja sõltuva lapse, kes ei suuda kunagi üksi mängida ja õppida. Kui te tulete lapse soovile järjekindlalt vastu, kasvab temast rahulolev laps. Lapse kõikehaarav vajadus tähelepanu järele väheneb, kui ta veendub, et tahate alati tema vajadustele vastata ning soovitud tähelepanu kinkida.

Kuidas olla abiks lapsele, kes näeb halba und

Lapse juhuslik ebameeldiv unenägu on tavaliselt seletatav ebamugavustundega une ajal või mõnepäevase ärritava sündmusega. Sagedased õudusunenäod peegeldavad lapse lapse vajadust panna end tundma õnnetuna ning neid tuleks vaadelda kui appihüüdu.

Kuidas aidata lapsi, kellel on jonnihood

Jonnihood sünnivad meeleheitest. Need ei ole kalkuleeritud manipuleerimiskatsed. Kui teie lapsel esinevad jonnihood, siis andke talle võimalus olla teiega, mitte ärge võtke seda temalt. Kuna lapsel esineb jonnihoogusid vaid sellepärast, et ta tunneb, et kui ta endast välja läheb on vanemad vihased, ükskõiksed või muul viisil ligipääasmatud, siis püüdke reageerida just positiivselt. Eelkõige ei tohiks distantseerida end röökivast lapsest.

Kujutlege, et olete saanud teada kohutavast ja masendavast kaotusest ning puhkete nutma. Teie abikaasa või parim sõber reageerib sellele sõnadega: „Ma lähen teise tuppa ja loen raamatut, kuni sa nutmise lõpetad, Sa võid minu juurde tulla, kui sa suudad ennast jälle valitseda“. Seejärel kujutlege, kuidas armastatu ütleb: „Mul on nii kahju, et sa oled õnnetu. Luba ma kallistan sind ja püüan sind lohutada.“ Missugust reaktsiooni te eelistate? Teie laps eelistaks sama, juhul kui see valik talle antaks.


Kuidas armastada arukalt 3-6 aastast last, kes on sisimas õnnetu

Igasugune sisemise õnnetuoleku avaldumine on tahtmatu selles mõttes, et teadlikult soovib iga laps olla õnnelik ja kogeda midagi positiivset. Seda laadi sisemise õnnetuoleku sümptomid võivad avalduda igas vanuses, kuid eriti sageli juhtub seda 3-6 aastaste seas. Sellised sümptomid on näiteks voodimärgamine, kogelemine, tikid, liigne arglikkus ja foobiad. Vanemad peaksid sellistel juhtudel püüdma last vabastada igasugusest pingest. Kui arglik laps peidab end sõpru, sugulasi või tuttavaid nähes teie selja taha, siis kaitske teda tunde eest, et ta peab nendega suhtlema.


Kuidas armastada arukalt 6-12 aastast last, kes on sisimas õnnetu

Lastel, kes on sisimas õnnetud, on sageli probleemse õppimisega ja isegi klassis toimuvas osalemisega. Alustage sellest, mis last huvitab ning milles ta on tugev ning ärge keskenduge õppeainetele, milles on laps kõige nõrgem. Kui laps, kellel läheb kõikides ainetes viletsalt, näitab kõige rohkem huvi emakeele vastu, siis võiksid vanemad hakata koos temaga emakeeles antud kodutöid tegema. Kui ta hakkab kogema väikseid õnnestumisi emakeeles, siis ta hakkab nägema, et kool võib olla konstruktiivse naudingu allikaks.


Kuidas armastada arukalt noorukit, kes on sisimas õnnetu

Kõige enam muret põhjustavad vanematele probleemid noorukitega, kellele on iseloomulik pidev ja trotslik seaduse- ja ühiskonnavastane käitumine (liigne joomine, narkootikumide kasutamine, öösiti väljas olemine, koolist puudumine). Sageli soovitatav nö karm armastus muudab noored veelgi õnnetumaks ja probleemsemaks. Karm armastus põhineb äärmiselt negatiivsel ettekujutusel laste loomulikest kalduvustest. Kui otsustate probleemse nooruki käitumist armastavalt reguleerida, saate teha konkreetseid pingutusi, et last aidata, andes mõista, et olete valmis vestlusteks, sõidutades teda kooli ja tagasi, aidates teda koduste ülesannetega ning vajadusel otsite psühhoteraapilist abi.

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tark lapsevanem
Thomas Gordoni lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda ning pakub juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet - aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Kui kaasata lapsed juba varakult probleemide lahendamisse, kasvavad neist vastutustundlikud ja teistega arvestavad inimesed.
Terane laps
Raamatus keskendub autor Sally Ward sellele, kuidas lihtsate vahenditega oma lapse arengupotentsiaali täielikult ära kasutada. Parim kingitus, mida võid oma lapsele tema elu alguses teha on aidata tal omandada hea suhtlemisoskus. See raamat näitab, kuidas lapse keelelist arengut soodustada ning varustada ta võimalikult heade kommunikatsioonioskustega.
Kuidas takistada viiruste levikut kodus?
Pereliikme haigestumine on niigi halb uudis, kuid viiruse võimalik levimine teiste pereliikmete seas on veelgi halvem. Selleks, et haigus ei leviks edasi on üheks tõhusamaks viisiks ruumis olevate bakterite hävitamine. Aroomiteraapias kasutatakse selleks eeterlikke õlisid. Tubade desinfitseerimiseks eeterlike õlidega võiks kodus olla difuuser või aroomilamp, milles lahjendatakse eeterlik õli baasõliga.  
Kuidas valida lapsele riideid ja jalanõusid, mis sisaldavad vähem ohtlikke kemikaale?
Lasteriiete ja -jalanõude valik poodides on väga suur. Samuti erinevad kasutatavad materjalid seinast seina. Kuidas aga leida oma lapsele võimalikult puhtast materjalist toodetud rõivad ja jalanõud? Selleks on mõned märksõnad, mida tasub jälgida.
​Kuidas meelitada laps sööma puu- ja köögivilju?
Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises.