Tervislik elu
Milline on kõige tervislikum suhkur?
Suhkrut on peaaegu igas toidus - soolastes toitudes, magusates toitudes, jookides ja kookides. Seetõttu tasub mõelda, millist suhkrut tarbime ja kui tervislik see meile on. Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut.
Kuidas pääseda puukide eest?
Puugihooaeg on alanud. Igal aastal hoiatatakse puugiga kokkupuute eest, kuna nendega võivad kaasnevad puukentsefaliit või puukborrelioos. Lapsevanemad on sel teemal eriti tundlikud, sest lapsed viibivad kevad-suvisel ajal väga palju looduses ja puugiga kokkupuute tõenäosus on üsna suur.
Ettevaatust - Hispaania maasikas!
Pea iga suuremas kaubanduskeskuses müüakse imeilusaid ja suuri maasikaid. Nende lummav lõhn meelitab paljusid, eriti lapsi. Paraku on Hispaania maasikas täis pestitsiide ning tervislikust maasikast on asi kaugel.
Õunaäädikas tugevdab tervist
Õunaäädikas sobib ühekorraga nii organismi puhastamiseks kui tugevdamiseks, raviks ja isegi toiduks. Iseäranis hästi saab sellega maitsestada kevadisi rohelisi salateid nii õlikastme koostisosana kui iseseisva põneva maitseäädikana.
Köharavi - tõhusad looduslikud mähised ja salvid
Peamiseks köha põhjustajaks meie külmas ja niiskes kliimas on infektsioon hingamisteedes ning paraku kimbutab see väga sageli väikelapsi. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on väga tõhusad ja lihtsad nipid ka kõige tüütuma köha taltsutamiseks.
Miks on tatar niivõrd kasulik toiduaine?
Tatratangu peetakse „tangude kuningannaks”. Toitude valmistamisel kasutatakse tatratangu laialdaselt riisi asendajana (Indias kutsutakse seda isegi mustaks riisiks).  
Soojendav tervisenaps viiruste kõrgajal
Esimeste haigusnähtude peletamiseks tasub aeg maha võtta ning kosutada end lõõgastava joogiga. Tervist toov jook soojendab ja ergutab hästi immuunsüsteemi.
Astelpaju kui väärtuslik ravimtaim ja toidulisand
Astelpaju hooaeg on käes ning turult saab osta kodumaiseid marju. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine ja mikrotoitaineid, mida keha igapäevaselt vajab.
Säilita nutikalt aia- ja metsasaadusi
Eesti kliimas on värskete kodumaiste aia- ja metsasaaduste aeg nii lühike, et suvel laetud vitamiinivarudest ei piisa organismil talve üleelamiseks. Seetõttu tuleb just suvisel perioodil mõelda, milliseid marju, aed- ja puuvilju ning seeni saab säilitada talvise vitamiinvaeguse vältimiseks ning toidulaua mitmekesistamiseks. 
Ole teadlik nätsu koostisest ja selle mõjust lapsele
Telereklaamidest ja ajakirjadest on meile kõigile meelde jäänud, et nätsu tuleks närida peale igat söögikorda. Arvestades missuguse populaarsuse närimiskumm on saavutanud ja et ka lapsed seda suures koguses tarbivad, peaksime vast huvi tundma, millest nätsud üldse tehtud on?
Karulauk – vitamiinirikas kevadekuulutaja
Karulauguhooaeg on alanud ning see on söödavatest umbrohtudest üks esimesi kevadekuulutajaid. 
Sibul ja küüslauk rahvameditsiinis
Sibul ja küüslauk on kõigile tuntud kui rahvameditsiini põhiline raudvara. Sibula ja küüslauguga saab ennetada ja ravida külmetushaigusi, tõsta keha üldist toonust ning on abiks kümnete erinevate vaevuste korral.
Huuletubakas hävitab noorte tervist
Tubakast rääkides on seni rohkem tähelepanu pööratud suitsetatavatele tubakatoodetele, mille klassikaliseks näiteks on sigaret, vähem on aga räägitud suitsuvabadest tubakatoodetest. Nende tarvitajateks on Eestis just teismelised ja noored. 
Suhkrust ja selle mõjust tervisele
Oleks hea, kui iga inimene mõistaks, kuidas tekib suhkru tarbimise nõiaring ehk pidev magusaisu ja suhkrusõltuvus. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on suhkru mõju kohta väga asjakohane kirjutis.
Avasta D-vitamiini kasulikkus
Ilmselt oleme kõik kuulnud, et D-vitamiin on väga vajalik. Seda soovitatakse lastele anda juba sünnist alates. Miks siis ikkagi on D-vitamiin niivõrd oluline? 
Hapukapsas kui ravimtoit
Hapukapsast võib pidada üheks eestlaste rahvusroaks. Vastupidiselt ameeriklastele, ei ole meile vaja seletada, et hapukapsas on kasulik ja et seda süüakse ka ilma kuumtöötlemata. Aga kas olete ikka teadlik, millise imelise potentsiaaliga ravimtoiduga hapukapsa näol tegemist on?
Sipelgapuu koor - hoiab sind viirustest
Järjest enam kogub populaarsust sipelgapuu koore toidulisand (nii tinktuuri kui kapslitena). Lihtsalt öelduna on sipelgapuu koor valuvaigistav ja põletikuvastane vahend, millel on toniseerivad ning antioksüdantsed omadused. 
Nohu tõhus ravimine looduslike vahenditega
Enamiku külmetushaiguste juurde kuulub ka nohu - vesine nohu, paks nohu, lihtsalt kinnine nina - igaühel omamoodi. Praktika näitab, et mida kiiremini esimeste väiksemategi sümptomite ilmnemisel nohu ravimist alustada, seda kiiremini nohu taandub. Terje Tähe ülipopulaarses raamatus "Pereema raviraamat" on head nõuanded nohu looduslikuks raviks.
Bacillus subtilis – võimas salarelv haiguste vastu
Probiootikumid on WHO poolt defineeritud kui elus mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna omistavad peremeesorganismi tervisele positiivset efekti. Kuni tänaseni on probiootikumidena käsitletud peamiselt piimhappebaktereid, kuid aina rohkem on hakanud tuntust koguma ka teised bakterid, sh Bacillus´ed.
Peatäide ennetamine ja ravi
Suuremates lastekollektiivides (lasteaed, kool) võivad aeg-ajalt tekkida täide puhangud. See on üks äärmiselt ebameeldiv ja tüütu probleem, kuid on olemas kindlad võtted neist efektiivselt vabanemiseks.

Mobiiltelefoni kiirgus on lapse tervisele ohtlik

kolmapäev, 9. november 2016
Mobiiltelefonide ohtlikust kiirgusest on olnud meedias palju juttu. See on lapse tervisele tõeliselt kahjulik, seetõttu on oluline vältida neid nii palju kui vähegi võimalik.

Kui tänapäeva lapsed ei vähenda oma mobiiltelefonide kasutamist, siis oma hilisemas elus võivad nad kannatada “epideemiliste” haiguste käes. Uuringud näitavad, et lastel ja teismelistel on mobiiltelefoni kasutamisest tulenevalt 5 korda suurem tõenäosus saada ajuvähk.

9-l 16 aastasel lapsel 10-st on oma mobiiltelefon, mis on rohkem kui 40% põhikooli õpilastest.

Uuringute läbiviijad räägivad, et viimasel paarikümnel aastal populaarseks saanud mobiiltelefonide kasutamisel on pikemas perspektiivis omad terviseriskid. Kasvajate pretsedenditu esinemissagedus inimeste ajudes võib olla vältimatu. Kuigi suurest mobiiltelefonide kasutamise tagajärjel tekkinud vähimõjude uuringust jäeti välja noori puudutavad ohud, tunnistas uuringu läbiviija Mobile Telecommunications and Health Research programm (MTHR), et teema on kõrgeima tähtsusega.

Pärast WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) kinnitust, et mobiiltelefonid võivad põhjustada vähki, kutsuti mobiiltelefoni kasutajaid piirama selle kasutamist. Lapsed on mobiil-, juhtmeta telefonidele, wifi-le ja teistele analoogsetele seadmetele eriti vastuvõtlikud, kuna nende aju ja närvisüsteem on alles arenemisfaasis ning kuna nende pead on väiksemad ning koljud õhemad, tungib kiirgus sügavamale ajju.



Neurokirurg ja teadlane dr. Leif Salford on raadiolainete ja selle mõjude kohta inimajule rohkelt uuringuid läbi viinud. Oma mõningate uuringute tulemusi nimetas ta “hirmuäratavateks”. Mõned kõige murettekitavamad järeldused olid, et juhtmeta kiirguse kõige madalamad sagedused põhjustasid aju hematoentsefaalbarjääri kõige suuremat läbistavust.

Dr. Leif Salford ja tema kolleegid on Rootsis alates 1988. aastast Lundi Ülikooli Haigla uuringute käigus 1600 katselooma peal katsetanud madalsageduslikku kiirgust. Tulemused olid järjepidevad ja murettekitavad. Kiirgus, ka see, mida mobiiltelefonid kiirgavad, põhjustab aju esmase kaitsekihi – hematoentsefaalbarjääri paljastumist infektsioonidele ja mürgistele kemikaalidele.

Professor Lennart Hardelli juhtimise all (Örebro Ülikooli Haiglast) läbiviidud uuring kinnitas, et kiirgus põhjustab vähki. Sellest anti teada ka rahvusvahelisel telefoni ja tervise konverentsil. Professor Hardell ütles Royal Society Radiation Research Trust nimelisel konverentsil, et inimestel, kes alustasid mobiiltelefoni kasutamist enne 20-ndat eluaastat, oli rohkem kui 5 kordne glioomi (närvisüsteemi toetavate gliirakkude kasvaja) oht. Traadita telefoni kasutamise tõttu vähki haigestumise risk oli noortel inimestel pea 4 korda suurem.

Ta lisas, et neil, kes alustasid noorelt mobiiltelefoni kasutamist, oli 5 korda suurem tõenäosus saada healoomuline kuulmisnärvi kasvaja (neuroom), mis põhjustab tihti kurdiks jäämist. Ja kontrastiks need, kes hakkasid mobiiltelefoni kasutama 20-ndates aastates, neil oli 50% tõenäosus saada glioom ja 2 korda tõenäolisem saada akustiline neuroom.

“See on ohumärk. See on äärmiselt murettekitav. Me peaksime ettevaatusabinõud kasutusele võtma,” lisas professor Hardell. Ta usub, et alla 12 aasta vanused lapsed ei peaks üldse mobiiltelefone kasutama, kui, siis hädaolukorras ainult ja et teismelised peaksid kasutama käed-vabalt süsteeme ning keskenduma pigem tekstisõnumitele.
20 aastaselt oht väheneb, sest aju on selleks ajaks täielikult välja arenenud. Samas võib oht olla lastele ja teismelistele veel suurem, kui tema uuring näitas, sest neil puuduvad tulemused, mis näitaksid efekti pärast mitmeaastast kasutamist. Enamus vähke areneb aastakümneid – kauem, kui mobiiltelefone üldse seni kasutatud on.

Uuring näitas ka seda, et täiskasvanud, kes olid mobiiltelefone kasutanud üle 10 aasta, oli palju suurem risk saada glioom ja akustiline neuroom, kuid samas ei ole piisavalt andmeid näitamaks, kuidas selline suhteliselt pikaajaline kasutamine suurendaks riski neil, kes noorelt mobiiltelefone kasutama hakkasid.

Professor David Coggon ütles: “On hirmutav näha viis korda rohkem vähki nende seas, kes juba lapsepõlves mobiiltelefone kasutama hakkasid, kuid ma oleksin ääretult üllatunud, kui näidatud risk oleks nii kõrge, kui kõik tõendid oleks arvesse võetud.”

New Yorki Riikliku Ülikooli Rahvatervise Kooli dekaan David Carpenter, kes samuti osales konverentsil, ütles: “Lapsed veedavad mobiiltelefonidega märkimisväärse aja. Mobiiltelefonide kasutamisest tingituna võime silmitsi seista rahva ajuvähi epideemia kriisiga.”

Mobiiltelefoni ohutusest kirjutavas akadeemilises artiklis “Elektromagneetiline bioloogia ja meditsiin” kajastatakse leidu, mis räägib sellest, et telefonid, mida kantakse särgi- või püksitaskutes, ületavad FCC (U.S. Federal Communications Commission, Euroopas on selleks asutuseks mis on piirnormid paika pannud “Council of the European Union”) poolt määratud piirnorme ning et lapsed imevad endasse 2 korda rohkem kiirgust, kui täiskasvanud.

Dokumendis on kirjas, et mobiiltelefonidest pärit mikrolaine kiirguse tööstuslik hindamisprotsess näitab, et kiirgus imendub laste pähe 2 korda rohkem, kuni kolm korda enam nende aju hipokampusesse ja hüpotaalamusse, veelgi suurem imendumine silmadesse ja tervelt 10 korda enam nende luuüdisse võrreldes täiskasvanutega.

Uurijad Rahvuslikest Terviseinstituutidest on avastanud, et vähem, kui tunniajaline mobiili kasutamine võib kiirendada aju aktiivsust mobiiliantennile lähimas piirkonnas, tõstatades uusi küsimusi mobiiltelefonide poolt tekitatava madalsageduslike raadiolainete mõjust tervisele.

The Journal of the American Medical Association poolt avaldatud uuring on esimene suuremaid dokumente, mis näitab, et mobiiltelefonidest tulevatel nõrkadel raadiosageduslikel signaalidel on võime muuta ajutegevust.

Dr. Volkow ütles: “Uuring on oluline, kuna see dokumenteerib fakti, et inimaju on mobiiltelefonidest tuleneva elektromagneetilise kiirguse suhtes tundlik. Samuti näitab see tulevaste taoliste uuringute vajalikkust, kus tõstatatakse küsimus, kas pärast 10 – 15 aastat raadiolainetes viibimist on või ei ole pikaajalised tagajärjed.

Allikas: www.hingepeegel.ee


pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Haba, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, KEEN, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, MOLO, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Miks on selg sõidusuunas turvatool parim valik?
Viimasel ajal on Eestis järjest enam populaarsust kogunud selg sõidusuunas turvatoolid (SSS). See on väikelapse jaoks kõige turvalisem valik, mida tõestavad erinevad uuringud ja kokkupõrketestid.
Ole teadlik kalade päritolust ja selle tervislikkusest!
Kala söömine on kahtlemata tervislik, kuna sisaldab kasulikke vitamiine, mineraalaineid ja rasvhappeid. Selleks, et tarbiksid võimalikult puhast kala, on oluline teada selle päritolu.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Äädikaga kodu puhtaks
Äädikas on koduses majapidamises täiesti asendamatu. Äädikaga saab eemaldada kõikvõimalikke plekke, halba lõhna, lüüa läikima prilliklaasid, eemaldada katlakivi jne.