Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest

teisipäev, 17. juuli 2018
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Varajase arenguetapi võtmeküsimus on kiindumussuhte loomine oluliste täiskasvanutega. See on lapse sotsiaalse kujunemise ja sotsiaalsete oskuste baas, aga ka kognitiivse arengu nurgakivi. Turvalise kiindumussuhte käigus rajab laps nii mina-tunnet kui ka käsitlust sellest, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad.

Soodsad hooldustingimused tekitavad beebis tunde iseenda väärtuslikkusest, tekitades head enesetunnet ning kõrget enesehinnangut. Puudulik kasvukeskkond kajastub hiljem negatiivses minapildis, ülikriitilises suhtumises teistesse ning probleemsetes sotsiaalsetes kontaktides tervikuna. Varajase lapsepõlve lähedased suhted on sotsiaalsete oskuste tuumaks.

Esimene eluaasta
Esimese eluaasta oluline märksõna on püsiva kiindumussuhte loomine ühe lapsevanemaga. Esimene inimsuhe, olgu siis ema või isaga, peaks jätkuma katkestamatult esimese eluaasta lõpuni, soovitavalt kauemgi. Katkestamatus tähendab igapäevast rutiinset hoidu. See ei tähenda beebi kaasatassimist süles 24h, kuid kui suhe katkeb iga päev näiteks kaheksaks tunniks, osutub lapsel fantaasiapildi (visioon, mille laps oma mõtetes kallist inimesest ise loob) loomine kiindumusobjektist üsna raskeks. Juba mälestuse tekitaminegi on sel juhul raske - kui paarikuise beebi hoidja kaob silmist, kaob see varsti ka lapse mälust. Nii pisike ei taju aega ega jaksa meeles hoida esmase hoidja kuju. Hoidja ei tohiks pikema aja jooksul vahetuda, ta peaks lapse vajaduste suhtes piisavat sensitiivsust ilmutama ja tal ei tohiks olla liiga palju hoolealuseid.

Teine eluaasta
Vastuolulised, kiiresti vahelduvad tunded ning konfliktid lapse iseseisvuspürgimuste ja abituse vahel kuuluvad teise eluaasta arenguülesannete hulka. Ema satub nende negatiivsete tunnete objektiks. See arenguetapp on ema jaoks üsna tülikas ja stessitekitav ning kõige selle juures jääb lapse tänulikkus minimaalseks. Teenuste saamist peab mudilane iseenesestmõistetavaks ning tänulikkusest ei ole juttugi. Võimalikku rahulolematust ilmutab laps kohe ja häälekalt. Paljude emade jaoks oleks nüüd mugavam minna palgatööle, kui olla kodus sellise nõudliku tegelasega.

Laps ei ilmuta kunagi samasugust kiuslikkust, rahulolematust ega pahurust võõra hoidja puhul. Jonnitakse vaid selle inimesega, kellega end turvaliselt tuntakse. Ebakindlates oludes üritab laps olla hea ja jääda märkamatuks. Või siis naeratab tardunult, üritades "ähvardavale" tundmatule meeldida. See kõik võib vanematele jätta mulje, et lapsele ongi parem püsida kellegi muu kui omade käe all ja et haritud hoidja mõjub mudilasele paremini kui vanemad.

Teatud vanuses allub laps võõrale hoidjale meelsamini kui oma vanemale - mudilane kiusab alati just seda, keda ta usaldab, üritades püsida seda märkamatuna, mida rohkem ise kardab ning mida võõramad on ümbritsevad täiskasvanud. Mitte jonnimine ei tähenda seda, et võõras hoidja on lapsele parem kaaslane kui vanemad. Probleem on selles, et alla kaheaastane laps ei õpi tunnete taltsutamist võõras seltskonnas, vaid ikka ainult koos esmase hoidjaga, kes on lapse eest hoolitsenud ning kõiki ta probleeme lahendanud sünnist saadik ning keda laps usaldab.

Kui väike laps ei reageeri mingilgi moel vanematest lahusolekule või nende naasmisele, ei ole tegemist lapse iseseisvuse ega varajase küpsusega. Pigem on see märk sellest, et lapsevanem ei ole kujunenud mudilase jaoks keskseks turvalisuse allikaks. Alla kaheaastase lapse täielik sõltumatus esmasest hoidjast ei osuta iseseisvusele, vaid pigem on see märk arenguetapi probleemidest. Varajane lahusolek emast ei ole eraldumine ainult lapse jaoks, vaid nõrgestab ka ema vanemlikku rolli. Lapse tunnete regulatsiooni võib kahjustada asjaolu, et ema ei tunnista või ei näe lahusoleku põhjustatud emotsioone iseendas. Ta võib näiteks nii ennast kui teisi veenda, et lahusolek tuleb lapsele kasuks. Sellisel juhul ei suuda ema last aidata ega toetada neis valusates emotsioonides, mida alla kolmeaastane laps alati kogeb, kui peab emast lahus olema.

Kui pikk on pikk lahusolek?
Mõned arengupsühholoogid on arvamusel, et eraldatus, mida alla aastased lapsed taluvad probleemitult on beebi vanus kuudes pluss kaks (tundidesse arvestatuna). Näiteks kuue kuu vanune tita talub 8 tunnist lahusolekut. See ei tähenda seda, et laps suudab iga päev 8 tundi oma põhihooldajast eemal olla. See aeg võib tulla kõne alla vaid aeg-ajalt, harva.

Üle aastaste laste puhul võib ohutut lahusoleku aega arvutada sama valemi abil, aga päevades. Näiteks talub 3 aastane laps viie päeva pikkust lahusolekut, ilma et see ohustaks ta kiindumussuhet. Valem on üldine rusikareegel osutades sellele, mida "pikk lahusolek" väikelapse jaoks konkreetselt tähendab. 

Päevahoid
Päevahoius olemisel alla kolmeaastase lapse puhul on oma riskitegurid. Last võivad valvata mitu professionaali, kellest ühelgi pole erilist huvi just konkreetselt selle mudilase suhtes. Ümberringi on hulk teisigi lapsi, kellega koos ei ole kasvatud algusest peale ja kellega mudilast ei seo midagi muud peale kollektiivis veedetud aja. Rühm koosneb enamasti eakaaslastest, mitte erinevas vanuses lastest. Džungliseadused on kollektiivis armutud. Tähelepanu eest võideldakse eakaaslastega, mis on oluliselt raskem kui positsioneerumine õdede-vendade seas. Päevahoiu personalil on üsna raske kõikide laste eest individuaalselt ja emotsionaalselt hästi hoolitseda. Seetõttu on alla kolmeaastase lapse päevahoid tõeliselt suur väljakutse.


Allikas: raamat "Väikelapse sotsiaalsus" (Liisa Keltikangas-Järvinen)


pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas,BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mobiiltelefoni kiirgus on lapse tervisele ohtlik
Mobiiltelefonide ohtlikust kiirgusest on olnud meedias palju juttu. See on lapse tervisele tõeliselt kahjulik, seetõttu on oluline vältida neid nii palju kui vähegi võimalik.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Äädikaga kodu puhtaks
Äädikas on koduses majapidamises täiesti asendamatu. Äädikaga saab eemaldada kõikvõimalikke plekke, halba lõhna, lüüa läikima prilliklaasid, eemaldada katlakivi jne.
Haiglaravil olevad lapsed ootavad mänguasju
Kuni 24. augustini aitavad Itella SmartPOST ja MTÜ Aarete Laegas koguda Tallinna Lastehaiglas ravil viibivatele lastele kasutatud, aga korras mänguasju. Kampaania patrooniks on Lenna Kuurmaa.
Kõige lihtsam jäätiseretsept - maasika-banaanijäätis
Seda jäätist on küll eriliselt lihtne teha ja maitseb hästi.