Pedagoogilised lähenemised
Paha last ei ole olemas
Sagedasti võib kuulda, et vanemad on hädas oma lapse käitumisega ning olukorda kirjeldatakse selliselt, et lapsele öeldakse esimesel paaril korral ilusti rahulikult, et mänguasjad tuleks ära koristada, viiendal korral juba tõstetakse häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistatakse või antakse laksu. 
Kuidas arendada iseseisvust?
Iseseisvus tuleb samm-sammult. Lapse kasvades lisandub järjest tegevusi, millega ta saab omapäi hakkama. Ükskord ootab ees ka elu esimene rongi- või bussisõit ilma vanemateta.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kui väikelaps lööb ema või isa
Kui väikelaps lööb oma ema või isa, põhjustab see vastakaid tundeid - ühelt poolt tekib viha agressiivse käitumise suhtes, kuid teisalt sügav kurbus sellise intsidendi pärast. Siit mõned soovitused, mida tasub proovida agressiivse käitumise ennetamiseks ja ohjamiseks.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Vendade-õdede mõju teineteisele
Uue pereliikme sünd mõjutab kogu pere harjumuspärast rütmi ja võib põhjustada esialgu lisastressi. Seetõttu on oluline teada, et vanem vend-õde peaks olema erilise tähelepanu all ning lapsevanem peaks tagama tema turvatunde säilimise.
Arvutit ei pea kartma. Aga selle kasutamist tuleb suunata!
On täiesti loomulik, et digitehnoloogial on järjest suurem osa ka õppetöös ning lapsed saavad maast madalast arvutiga sina peale, digitaalne kirjaoskus on aja märk, mida ei saa eemale tõrjuda. Tänapäeval ei ole õige küsida, kas laps võib arvutit kasutada, vaid kuidas, millal ja kui palju ta võib seda teha.
Laps näppab võõraid asju – kas ja millal peaksid muretsema?
Sa leiad oma lapse kotist juba mitmendat korda võõra mänguasja. Kas see on varastamine? Miks sinu laps seda teeb?
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas koos lapsega suvevaheajaks plaane teha?
Peagi on lastel algamas suvine koolivaheaeg. Pikad päevad ning sellega kaasnev vabadus tekitab tunde, et saad teha kõike, mida hing ihkab. Tänasel päeval on vähe lapsi, kelle vanavanemad elavad maal ja nii puudub ka võimalus terve suvi koos veeta. Nii lapsevanemad kui ka vanavanemadki käivad tööl, saabudes koju alles õhtul. 
Räägime alkoholist. Soovitused eelteismelise lapse vanematele
Üsna tihti on keeruline hakata mingitel teemadel rääkima enne, kui nendest saavad probleemid. Kuidas alustada ja millest rääkida? Vanemal on kartus, et ehk tekitab ta teemat tõstatades lapses ebavajalikku huvi. Uuringud aga näitavad, et paremaid tulemusi annavad vestlused, mida alustatakse enne, kui need laste jaoks reaalsuseks saavad.
Lihtsad igapäevased tehnikad, mis aitavad saavutada positiivseid muutusi lapse käitumises
Enamik lapse käitumisviise, mis lapsevanemale muret tekitavad, ei vaja lahenduste leidmiseks põhjalikel koolitustel käimist või spetsialisti poole pöördumist. Negatiivse käitumise ärahoidmisel või vähendamisel saavad olla abiks lihtsad käitumist mõjutavad tehnikad, mis samas ennetavad ka keerulisemate probleemide teket.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Beebi ja väikelapse uneprobleemide põhjused
Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonna kaudu küsitakse sageli beebi ja väikelapse uinumisraskuste ja kehva ööune võimalike põhjuste kohta. Seetõttu on perekeskuse e-nõustajad koostanud nimekirja levinumatest põhjustest, mis tekitavad uinumisraskusi või rahutut und. 
Koolivalmiduse kujunemisest
Koolivalmidus on midagi palju enamat kui lihtsalt eelkoolis käimine ja kindlate teadmiste omandamine. Koolivalmiduse eelduseks on mitmed füüsilised, sotsiaalsed ning kognitiivsed oskused.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Kogu tõde televiisori ja väikelapse kohta
Tänapäeval pole vaja eriti otsidagi, et kohata ehmatama panevat statistikat laste ja teleri kohta - leiate seda ajalehtedest, ajakirjadest ja televisioonistki. Võttes kokku erinevad uuringud teleka vaatamise mõjust lapse vaimsetele võimetele ja tervisele, tasub ehk mõelda, kui palju ja mida me lastele telekast näitame.
Laps vastutab õppimise eest, lapsevanem õppimiseks vajalike tingimuste eest
Koolilaps peaks vastutama oma edu ja ka ebaedu eest ise. Ent selleks pole pahatihti valmis vanemad, kes ihkavad lapse õppimist pidevalt kontrollida. Vanema vastutuseks on lapsele õppimiseks ja arenguks vajalike tingimuste loomine.
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.

Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest

esmaspäev, 10. juuli
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Varajase arenguetapi võtmeküsimus on kiindumussuhte loomine oluliste täiskasvanutega. See on lapse sotsiaalse kujunemise ja sotsiaalsete oskuste baas, aga ka kognitiivse arengu nurgakivi. Turvalise kiindumussuhte käigus rajab laps nii mina-tunnet kui ka käsitlust sellest, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad.

Soodsad hooldustingimused tekitavad beebis tunde iseenda väärtuslikkusest, tekitades head enesetunnet ning kõrget enesehinnangut. Puudulik kasvukeskkond kajastub hiljem negatiivses minapildis, ülikriitilises suhtumises teistesse ning probleemsetes sotsiaalsetes kontaktides tervikuna. Varajase lapsepõlve lähedased suhted on sotsiaalsete oskuste tuumaks.

Esimene eluaasta
Esimese eluaasta oluline märksõna on püsiva kiindumussuhte loomine ühe lapsevanemaga. Esimene inimsuhe, olgu siis ema või isaga, peaks jätkuma katkestamatult esimese eluaasta lõpuni, soovitavalt kauemgi. Katkestamatus tähendab igapäevast rutiinset hoidu. See ei tähenda beebi kaasatassimist süles 24h, kuid kui suhe katkeb iga päev näiteks kaheksaks tunniks, osutub lapsel fantaasiapildi (visioon, mille laps oma mõtetes kallist inimesest ise loob) loomine kiindumusobjektist üsna raskeks. Juba mälestuse tekitaminegi on sel juhul raske - kui paarikuise beebi hoidja kaob silmist, kaob see varsti ka lapse mälust. Nii pisike ei taju aega ega jaksa meeles hoida esmase hoidja kuju. Hoidja ei tohiks pikema aja jooksul vahetuda, ta peaks lapse vajaduste suhtes piisavat sensitiivsust ilmutama ja tal ei tohiks olla liiga palju hoolealuseid.

Teine eluaasta
Vastuolulised, kiiresti vahelduvad tunded ning konfliktid lapse iseseisvuspürgimuste ja abituse vahel kuuluvad teise eluaasta arenguülesannete hulka. Ema satub nende negatiivsete tunnete objektiks. See arenguetapp on ema jaoks üsna tülikas ja stessitekitav ning kõige selle juures jääb lapse tänulikkus minimaalseks. Teenuste saamist peab mudilane iseenesestmõistetavaks ning tänulikkusest ei ole juttugi. Võimalikku rahulolematust ilmutab laps kohe ja häälekalt. Paljude emade jaoks oleks nüüd mugavam minna palgatööle, kui olla kodus sellise nõudliku tegelasega.

Laps ei ilmuta kunagi samasugust kiuslikkust, rahulolematust ega pahurust võõra hoidja puhul. Jonnitakse vaid selle inimesega, kellega end turvaliselt tuntakse. Ebakindlates oludes üritab laps olla hea ja jääda märkamatuks. Või siis naeratab tardunult, üritades "ähvardavale" tundmatule meeldida. See kõik võib vanematele jätta mulje, et lapsele ongi parem püsida kellegi muu kui omade käe all ja et haritud hoidja mõjub mudilasele paremini kui vanemad.

Teatud vanuses allub laps võõrale hoidjale meelsamini kui oma vanemale - mudilane kiusab alati just seda, keda ta usaldab, üritades püsida seda märkamatuna, mida rohkem ise kardab ning mida võõramad on ümbritsevad täiskasvanud. Mitte jonnimine ei tähenda seda, et võõras hoidja on lapsele parem kaaslane kui vanemad. Probleem on selles, et alla kaheaastane laps ei õpi tunnete taltsutamist võõras seltskonnas, vaid ikka ainult koos esmase hoidjaga, kes on lapse eest hoolitsenud ning kõiki ta probleeme lahendanud sünnist saadik ning keda laps usaldab.

Kui väike laps ei reageeri mingilgi moel vanematest lahusolekule või nende naasmisele, ei ole tegemist lapse iseseisvuse ega varajase küpsusega. Pigem on see märk sellest, et lapsevanem ei ole kujunenud mudilase jaoks keskseks turvalisuse allikaks. Alla kaheaastase lapse täielik sõltumatus esmasest hoidjast ei osuta iseseisvusele, vaid pigem on see märk arenguetapi probleemidest. Varajane lahusolek emast ei ole eraldumine ainult lapse jaoks, vaid nõrgestab ka ema vanemlikku rolli. Lapse tunnete regulatsiooni võib kahjustada asjaolu, et ema ei tunnista või ei näe lahusoleku põhjustatud emotsioone iseendas. Ta võib näiteks nii ennast kui teisi veenda, et lahusolek tuleb lapsele kasuks. Sellisel juhul ei suuda ema last aidata ega toetada neis valusates emotsioonides, mida alla kolmeaastane laps alati kogeb, kui peab emast lahus olema.

Kui pikk on pikk lahusolek?
Mõned arengupsühholoogid on arvamusel, et eraldatus, mida alla aastased lapsed taluvad probleemitult on beebi vanus kuudes pluss kaks (tundidesse arvestatuna). Näiteks kuue kuu vanune tita talub 8 tunnist lahusolekut. See ei tähenda seda, et laps suudab iga päev 8 tundi oma põhihooldajast eemal olla. See aeg võib tulla kõne alla vaid aeg-ajalt, harva.

Üle aastaste laste puhul võib ohutut lahusoleku aega arvutada sama valemi abil, aga päevades. Näiteks talub 3 aastane laps viie päeva pikkust lahusolekut, ilma et see ohustaks ta kiindumussuhet. Valem on üldine rusikareegel osutades sellele, mida "pikk lahusolek" väikelapse jaoks konkreetselt tähendab. 

Päevahoid
Päevahoius olemisel alla kolmeaastase lapse puhul on oma riskitegurid. Last võivad valvata mitu professionaali, kellest ühelgi pole erilist huvi just konkreetselt selle mudilase suhtes. Ümberringi on hulk teisigi lapsi, kellega koos ei ole kasvatud algusest peale ja kellega mudilast ei seo midagi muud peale kollektiivis veedetud aja. Rühm koosneb enamasti eakaaslastest, mitte erinevas vanuses lastest. Džungliseadused on kollektiivis armutud. Tähelepanu eest võideldakse eakaaslastega, mis on oluliselt raskem kui positsioneerumine õdede-vendade seas. Päevahoiu personalil on üsna raske kõikide laste eest individuaalselt ja emotsionaalselt hästi hoolitseda. Seetõttu on alla kolmeaastase lapse päevahoid tõeliselt suur väljakutse.

Allikas: raamat "Väikelapse sotsiaalsus" (Liisa Keltikangas-Järvinen)


pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mobiiltelefoni kiirgus on lapse tervisele ohtlik
Mobiiltelefonide ohtlikust kiirgusest on olnud meedias palju juttu. See on lapse tervisele tõeliselt kahjulik, seetõttu on oluline vältida neid nii palju kui vähegi võimalik.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Äädikaga kodu puhtaks
Äädikas on koduses majapidamises täiesti asendamatu. Äädikaga saab eemaldada kõikvõimalikke plekke, halba lõhna, lüüa läikima prilliklaasid, eemaldada katlakivi jne.
Haiglaravil olevad lapsed ootavad mänguasju
Kuni 24. augustini aitavad Itella SmartPOST ja MTÜ Aarete Laegas koguda Tallinna Lastehaiglas ravil viibivatele lastele kasutatud, aga korras mänguasju. Kampaania patrooniks on Lenna Kuurmaa.
Kõige lihtsam jäätiseretsept - maasika-banaanijäätis
Seda jäätist on küll eriliselt lihtne teha ja maitseb hästi.