Pedagoogilised lähenemised
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.
Õppimine ilma pisarateta
Vanematelt eeldatakse, et nad jälgiksid, kas kodused tööd on tehtud ja lapsed, kes pole neid ära teinud, saavad karistada. Paljudel vanematel on probleeme, et motiveerida lapsi koduseid töid tegema ja see pole sugugi üllatav, sest lastel on raske mõista selle sageli üsna ebameeldiva töö väärtust.
4 põhjust, miks tasub olla mänguline lapsevanem
Mängi lapsega iga päev vähemalt 15 minutit nii, et sa oled ka mõtetega kohal (lego kokkupanemine nii, et samal ajal räägid telefoniga, ei lähe seega arvesse) ja su laps ei pea hakkama halva käitumisega su tähelepanu püüdma.
Kui lapsel on raskusi magama jäämisega
Kuni 70%-l alla 6-aastastest lastest esineb uneprobleeme. Magamiseteema on keeruline ja unetusel on palju erinevaid põhjuseid. Nendega on raske tegeleda, sest kui lapsed ei maga, ei maga ka vanemad. Unel on kõiges oma osa - venitamises, jonnituurides, hüperaktiivsuses, tervises ja isegi õppimises.
Kuidas lõpetada tagajärgedega karistamine - 12 suurepärast alternatiivi
Kas te mõtlete, kuidas kutsuda laps korrale ilma, et peaks ähvardama tagajärgedega? Kui laps järgmisel korral keeldub teie juhiseid kuulamast ning te tabate ennast teda ähvardamas, katsetage hoopis alljärgnevaid võimalusi.
Aita lapsel üle saada tüütust harjumusest
Vahest on lastel mingid harjumused, mis on äärmiselt tüütud või ebaesteetilised (küünte närimine, nina nokkimine, asjade suhutoppimine jne). Lapsevanema pidev näägutamine ei aita seda probleemi kuidagi lahendada, selle asemel on muid võimalusi.

Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest

esmaspäev, 10. juuli 2017
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Varajase arenguetapi võtmeküsimus on kiindumussuhte loomine oluliste täiskasvanutega. See on lapse sotsiaalse kujunemise ja sotsiaalsete oskuste baas, aga ka kognitiivse arengu nurgakivi. Turvalise kiindumussuhte käigus rajab laps nii mina-tunnet kui ka käsitlust sellest, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad.

Soodsad hooldustingimused tekitavad beebis tunde iseenda väärtuslikkusest, tekitades head enesetunnet ning kõrget enesehinnangut. Puudulik kasvukeskkond kajastub hiljem negatiivses minapildis, ülikriitilises suhtumises teistesse ning probleemsetes sotsiaalsetes kontaktides tervikuna. Varajase lapsepõlve lähedased suhted on sotsiaalsete oskuste tuumaks.

Esimene eluaasta
Esimese eluaasta oluline märksõna on püsiva kiindumussuhte loomine ühe lapsevanemaga. Esimene inimsuhe, olgu siis ema või isaga, peaks jätkuma katkestamatult esimese eluaasta lõpuni, soovitavalt kauemgi. Katkestamatus tähendab igapäevast rutiinset hoidu. See ei tähenda beebi kaasatassimist süles 24h, kuid kui suhe katkeb iga päev näiteks kaheksaks tunniks, osutub lapsel fantaasiapildi (visioon, mille laps oma mõtetes kallist inimesest ise loob) loomine kiindumusobjektist üsna raskeks. Juba mälestuse tekitaminegi on sel juhul raske - kui paarikuise beebi hoidja kaob silmist, kaob see varsti ka lapse mälust. Nii pisike ei taju aega ega jaksa meeles hoida esmase hoidja kuju. Hoidja ei tohiks pikema aja jooksul vahetuda, ta peaks lapse vajaduste suhtes piisavat sensitiivsust ilmutama ja tal ei tohiks olla liiga palju hoolealuseid.

Teine eluaasta
Vastuolulised, kiiresti vahelduvad tunded ning konfliktid lapse iseseisvuspürgimuste ja abituse vahel kuuluvad teise eluaasta arenguülesannete hulka. Ema satub nende negatiivsete tunnete objektiks. See arenguetapp on ema jaoks üsna tülikas ja stessitekitav ning kõige selle juures jääb lapse tänulikkus minimaalseks. Teenuste saamist peab mudilane iseenesestmõistetavaks ning tänulikkusest ei ole juttugi. Võimalikku rahulolematust ilmutab laps kohe ja häälekalt. Paljude emade jaoks oleks nüüd mugavam minna palgatööle, kui olla kodus sellise nõudliku tegelasega.

Laps ei ilmuta kunagi samasugust kiuslikkust, rahulolematust ega pahurust võõra hoidja puhul. Jonnitakse vaid selle inimesega, kellega end turvaliselt tuntakse. Ebakindlates oludes üritab laps olla hea ja jääda märkamatuks. Või siis naeratab tardunult, üritades "ähvardavale" tundmatule meeldida. See kõik võib vanematele jätta mulje, et lapsele ongi parem püsida kellegi muu kui omade käe all ja et haritud hoidja mõjub mudilasele paremini kui vanemad.

Teatud vanuses allub laps võõrale hoidjale meelsamini kui oma vanemale - mudilane kiusab alati just seda, keda ta usaldab, üritades püsida seda märkamatuna, mida rohkem ise kardab ning mida võõramad on ümbritsevad täiskasvanud. Mitte jonnimine ei tähenda seda, et võõras hoidja on lapsele parem kaaslane kui vanemad. Probleem on selles, et alla kaheaastane laps ei õpi tunnete taltsutamist võõras seltskonnas, vaid ikka ainult koos esmase hoidjaga, kes on lapse eest hoolitsenud ning kõiki ta probleeme lahendanud sünnist saadik ning keda laps usaldab.

Kui väike laps ei reageeri mingilgi moel vanematest lahusolekule või nende naasmisele, ei ole tegemist lapse iseseisvuse ega varajase küpsusega. Pigem on see märk sellest, et lapsevanem ei ole kujunenud mudilase jaoks keskseks turvalisuse allikaks. Alla kaheaastase lapse täielik sõltumatus esmasest hoidjast ei osuta iseseisvusele, vaid pigem on see märk arenguetapi probleemidest. Varajane lahusolek emast ei ole eraldumine ainult lapse jaoks, vaid nõrgestab ka ema vanemlikku rolli. Lapse tunnete regulatsiooni võib kahjustada asjaolu, et ema ei tunnista või ei näe lahusoleku põhjustatud emotsioone iseendas. Ta võib näiteks nii ennast kui teisi veenda, et lahusolek tuleb lapsele kasuks. Sellisel juhul ei suuda ema last aidata ega toetada neis valusates emotsioonides, mida alla kolmeaastane laps alati kogeb, kui peab emast lahus olema.

Kui pikk on pikk lahusolek?
Mõned arengupsühholoogid on arvamusel, et eraldatus, mida alla aastased lapsed taluvad probleemitult on beebi vanus kuudes pluss kaks (tundidesse arvestatuna). Näiteks kuue kuu vanune tita talub 8 tunnist lahusolekut. See ei tähenda seda, et laps suudab iga päev 8 tundi oma põhihooldajast eemal olla. See aeg võib tulla kõne alla vaid aeg-ajalt, harva.

Üle aastaste laste puhul võib ohutut lahusoleku aega arvutada sama valemi abil, aga päevades. Näiteks talub 3 aastane laps viie päeva pikkust lahusolekut, ilma et see ohustaks ta kiindumussuhet. Valem on üldine rusikareegel osutades sellele, mida "pikk lahusolek" väikelapse jaoks konkreetselt tähendab. 

Päevahoid
Päevahoius olemisel alla kolmeaastase lapse puhul on oma riskitegurid. Last võivad valvata mitu professionaali, kellest ühelgi pole erilist huvi just konkreetselt selle mudilase suhtes. Ümberringi on hulk teisigi lapsi, kellega koos ei ole kasvatud algusest peale ja kellega mudilast ei seo midagi muud peale kollektiivis veedetud aja. Rühm koosneb enamasti eakaaslastest, mitte erinevas vanuses lastest. Džungliseadused on kollektiivis armutud. Tähelepanu eest võideldakse eakaaslastega, mis on oluliselt raskem kui positsioneerumine õdede-vendade seas. Päevahoiu personalil on üsna raske kõikide laste eest individuaalselt ja emotsionaalselt hästi hoolitseda. Seetõttu on alla kolmeaastase lapse päevahoid tõeliselt suur väljakutse.

Allikas: raamat "Väikelapse sotsiaalsus" (Liisa Keltikangas-Järvinen)


pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mobiiltelefoni kiirgus on lapse tervisele ohtlik
Mobiiltelefonide ohtlikust kiirgusest on olnud meedias palju juttu. See on lapse tervisele tõeliselt kahjulik, seetõttu on oluline vältida neid nii palju kui vähegi võimalik.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Äädikaga kodu puhtaks
Äädikas on koduses majapidamises täiesti asendamatu. Äädikaga saab eemaldada kõikvõimalikke plekke, halba lõhna, lüüa läikima prilliklaasid, eemaldada katlakivi jne.
Haiglaravil olevad lapsed ootavad mänguasju
Kuni 24. augustini aitavad Itella SmartPOST ja MTÜ Aarete Laegas koguda Tallinna Lastehaiglas ravil viibivatele lastele kasutatud, aga korras mänguasju. Kampaania patrooniks on Lenna Kuurmaa.
Kõige lihtsam jäätiseretsept - maasika-banaanijäätis
Seda jäätist on küll eriliselt lihtne teha ja maitseb hästi.