Pedagoogilised lähenemised
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.

Peresuhete mõju lapse arengule

kolmapäev, 16. september 2015
Perekond kui kasvukeskkond toimib suhete kaudu. Peresüsteemi sisene tasakaal tuleneb vastastikustest suhetest. Ühelt poolt avaldavad lapsele mõju tema enda suhted teiste pereliikmetega, teiselt poolt mõjutavad teda ka teiste pereliikmete omavahelised suhted. 

Perekondliku ühtekuuluvustunde saavutamiseks peavad lapsevanemad vaeva nägema. Selleks tuleb mõlemal vanemal lapsele aega pühendada ning rääkida üksteisele, mis on perekonna jaoks tähtis. Paljud perekonna vahetul eeskujul ning mõjul kujunenud hoiakud ja väärtused on väga püsivad. Perekonna mõjul kujuneb lapse üldine ellusuhtumine.

Kindlad ning õnnelikud perekonnad pakuvad oma liikmetele alati tuge ning lapsed, kes sellistes perekondades võrsuvad, on suure tõenäosusega edukad. Olulisim kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, mille kaudu laps saab võimaluse õppida, mängida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada.

Suhtlemise osatähtsus lapse üldises arengus
Pidev suhtlemine on lapse kõne arengu eelduseks. Kõne abil õpib laps suunama ja reguleerima teiste käitumist ja tegevust, looma suhteid ja neid hoidma. Paraku ei anta suhtlemisoskust sündides kaasa, vaid seda tuleb õppida. Lapse arengukeskkondadeks on üldjuhul perekond, kaaslaste rühm, elukeskkond, sh ka lasteaed ja massikommunikatsioon. Viimase võimsaimateks vahenditeks on televisioon ja internet.

Et laps tunneks end täisväärtusliku perekonnaliikmena, on vajalik vanematepoolne aktiivsus. Laps tunneb, et ta on seda väärt, et temaga koos asju teha ja tema tohib ka kaasa lüüa. Lapse enesekindlus tõuseb, kui ta tunneb, et teda märgatakse ja ta teab, et ta on oluline. Vanema vähesel suhtlemisel lapsega jääb lapsel arengus puudu ka analüüsi- ja mõtlemisoskusest, mis avaldub oma seisukohtade puudumisel igal elualal või arusaamade pealiskaudsuses ja vääriti mõistmises.

Lugude jutustamine ja muinasjuttude ettelugemine aitavad lapsel oma ideid vormida, erinevaid mõtteid mõelda ja avastada ning õppida mõistma ka teiste inimeste vaatenurki. Raamatuid, mis lapsele meeldivad, võib talle palju kordi ette lugeda, need ergutavad last kõnelema hakkama ja annavad lapsele häid näiteid õigesti formuleeritud lausetest.

E. Eriksoni järgi on emotsionaalse suhtlemise aluseks lapse usalduslik side emaga, mille tulemusel kujuneb välja baasusaldus maailma vastu: kui last armastatakse, võtab ta maailma kui oma kodu, näeb maailma sõbralikuna ja ennast selles lugupidamist väärivana. Määrava tähtsusega on hellus, armastus, tunnete vastastikune mõistmine, kontakt „silmast-silma” armastuse väljendamisel, hoolivus, südamesoojus, kehaline kontakt, ühise aja ja ruumi jagamine.

Lapsed kuuluvad ühiskonna kõige vähem kogenud liikmete hulka. Esimestel eluaastatel saadud kogemused määravad paljuski ära lapse intellekti taseme, lapse usalduse vanemate ja teiste inimeste vastu, tema sotsiaalse ja isiksusliku arengu, julguse või arglikkuse jne.

Kognitiivse arengu puhul on tähtis see, kuidas lapsevanem räägib oma lastega, asjad, mille üle ta nendega arutleb, sotsiaalses kontekstis saadud kogemused, mis ta neile annab ja emotsionaalne kontekst, milles need kogemused aset leiavad. Kognitiivne areng määrab lapse teadmised, st. suhtlemise sisulise poole (millest lapsega rääkida).

Lapse ja tema vanemate suhtlemise stiilid ja vormid
Suhtlemisel kasutatakse nii kõnelisi/verbaalseid kui ka mittekõnelisi/teisi suhtlusvahendeid (miimika, žestid, vaikus, pilkkontakt). Mitteverbaalsed vahendid domineerivad kahel esimesel eluaastal. Peamine verbaalse suhtlemise vorm on dialoog. Lapsevanema suhtlemisstiil väljendub tihti ka tema kasvatusstiilis.

Mäng on universaalne kasvatusvahend. Laps kajastab neid rolle, toiminguid ja suhteid, mida ta vahetult näeb ja kogeb. Tuleb teadvustada, et lapsed ei hakka iseseisvalt mängima, vaid vajavad selleks sihipärast õpetamist. Tähtis on, et täiskasvanu aitaks lapsel rolli võtta, selles püsida ning rollikõnet kasutada. Oluline on seejuures lapse toimingute verbaliseerimine (kommenteerimine) täiskasvanu poolt, mis kinnistab ja üldistab tehtu.

Perekond jätab lapse arengusse kõige mitmekesisematest tavadest oma jälje: peres laulmine, jutustamine ja lugemine, peremängud, kokkutulekud, õhtune suhtlemine, kehalised kontaktid, pere tähtpäevade ja üldpühade tähistamine-pühitsemine (pere tähtpäevad, üldpühad), pere žargoon (hüüdnimed, meelitussõnad), dialoogi vorm jne. Pere kohandab lapse jaoks talle tuntud ja pereliikmetele tähenduslikud kultuuriväärtused ning annab talle neid edasi.

Koolieelses eas on laps ülimalt tundlik sõna hea kõla, rütmi ja riimi suhtes. Hällilaulud suigutavad unele, hea sõnaga saab valu vaigistada, erksa meeleolu loovad hüpitusmängud, tore on imiteerida loodus- ja tööhääli, rohkesti on sõnamänge, mõistatusi – kõik need rahvaluule väärtused tuleks rohkem laste ellu tuua. Läbi suhtlemise kujunevad peres omad traditsioonid, mis saavad selle perekultuuri aluseks, mis omakorda on seotud rahvuskultuuriga.

Allikas: www.teatoimeta.ee



pood.minulaps.ee 
- tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Weleda jt
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Teadlaste Öö Tallinna Linnamuuseumis
september
Tallinna Linnamuuseumis toimub peatselt taas üks põnev üritus. 25. septembril algusega kl 18.00 esineb ajaloolane Priit Raudkivi Tallinna ülikoolist intrigeeriva loenguga „Katk kui ajaloofaktor“.
Valgus kõnnib Kadriorus 2015, 17. septembril
september
17. septembril, kui loojub päike algab festival Valgus Kõnnib Kadriorus 2015. Tuhanded küünlad ja tõrvikud, fantastilised valgus installatsioonid ning neli lava koos nelja väga erilise kontserdiga. 
D-vitamiini imendumist raskendavad nii maksaprobleemid kui liigne rasvkude
Ei ole just palju inimesi, kes poleks kuulnud D-vitamiinist ja selle tähtsusest organismile. D-vitamiini ei käsitleta enam ammu pelgalt toitainena, mis aitab tagada tugevaid luid. Laialt on tuntuks saanud ka selle rasvlahustuva vitamiini immuunsüsteemi moduleeriv toime, mis pakub kaitset nii viiruste, bakterite kui vähkkasvajate vastu.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Mida võiks teada supertoitude ehk superfoodide kohta?
Supertoidud on maailma toitaineterikkaimad toiduained ning nende omadused tulevad paremini esile, kui neid tarvitatakse algupärasel ja töötlemata kujul.