Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Silmast silma vestlus lapsega on tulemuslik

kolmapäev, 15. aprill 2015
Väga sageli hõikavad vanemad oma lastele juhtnööre teisest toast. Mänguhoos lapsed aga vaevu kuulevadki käsku, rääkimata siis juba mõistmisest, et see oli neile suunatud.

Teisel juhul suhtlevad vanemad oma lastega monoloogi vormis ega kutsu vastaspoolt endaga tõeliselt suhtlema. Igas vanuses lapsed reageerivad paremini aga eesmärgipärasele, näost-näkku vestlusele.

Te köidate lapse tähelepanu palju tõhusamalt, minnes lapse juurde, laskudes tema silmade kõrgusele ja rääkides temaga näost näkku. Seda tehes kuulub teile lapse täielik tähelepanu. Pole mingit võimalust, et ta teid eirata saaks või ei mõistaks, et te räägite temaga. Lisaks saab laps samal ajal lugeda ka selliseid olulisi mitteverbaalseid suhtlemismärke nagu teie näoilme ja kehakeel. Need on talle suureks abiks öeldu mõistmisel. Samal ajal saate ka jälgida lapse kehakeelt ning näha, kas ta ikka sai päriselt aru, mida te ütlesite.

Lapsed ei ole väikesed täsikasvanud, aga nad on väikesed inimesed. Nad armastavad oma vanemaid ja tahavad neist aru saada. Andke neile võimalus kuulata, õppida ja vestluses osaleda.

Kui teil on lapsele midagi öelda, siis leidke need paar lisaminutit, et laskuda oma lapse silmade kõrgusele ja temaga rääkida - selgesti ja lugupidavalt. Selgitage, mida te tahate ja miks te seda tahate. Esitage küsimusi kinnituseks, et laps sai teist õigesti aru. Selline informatsioonivahetus ei võta kaua aega ja saavutatud tulemus on seda igati väärt.

Loe lähemalt raamatust: "Nututa kasvatus" (Elizabeth Pantley)



pood.minulaps.ee
 - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Carriwell, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Salasõna, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Lapsekandmise ja kandelina kasutamise õpituba Pirita Vaba Aja Keskuses, 17. aprillil
aprill
Juba sel reedel, 17. aprillil on võimalik osaleda lapsekandmise ja kandelina kasutamise õpitoas Pirita Vaba Aja Keskuses.
Kiivri kandmine vähendab oluliselt pea- ja ajuvigastuste ohtu
Liiga sageli on linnapildis näha lapsi ratastel sõitmas ilma kiivrita. Kiiver kuulub nende abivahendite hulka, mis võib päästa lapse raskest traumast või koguni elu. Kiivri kandmine on kohustuslik ja seejuures on väga tähtis, et see oleks lapsele paras.
Atoopilise dermatiidi leevendamise võimalused
Atoopiline dermatiit (AD) on sagedasim krooniline põletikuline nahahaigus lapseeas. Vanemad, kelle lapsed põevad AD-d teavad liigagi hästi, kui kurnav ja tüütu see on nii lapse kui vanema jaoks.
Valmistoitudes sisalduvad emulgaatorid võivad tekitada soolepõletikku
Emulgaatoreid lisatakse paljudele toitudele (jäätistele, piimatoodetele, salatikastmetele, küpsistele, dessertidele jne), kuna need parandavad tekstuuri, pikendavad säilivusaega ning takistavad tootes olevate rasvade ja õlide eraldumist. Hoolimata toidutööstuste poolt korratavast mantrast nagu oleksid enamus E-aineid meile ohutud, näitavad rohked uuringud kahjuks vastupidist reaalsust.
Lapse toetamine käitumisvigade parandamisel - peegeldamine, heastamine ja vastutus
Kuigi lapsed punnivad alati keset võitlustandrit vastu, kui neil palutakse vabandada, tahavad nad tegelikult pärast seda, kui nende tunded on ära kuulatud, uuesti sideme luua ja perekonna sooja rüppe tagasi tulla. Kuidas toetada last, et ta võtaks vastutuse ja heastaks selle kahju, mis ta suhtele või varale tekitas?