Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Netilembelised lapsed

pühapäev, 5. veebruar 2017
Britid on hädas lastega, kes ei loe raamatuid. The Telegraph kirjutab, et üha enam lapsi kannatab keskendumishäirete all, mis teeb aga raamatute lugemise keerulisemaks.

Nagu uuringutest selgub, üritab järjest rohkem lapsi vältida raamatute lugemist juba pärast põhikooli lõpetamist. Põhjuseks peetakse koduste lugemis­harjumuste ­puudumist ning interneti mõju.

Enam kui neli ­õpetajat kümnest tunnistasid, et lapsed keelduvad lugemast juba 11aastaseks saades. Uuringutest selgus näiteks seegi, et lapsed eelistavad raamatutele netti, mis teeb nad omakorda keskendumis­häiretele ­vastuvõtlikumaks. Samuti kurdavad õpetajad, et raamatud ei ole laste seas popid.

Otsene ja kaudne mõju
Kolm aastat tagasi kinnitas AAP (Ameerika Pediaatriaakadeemia) veelkord juba 1999. aasta väidet: alla kaheaastaste laste seas on interaktiivse meedia kasutamine ebasoovitav. Hoolimata sellest, et uute tehnoloogiate mõju lastele praegu uuritakse, saame uuringute tegelikud vastused teada alles aastate pärast.

Üks uuringu läbiviijatest usub, et meedia mõjutab lapse käitumist ja arengut nii otseselt kui kaudselt. Otsene mõju tuleneb täielikult vaadatud materjali sisust ja selle omadustest. Kaudselt mõjutab meediatarbimine lapsi sellega, et see toimub teiste, neid rohkem arendavate tegevuste (lugemine, mängimine) arvelt.

Hiljuti avaldati uuring väikelapse neuroendokrinoloogilistest refleksidest, mis tekkisid klotsidega mängides ja DVD’d vaadates. Uuriti 15-18 kuu vanuseid väikelapsi, kelle süljest võeti mõlema tegevuse sooritamisel kortisooli analüüsid.

Nii madala kui kõrge kortisooli taseme juures on tegevuse sooritamine häiritud. Klotsidega mängivate laste kortisooli tase oli märkimisväärselt kõrgem kui neil, kes vaatasid DVD’d. Uuriti ka puutetundliku meediaseadme, traditsioonilise mänguasja ja vanamoodsa meedia mõju erinevust lapsele.

Moodne tehnoloogia võib üle võtta teised, lapse arengu seiskohast palju vajalikumad tegevused. Alati tasub küsida, et mida laps muidu teeks, kui tal ei oleks käeulatuses puutetundlikku ekraani. Samas võttes arvesse, et 90% alla 2-aastastest lastest vaatavad regulaarselt televiisorit või DVD’sid, on reaalne võimalus, et interaktiivne meedia asendab traditsioonilise meedia.

Samamoodi nagu on tekkinud problemaatiline internetikasutus vanemate laste ja noorukite seas, võib täna täheldada iPad’ide kompulsiivset kasutamist nooremate laste hulgas. Kasutamise piiramine on siinkohal olulisel kohal.

Seni, kui selguvad pikaajaliste uuringute tulemused interaktiivse meedia kasutamise mõjust väikelastele, kehtib ikkagi väide, et alla kaheaastaste laste seas on aktsepteeritav mõistlik ja piiratud uue tehnoloogia kasutamine. Pool tundi kuni 1 tund peaks olema maksimaalne aeg, mis ei tohiks last kahjustada. Samas peaks võtma arvesse, et selle vanusegrupi laste ärkveloleku aeg ööpäevas ongi vaid 8-12 tundi.

Vägivaldsed videomängud soodustavad agressiivsust
2014. aastal avaldati uuring „Vägivaldsete videomängude pikaajalised mõjud agressiivsele käitumisele“. Kuigi paljud pikaajalised uuringud on näidanud vägivaldsete videomängude mõju hilisemale agressiivsele käitumisele, on veel vähe teada selle mõju psühholoogilistest mediaatoritest. Uuring viidi läbi kolmeaastase väikelaste paneelõppe raames. Igal aastal osales uuringus kokku 3034 last ja noorukit kuuest Singapuri alg- ja kuuest keskkoolist (73% uuritavatest meessoost).

Uuringu alguses õppisid uuringus osalejad 3., 4., 7. ja 8. klassis (keskmine vanus 11,2 aastat). Uuringus mõõdeti agressiivset käitumist ja selle äratundmist (normatiivsed tõekspidamised agressiooni osas, kalduvus agressiivsele käitumisele, agressiivsed fantaasiad) ja empaatiat.

Pikaajaline latentne kasvukõver näitas, et vägivaldsete videomängude mõjud on agressiooniga seotud. Sugu, varasem agressiivsus või vanemate monitooring ei ole olulised mõjutajad. Mida nooremad lapsed, seda suurem mõju agressiivsuse kasvule.

Võttes arvesse, et enam kui 90% noortest mängivad videomänge, on sellega seotud psühholoogiliste mehhanismide mõistmine väga oluline nii lapsevanematele kui ka lastearstidele, et vähendada negatiivseid mõjusid.

Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Breden, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, Keen, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

GOSPA Beebiklubi: lõõgastav pakett emmedele ja beebidele 15.-17.02
veebruar
Titaootus on naise elus väga eriline aeg. Kui see pisike ime on ilmavalgust näinud, muutub naise elu väga palju. Selle nautimiseks on vaja aega võtta, sest kõik see möödub ju nii kiiresti!
Looduslikult viiruste vastu
Viirushaiguste periood on täies hoos. On mitmeid toiduaineid, mis tugevdavad immuunsüsteemi ning aitavad püsida terve.
10 luksuslikku mõisahotelli Eestis
Ajalugu ei ole Eesti sadadele mõisahoonetele armuline olnud, kuid seda enam tasub puhkus pühendada tutvumisele mõne edukalt päästetud mõisa ja selle ümbruskonnaga. Imeilusad taastatud mõisad pakuvad kindlasti mõnusat avastamisrõõmu.
Sõbrapäeva tähistamine Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla, 11. veebruaril
veebruar
Sõbrapäeva puhul tuleb muuseumisse külla zumbatreener Margarita Polokainen, et haarata kõik perepäevalised tantsima tuntud ja armastatud multifilmitegelaste tantse. 
TOUREST turismimess tuleb jälle, 10.-12. veebruaril Tallinnas
veebruar
26. rahvusvaheline turismimess TOUREST 2017 toimub 10.-12. veebruaril Eesti Näituste messikeskuses.