Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Mis on lapse emotsionaalne väärkohtlemine?

esmaspäev, 15. veebruar 2016
Vahel võib abitus või hirm panna lapsevanemat kasutama mõjutusvahenditena ähvardamist, kritiseerimist, naeruvääristamist, hirmutamist, halvustamist, süüdistamist või  tõrjuvat ja vaenulikku käitumist. 

Need nimetatud  tegevused ongi emotsionaalne väärkohtlemine, mis pikas plaanis ohustavad lapse tundeelu eakohast arengut.

Mõned näited emotsionaalsest väärkohtlemisest
  • Lapse isoleerimine (nt ei lubata eakaaslastega suhelda)
  • Täiskasvanu tusatsemine ja lapsega probleemi arutamisest keeldumine („Mine ära, sa oled paha laps”)
  • Tundekülmus (ei hellitata, ei võeta sülle, ei vastata lapse tunnetele)
  • Keeldudega kauplemine („Kui sa putru ära ei söö, siis õue ei saa”)
  • Näägutamine lapse kallal, sildistamine ja last halvustav käitumine („Ma olen sulle mitu korda seda rääkinud, aga sa ikka ei tee nii”, „Kas sina oled meil väike tita, et sa niimoodi jonnid”, „Sa ei saa ju sellega hakkama”)
  • Lapse terroriseerimine ja püsiva hirmutunde kujundamine („Kui sa kohe magama ei jää, siis viib sind koll minema”)
  • Pideva pinge all hoidmine, ähvardamine, sõnaline julmus („Päkapikk piilub akna taga ja kui sina ei ole hea laps, siis ta sulle kommi ei too”,  „Kuidas sa nii loll oled?”)
  • Karistushirmu tekitamine („Kui sa ei ole hea laps, siis tuleb isa ja saab väga kurjaks”.)
Emotsionaalse väärkohtlemise võimalikud märgid
  • kõnehäired (nt kokutamine)
  • mahajäämus arengus
  • häirunud peenmotoorika areng
  • pea- või kõhuvalu, millel pole orgaanilist põhjust
  • halvad harjumused (nt sõrme imemine)
  • laps käitub vastupidi korraldustele, isegi siis kui tulemus on endale ebameeldiv.
  • unehäired või ärevus jt
  • passiivne või väga agressiivne käitumine
Kui laste käitumine ei vasta ootustele, siis on raske näidata nende vastu oma positiivseid tundeid. Kuid pidev lapsega pahandamine, tema tegevuse piiramine või tema ignoreerimine võtab lapselt tunde, et temast hoolitakse.  Täiskasvanute poolne armastus, tunnustus ja adekvaatne tagasiside annavad lapsele usu endasse ja oma võimetesse. Vanemate ülesanne on lapse kasvamist ja arengut suunates teda piisavalt toetada, et ta õpiks tulevikus ise oma vajadusi teadvustama ja nende rahuldamisega hakkama saama sotsiaalselt aktsepteeritud viisil.

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Pirita Kirbuturg Pirita Vaba Aja Keskuses, 12. märtsil
märts
Toad tahavad tuulutamist ja kapid korrastamist. Lapsed on talvega sirgunud mitu numbrit pikemaks. Väiksed riided ja jalatsid ootavad uusi omanikke. Jalgrattad ja spordivahendid vajavad välja vahetamist. Kõik see leiab aset kirbuturul. Tule ostma, vahetama, annetama!
Sinepi tõhus toime ravimtaime ja tervisetoiduna
Sinepit on ühes või teises vormis kasutanud ilmselt iga pere. Sinepiplaaster ja sinepipulber on laialt levinud kui looduslik köharavim. Sinepil on aga kasulikke omadusi rohkem kui võiks arvata.
Huuletubakas hävitab noorte tervist
Tubakast rääkides on seni rohkem tähelepanu pööratud suitsetatavatele tubakatoodetele, mille klassikaliseks näiteks on sigaret, vähem on aga räägitud suitsuvabadest tubakatoodetest. Nende tarvitajateks on Eestis just teismelised ja noored. 
Mis peaks olema soojamaareisi esmaabi kotis?
Koos lastega soojale maale reisides tasub juba enne väljasõitu teha kodus väike eeltöö ning kaasa pakkida esmaabi kott, millest saab kiiret abi enam levinud tervisehäirete puhul.
Otsitakse vabatahtlikke päästjaid Lääne-Virumaale – kogukonna turvalisuse tagajad
Vabatahtlik päästja saab hakkama nii päästesündmusel osalemisega, kui kaaskodanike juhtimisega. Oluline on oskus ohtliku olukorda märgata ja vastavalt sellele käituda.