Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Minu mõistus on otsas - kuidas tulla toime väikelaste jonni, nutu ja vihapursetega?

esmaspäev, 9. juuni 2014
Raamatu "Minu mõistus on otsas" psühholoogist autor Isabelle Filliozat näeb, et paljud vanemad kulutavad oma akud tühjaks laste igapäevaseid kriise lahendades. Raamatus tuleb ta vanematele appi, seletades, mida lapsed oma kriiside ajal tunnevad ja mis nende käitumist võib põhjustada. Igale probleemile soovitab ta lahenduse, mis ei kustutaks lihtsalt tulekahju, vaid aitaks lapsel kasvada iseseisvaks ja vastutustundlikuks täiskasvanuks.

Raamat algab ühe kõneka pildiga, kus naine kurjustab oma potilille peale. Naise jutt on selline: „Pärast kõike seda, mis ma olen sinu heaks teinud! Ah see on siis tänu! Sa viskad lehed maha! Sa lased end longu! Ma alles näitan sulle, ma jätan su ilma väetise ja päikeseta! Sa lähed trepi alla järele mõtlema, me veel vaatame mis edasi saab!“

Kui teie potitaime lehed tõmbuvad kollaseks ja langevad maha, siis te ei kipu ette kujutama, et taim teeb seda sihilikult teie jooksutamiseks või selleks, et teid peetakse halvaks aednikuks. Tõlgendate taime „suhtumist“ kui sõnumit: liiga palju või ebapiisavalt vett, valgust, väetist. Laps on ilmselgelt toataimest keerukam, kuid siiski mitte liiga keeruline. Tema kapriisid väljendavad vajadusi. Millegi puudust või seda, et midagi on üleliia. Vahel tõlgendame ka meie probleemina seda, mis pole tegelikult muud kui asjade loomulik käik. Pole vaja paanitseda sellepärast, et puud aias langetavad igal sügisel lehti. Või et meie nelja-aastane laps ei talu kaotamist.

Kapriis
Avastad lapse käitumises miskit sobimatut, olgu kogemata või meelega. Enne, kui närvi minna, tasub esitada valjusti küsimus: „Mis sul juhtus?“ Selle kõva häälega sõnastamine aitab meil oma loomulikke impulsse vaos hoida. Laps ei ürita vanematele lõksu seada ega neid proovile panna. Tal lihtsalt napib intellektuaalset osavust. Kapriisid on lapse aju vastused tema jaoks liiga keerulistele olukordadele.

Jaotatud aeg
Kui lapse kontaktivajadus ei ole piisavalt rahuldatud on tema ajuahela ühendused puudulikud. Raevupursked, põhjuseta nutt ja väljakutsuv käitumine väljendavad närvisüsteemi stressi. Vaid 10 minutit päevas jagamatut olemasolu, pühendumist oma lapsele, et kasvatada teda kiindumuse ja õrnusega, tagab teile rahulikumad õhtud.

1-1,5 aastane – vanemate „ei“ periood
Eelistage keeldu „Stopp“, see on palju mõjuvam ja pole nii mitmetähenduslik. Tihti otsivad sellises vanuses lapsed pilguga lapsevanema luba enne uue asja puudutamist. See on hetk, mil tuleb öelda „Stopp“ ja seejärel põhjust selgitada, pannes keelu lihtsatesse sõnadesse. Samas ei tohiks eeldada, et laps selle kõik meelde jätab.

Üheaastaselt on laps täiesti võimetu aru saama mõistetest ja reeglitest ning neid seejärel respekteerima. Seetõttu on alguses kõige mõistlikum muuta keskkond ohutuks ja panna haprad asjad kõrgele. Kui laps läheb valesse suunda, siis pigem tasub ta kinni püüda ja mujale juhtida. Niimoodi korraldus tema kehale edasi anda on tõhusam kui sõnadega käskida.

Alla 2-aastane laps ei suuda endale tulevikku ette kujutada. „Kohe“ ja „10 minuti pärast“ on igavik. Ta pole veel omandanud ajamarkereid, mis lubaksid tal mõista suhtelist kestust. Lastel ei ole vaja, et me annaksime neile kõike kohe, vaid et me annaksime kiiresti märku, et oleme neid kuulda võtnud.

Kui laps näitab sõrmega lindu taevas või kaelkirjakut raamatus ei arva te, et ta tahab seda lindu endale. Miks te siis tõlgendate seda tingimata soovina, kui laps osutab poeaknal koogile või kaisukarule? Ta tundis selle ära. Ta väärib samasugust õnnitlust nagu siis, kui ta tundis raamatus ära kaelkirjaku. Kui te talle selle asemel „ei“ ütlete, hakkab ta teile peale käima ja puhkeb segaduses nutma. Teis aga kinnitab see arvamust, et ta jonnib, sest tahab seda kaisukaru endale.

1,5-2 aastane – laste „ei“ periood
Süsteemne ei-faas võib kesta ainult nädala – üksnes nii kaua, kuni on selgeks tehtud, et „mina ei ole sina, mul on õigus olla mina“. Tõrkumine jääb püsima vaid juhul, kui vanem sellest diferentseerimisest keeldub. Kui lasete lapsel millegi üle mõelda, kui pakute talle valikuid ja annate isiklikku otsustusruumi (mis ei tähenda, et lubate tal otsustada kõige üle), võimaldate tal mobiliseerida otsaju, seega mõelda, otsustada, aimata, ette näha – saada vastutustundlikuks.

Laps töinab vähimagi pettumuse pärast
Empaatia väljendamine on tõhusam kui lohutamine. Lapsel on õigus nutta. Tal on paha olla ja ta aju on stressis. Nutt maandab pinget. Kui emotsioonid ujutavad üle või muutuvad liiga intensiivseks, astuge vahele ja võtke laps oma käte vahele.

2-4 aastane – kord, korras, korrast ära
Rutiine kujundades hoiate ära palju konflikte. Kaheaastasele lapsele on need nii tähtsad, et piisab nimetamisest, kui ta juba rõõmuga tegutsema asub ja meelasti kõik ära teeb.

Ta ei taha mänguväljakult ära minna
Kui laps keeldub lahkumast mänguväljakult võib proovida kordade loendamise võtet. Lapsele meeldib mängida ja kordi loendada. Ta lahkub uhkusega pärast kaht liugu. On uskumatult tõhus anda see otsus lapse enda teha. Või siis hoopis mäng, et kes jõuab esimesena väravani? Samuti tasub proovida kojuminekurituaali sisse seadmist: näiteks 3 korda liumäest alla, üks ring vedrupardil, lehvitus pardile, üle pargipingi ja esimesena väravani.

Ta ei taha magama minna
Kasutu on hoida last jõuga voodis, kui tal pole und, kuid lubada tal kurnatuna ringi tuikuda pole samuti mõistlik. Unerütmi austamine ei tähenda, et laseme lapsel otsustada tuttumineku aja. Magaminekurituaal võib alata esimestest unemärkidest. Selles vanuses on parem välja pakkuda rutiini algus („Pidžaama, hambad, unejutt...“), mitte lõpp („Nüüd tuttu“) ehk otsetee, mis võib tekitada vastuseisu, sest laps ei ole selleks valmis.

2,5-3 – mina, mina...ma tahan ise!
Varsti pärast ei-perioodi algab lapsel ise-periood. Laps tahab proovida, milleks ta on võimeline. Kui teete asju tema eest, sest on kiire ja nii on lihtsam, võtate temalt võimaluse harjutada uusi motoorseid oskusi ja tunda saavutusrõõmu.

Vanemad tõlgendavad sõnu „ma tahan“ kui nõudmist, unustades, et nad ise on lapsele seda õpetanud („Kas sa tahad...“). Isegi kui laps ütleb nõudlikult „Ma tahan!“, ei tähenda see tingimata seda, et ta tahab kohe või et ta soovib kindlat objekti. Ta lihtsalt ei oska kasutada veel tingivat kõneviisi ja kasutab verbi „tahtma“ igasugu teiste sõnade asemel, mida ta veel ei tunne, nagu mõtlema, arvama, ette kujutama. Tal on segamini „ma tahan“, „ma mõtlen“, „ma mõistan“, „ma arvan“, „see meeldib mulle“

3 aastane – koos
Sel perioodil arendab laps minatunnetust. Ta ütleb „mina“, suudab ennast kirjeldada ja oma tunnetest rääkida. Kui „mina“ on omandatud läheb ta üle „meie“ kasutamisele. Teha koos, samastuda – kolmeaastane laps tunnetab kohanemisnaudingut.

3,5-4 aastane – kujutlusvõime teke, imed ja hirmuunenäod
Emotsioonid saavad lapse kujutlustes näo. Koletised kujutavad vägivalda, mida ta kardab, mille all ta kannatas või mis tema üle võimu võttis. Ta lükkas venna trepist alla? Järgmisel ööl näeb ta unes koletist. Ta on olnud venna vastu kuri ega suuda sellega leppida. Nii peegeldab ta agressiivsust endast väljapoole: mitte tema, vaid koletis on agressiivne. Sel perioodil on kasulik talle meelde tuletada, et vahel tuntaksegi kellegi vastu viha ja ollakse kuri, kuid see on lihtsalt viha ja meil on õigus see välja öelda.

4 aastane – jõud, reeglid ja minapilt
Ta avastab võime kujutleda. Ta võib mõttes kujutlustega mängida, reaalsust muuta ja kohandada seda oma soovidega. Ta ei valeta selleks, et haiget teha või varjata, vaid ta katsetab oma uut vägevat ja põnevat võimet.

Kuigi laps on selles vanuses tihti lärmakas ja räägib palju, lõpeb see ülevoolavus, kui võõras pilk temale pöördub. See ei tähenda tema arglikkust. 4 aastane jõuab „vaimuteooria“ juurde, ehk teisisõnu tal tekib võime kujutada ette seda, mida teised võivad näha ja arvata.

4,5-5 aastane – eneseteadlikkus ja suhtlemisraskused
Selles vanuses elab laps sageli läbi häbelikkuse perioodi. Näiteks arsti juurde minnes võib arsti ees enda lahti riietamine tunduda talle sissetungina tema privaatsfääri. Tal on vaja luua enne lahtiriietumist arstiga isiklik suhe. Ta ei taha olla objekt ja tal on õigus.

Selles vanuses võib kuluda märkimisväärselt aega riietumisele. Hajameelsus on seotud tema aju ebaküpsusega, mitte tõrksa käitumisega, seepärast riietub ta kiiremini kohas, kus ta ümber on vähe asju. Et mitte riskida võimuvõitluse algatamisega, kommenteerige pigem iga selgapandud eset, mitte ärge rõhutage seda, mis on puudu.

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Vivendi linnalaager - saame sõbraks puidu ja paberiga 09.06-29.08
juuni
Vivendi Koolituskeskuse puidu- ja paberistuudio korraldab algklassilastele linnalaagri "Saame sõbraks puidu ja paberiga" 09.06-29.08.
Mida teha, kui sind kimbutavad mesilased ja herilased?
Putuka nõelamine on ebamugav ja võib sageli olla ärritav, eelkõige mitmete nõelamiste korral. Väikelaste jaoks võib see osutuda teatud juhtudel isegi ohtlikuks.
9 väljendit, mida ei tohiks lapsele öelda
Olles hõivatud paralleelselt mitme tegevusega, tunnevad lapsevanemad aeg-ajalt suurt väsimust. Seetõttu võib suust välja lipsata ka väljendeid, mida oleks parem vältida.
Hooandja projekt - peremäng Härjapõlvlaste riid
Valmimas on uus, põnev ja haarav peremäng "Härjapõlvlaste riid," mis on saanud inspiratsiooni Kreutzwaldi samanimelisest muinasjutust. Tegemist on kaardi-täringumänguga, mis on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele. 
The Shrunks Stepaire - oma voodi kõikjal kaasas
Suvi on puhkuste ja väljasõitude aeg, seetõttu on väikeseks kokkupandav reisivoodi üks asjalik abiline.