Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

9 väljendit, mida ei tohiks lapsele öelda

esmaspäev, 7. detsember 2015
Olles hõivatud paralleelselt mitme tegevusega, tunnevad lapsevanemad aeg-ajalt suurt väsimust. Seetõttu võib suust välja lipsata ka väljendeid, mida oleks parem vältida.

"Jäta mind rahule"
Kui vanem on liiga ülekoormatud ja ei ole võtnud laste kõrvalt vaba aega, siis tõenäoliselt jookseb tal mingi hetk "juhe kokku". Kui ütled lapsele sagedasti, et ta jätaks sind rahule, siis mõjub see lapsele halvasti. Kui laps tajub, et teda tõrjutakse eemale, ei pruugi laps tulevikus vanemaga avatult suhelda. Sedalaadi väljendid soodustavad introvertsust.

"Sa oled nii..."
Lapsele mingite omaduste juurde panemisega võib kaasneda see, et laps võtab need väljendid nö omaks. Ta hakkabki edaspidi arvama, et nii, kuidas vanem teda iseloomustab, selline ta ka on. Näiteks: "Kuidas sa oled selline häbelik?", "Miks sa oled nii õel oma venna vastu?", "Sa oled lootusetu" jne.

"Ära nuta"
Palju kasutatakse väljendeid "Ära nuta", "Ära ole beebi", "Ei ole põhjust karta" jne. Need väljendid mõjuvad lapsele halvasti, sest laps tunneb, et teda ei mõisteta. Väikesed lapsed ju tõesti aeg-ajalt ehmuvad, kardavad või häbenevad. Neid tundeid peaks aktsepteerima ning ei ole õige neid maha suruda.

"Miks sa ei võiks olla rohkem oma õe moodi?"
Lapse ees tema võrdlemine teiste lastega mõjub enesehinnangule negatiivselt. Paljudele vanematele meeldib võrrelda oma last teiste lastega, kuid seda tuleks teha nii, et sinu laps seda ei tea. Iga laps areneb omas tempos ning teistega avalikult võrdlemine ei aita kuidagi kaasa lapse arengule.

"Sa peaksid teadma paremini"
See väljend on oma olemuselt sarnane teiste võrdlemisega. Tegelikkuses ei pruugi laps teada paremini. Võib-olla ta arvas tegevat õigesti, kuid kogemata eksis. Seetõttu on eriti oluline mitte kasutada sedalaadi väljendeid. Laps võib tunda end tõrjutuna ja arvata, et ta ei saagi millegagi hakkama.

"Lõpeta või annan sulle tõesti põhjuse nutmiseks"
Ähvardamised on väga harva tulemuslikud. Probleem on selles, et sellise või sarnase provokatiivse lause välja ütlemisele peab mingi hetk järgnema hoiatuse elluviimine. Vastasel korral kaotab see väljend oma võimu. Ja kas tõesti oled valmis oma hoiatuse teoks tegema?

Ähvardamise asemel soovitatakse kaaluda kõiki muid mõjutamise vahendeid: tegevuse ümbersuunamine, lapse eemaldamine olukorrast, aja mahavõtmine ja muud sarnased tegevused.

"Oota, kuni issi jõuab koju"
Olemuselt on tegemist ähvardamisega ning tegelikkuses on see nõrk distsipliin. Kõige efektiivsem on peale pahanduse tegemist probleemid koheselt ära lahendada. Kui lükata see teema aega, kui issi jõuab koju, siis enamasti on laps probleemi algpõhjuse juba ammu unustanud. Seega võib selline käitumisviis olla lapse jaoks hoopis halvema tulemusega. Samuti nõrgestab selline suhtumine ema autoriteeti. Laps mõtlebki, et miks üldse peaks ema kuulama, kui isa niikuinii otsustab.

"Kiirusta"
Kiirustamine on osa igapäevasest elust. Hommikul varakult üles, lapsed lasteaeda-kooli, tööle, töölt poodi, lapsed trenni, trennist koju, söögitegemine jne. Seda tegevuste jada on võimalik täiendada ilmselt mitmekordselt. Sageli kipuvad vanemad lapsi tagant kiirustama, kui on vaja kuskile õigeks ajaks jõuda. Tasub olla seejurues tähelepanelik, et kiirustamist ei tehtaks liiga sageli. Sellise kõneviisiga võib laps tunda, et tema pärast ongi kiire ning muutub kurvaks. Tagant kiirustamine ei anna enamjaolt ka reaalset tulemust. 

"Tubli töö", "Super tüdruk"
Lapse tunnustamine on oluline ning oluline on teha seda õigesti. Väljendid nagu "Tubli laps", "Tubli töö" jne on liiga üldistavad ja kui kasutada sageli selliseid väljendeid, ei erista laps tõelist tunnustust. Klaasi piima ära joomine ei ole eriline saavutus. Oluline on tunnustada pigem konkreetset käitumist ning tegevust.

Allikas: www.parenting.com


pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Weleda jt








 

Kommenteeri artiklit

Maigi V.
reede, 26. september 2014 20:09
Mida kõike vanem ei tohi-ilmselt on mõni üksik tegevus mida vanem tohib!? Lapsevanem pole robot nagu ka laps pole robot-seega arvan ,et parem peale havasti öeldut võix lapsevanem lihtsalt siiralt vabandada oma lapse ees,et tegi vea

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Mida teha, kui sind kimbutavad mesilased ja herilased?
Putuka nõelamine on ebamugav ja võib sageli olla ärritav, eelkõige mitmete nõelamiste korral. Väikelaste jaoks võib see osutuda teatud juhtudel isegi ohtlikuks.
Minu mõistus on otsas - kuidas tulla toime väikelaste jonni, nutu ja vihapursetega?
Raamatu "Minu mõistus on otsas" psühholoogist autor Isabelle Filliozat näeb, et paljud vanemad kulutavad oma akud tühjaks laste igapäevaseid kriise lahendades. Raamatus tuleb ta vanematele appi, seletades, mida lapsed oma kriiside ajal tunnevad ja mis nende käitumist võib põhjustada. Igale probleemile soovitab ta lahenduse, mis ei kustutaks lihtsalt tulekahju, vaid aitaks lapsel kasvada iseseisvaks ja vastutustundlikuks täiskasvanuks.
Hooandja projekt - peremäng Härjapõlvlaste riid
Valmimas on uus, põnev ja haarav peremäng "Härjapõlvlaste riid," mis on saanud inspiratsiooni Kreutzwaldi samanimelisest muinasjutust. Tegemist on kaardi-täringumänguga, mis on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele. 
The Shrunks Stepaire - oma voodi kõikjal kaasas
Suvi on puhkuste ja väljasõitude aeg, seetõttu on väikeseks kokkupandav reisivoodi üks asjalik abiline.
Aita toetada Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu tegevust
8. juunil toimub Kadrioru pargi kanalites suur heategevuslik vannipartide ralli. Ürituse eesmärk on aidata Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidul luua vähihaigete laste peredele tugikeskust. Ürituse korraldab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit koos Eesti lionitega. Tugikeskuse loomiseks saab igaüks anda oma panuse - loe lähemalt www.pardiralli.ee