Pedagoogilised lähenemised
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.

Miks on oluline lapsega mängida?

kolmapäev, 21. märts
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.

4 põhjust, miks mäng on lapse jaoks oluline:
  1. Mäng loob perekonnas mõnusad suhted ning paneb aluse positiivsetele tunnetele ja kogemustele.
  2. Mängu abil ja selle kaudu avastab laps oma loomingulisust, viib ellu enda ideed ja lahendab probleeme.
  3. Täiskasvanutega mängimine aitab täiendada lapse sõnavara ning nii õpib laps oma mõtteid, tundeid ja vajadusi paremini väljendama.
  4. Mängu kaudu õpib laps suhtlema, oma asju teistega jagama ja teiste tunnetega arvestama. Mängu olustikus mõistab laps paremini, kui mõni kaaslane on pahas tujus. Laps saab paremini aru põhjustest, miks sõber halvas tujus on, ja proovib pigem sõpra aidata kui oma soove peale suruda. Uuringud on näidanud, et lastel, kes juba varases eas palju loomingulisi mänge mängivad, on hiljem vähem käitumisprobleeme.
Kuidas lapsega mängida?
Paljud lapsevanemad ei mängi oma lapsega, sest nad lihtsalt ei oska ja tunnevad mängus osaledes piinlikkust. Esimese asjana loobu juhi ja juhendaja rollist: ära püüa lapsega mängides talle korraldusi ning käske jagada, vaid hoopis matki lapse tegevusi ja lase temal mängu juhtida.

Üks ja sama unejutt on ka kolmandat korda lugedes põnev
Kui sageli oled näinud, et väikelaps täidab ja tühjendab liivaämbrit korduvalt? Või palub sul lugeda ühte ja sama unejuttu, nii et see tal lõpuks peas on? Sama mängu mängimine või ühe ja sama unejutu lugemine õhtust õhtusse muutub vanema jaoks tihti igavaks ning tekib kiusatus tempot tõsta. Lapse jaoks on siiski oluline, et ta saaks sama tegevust harjutada – nii saab ta oma võimetes kindel olla. Ära avalda lapsele survet, kui sul on igav. Oota, kuni laps ise otsustab tegevust vahetada. Rahulikus tempos mängimine muudab lapse tähelepanu püsivamaks ja julgustab teda kindla aja jooksul ühele tegevusele keskenduma.

Pane tähele, millised mängud last huvitavad
Vanemad pakuvad lastele mõnikord välja mänge või mänguasju, mis on lapse vanust arvestades liiga keerulised. Kui julgustada kolmeaastast last puslet kokku panema ja ta keeldub või see tegevus ajab teda närvi, siis tõenäoliselt ei vasta selline mäng tema arengutasemele. Laps on pettunud, et tal palutakse teha midagi, millest ta aru ei saa. Püüa jätta lapsele aega ja ruumi endale meelepärase tegevuse leidmiseks ning mine tema pakutud mänguga kaasa. Märka, millised esemed või tegevused lapse tähelepanu haaravad ja kasuta neid teinekord ise mängu alustamiseks.

Ära võistle lapsega
Väikesed lapsed ei saa laua- ja kaardimängude reeglitest alati aru ning kui neil ei ole võistluse võitmiseks piisavalt oskusi, võivad nad loobuda ja jonnima hakata. Lapsed naudivad täiskasvanutega mängimist, kui mäng ei ole liiga võistluslik ja liigsete reeglitega. Kui laps mõtleb välja oma reeglid, mis tal võita aitavad, siis selles pole midagi halba. Sa ei pea muretsema sellepärast, et laps ei õpi kaotama, sest elus on palju teisi olukordi, mis talle seda õpetavad.

Punane poni on äge!
Kas oled kuulnud ennast lapsele ütlemas: „Seda ei tehta nii!“ või „Ei, see ei käi sinna!“? Pea meeles, et sa ei pea lapse mängust aru saama. Ära hakka lapse tegevust mängu ajal parandama. Vanema kriitika tekitab lapses abitust, sest tähelepanu pööratakse valesti tehtule. Tulemuseks on hoopis hulk korraldusi ja parandusi, mistõttu mäng ei paku rahuldust ei lapsele ega vanemale.

Mängu olulisus seisnebki loomingulisuses ja katsetamises, mitte aga täiuslikus lõpptulemuses. Kui laps joonistab ilma täppideta lepatriinu, siis aktsepteeri seda – kõik lepatriinud ei peagi olema täppidega ja lapse jaoks on oluline saada kindlust, et maailmas on ka erandeid. Mõtle välja, kuidas lapse ideid, mõtlemist ja käitumist tunnustada. Näiteks võid öelda: „Väga vahva! Su poni on nii ilusat punast värvi!“ või „Sa oled nii põneva mängu ise välja mõelnud.“ Kui annad lapsele võimaluse oma kujutlusvõimet rakendada, haarab see teda rohkem kaasa ja muudab ta loomingulisemaks. Nii areneb lapse oskus iseseisvalt mängida ja omi mõtteid seada.

Toetavad kommentaarid
Aeg-ajalt on vanematel komme mängimise ajal küsimusi esitada: „Mis loom see on?“, „Kuhu see käib?“ või „Mida sa praegu teed?“ Vanemad usuvad, et küsimused aitavad lapsel õppida, aga kahjuks võib tulemus olla vastupidine. Lapselt küsitakse tihti, mida ta teeb, enne kui laps ise teab, kuhu ta soovib välja jõuda. Sellisel juhul langeb tähelepanu pigem tulemusele kui mängimisele. Tunne lapse mängu vastu huvi, kirjeldades tema tegevusi, millele lisad toetavaid kommentaare. Näiteks: „Paned autot garaaži, nüüd läksid tankima.“ Peagi märkad, et laps imiteerib kommenteerimist spontaanselt. Küsi üks või kaks küsimust korraga – kui saad vastuse, siis anna positiivset tagasisidet. Kui küsid: „Mis loom see on?“ ja laps vastab: „See on tiiger“, võid lisada: „Ah et tiiger. Sa tunned tõesti loomi hästi. See on veel selline vahva punasetriibuline tiiger!“

Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee 
- tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas, Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas lapsega rahast rääkida?
Kas teadsid, et lapsel kujunevad rahaga seotud hoiakud üldiselt välja alles seitsmendaks eluaastaks? Kuidas ja millal peaks vanem lapsele rahast rääkima, et lapsel areneks realistlik arusaam selle võimalustest ning piirangutest?
Lumehelbe juustukook
Lumehelbe juustkook ei ole liiga magus, vaid tõeliselt hea ja kerge kook. Sobib hästi jõululauale või aastavahetuse magusroaks.
Jõuluküla Valguse pühad Eesti Vabaõhumuuseumis, 17.-18. detsembril
detsember
Eesti Vabaõhumuuseumis kutsuvad pühade ajal valged aknad külalisi lähedalt ja kaugelt sisse astuma ja osa saama sajanditagustest jõululugudest Eesti külas.
Suur Tallinna Jõululaat 2016 16.-18. detsembril
detsember
Suur Tallinna Jõululaat on kogupere jõulufestival, mis toob naeratuse näole ja jõulurõõmu südamesse.
Tarbekunsti jõulumüük Eesti Rahvusraamatukogus 14.-16. detsembril
detsember
14.–16. detsembrini kell 10–19 toimub Rahvusraamatukogu fuajees ja peanäitusesaalis traditsiooniline Eesti tarbekunsti jõulumüük. Jõulumüük ühendab endas ehte-, tekstiili-, naha- ja klaasikunsti ning keraamikat ja pisigraafikat.