Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Kuidas lapsega rahast rääkida?

esmaspäev, 26. detsember 2016
Kas teadsid, et lapsel kujunevad rahaga seotud hoiakud üldiselt välja alles seitsmendaks eluaastaks? Kuidas ja millal peaks vanem lapsele rahast rääkima, et lapsel areneks realistlik arusaam selle võimalustest ning piirangutest?

Issi, millise auto sa mulle keskkooli lõpuks kingid?”
Eksperdid on ühte meelt, et vanem peaks hakkama rahast rääkima juba 4–5-aastase lapsega, et samm-sammult kujundada tema suhtumist rahasse. Vanemad on lastele heaks eeskujuks: nende käitumine ja suhtumine rahasse mõjutab kõige otsesemalt lapse hoiakute ning väärtushinnangute kujunemist. Lapsevanemal tuleks lapsega jagada praktilist infot igapäevaste rahaasjade korraldamise kohta. Näiteks võiks laps kogeda, kuidas vanemad koostavad poenimekirja või arutavad omavahel läbi pere suuremaid väljaminekuid. Nii tekib lapsel tasapisi ettekujutus, kui palju vanemad teenivad ja kuidas suuremate kulutuste tegemist on oluline ette planeerida ning vajadusel raha koguma hakata.

Mõtteviisiga „Mis ma talle ikka räägin, ta ju ei mõista veel nagunii“ teed lapsele karuteene. Rahast võib sellisel juhul lapse jaoks saada tabuteema või tekivad tal ebarealistlikud arusaamad raha väärtuse ja teenimise kohta.

Kodune toidupood
Väike laps õpib teisi jälgides ja erinevaid olukordi läbi mängides. Juba 4-aastase lapsega võib koos poodi mängida ja teda mängu kaudu rahaga arveldama õpetada, pöörates seejuures tema tähelepanu asjade väärtusele. Järgmine kord, kui lapsega kauplust külastate, vaadake koos, kui palju maksab pakk piima või lapse lemmikšokolaad. Kui annad lapsele poes kulutamiseks ühe euro, siis küsi, kas laps mäletab, mida ta mängus selle raha eest osta sai.

Taskuraha andmine
Paljud lapsevanemad hakkavad lapsele taskuraha andma juba enne lapse kooli minekut. Selles pole midagi halba, kuid pea meeles, et kuigi 7-aastane oskab teha lihtsamaid tehteid ja mõistab raha väärtust, ei oska ta veel hinnata, mida on vaja osta ja mida mitte. Aruta lapsega täpselt läbi, mida ta taskuraha eest tahab ja saab osta ning mida oleks mõttekas osta. See õpetab last arutlema, millele oma raha kulutada.

Paljud vanemad pakuvad lapsele välja võimaluse raha koguda, et enda kogutud raha eest midagi suuremat soetada. Oma raha kogumine õpetab lapsele raha väärtust. Seejuures on aga oluline koos lapsega aeg-ajalt vaadata, kui palju juba kogunenud on ja kui palju on veel vaja, et soovitud eesmärk täituks. Anna lapsele positiivset tagasisidet ja motiveeri teda kogumist jätkama.

Teismeline ja raha
Varajases teismeeas hakkavad uksed paukuma ja vanemad ei ole tihti lapse jaoks enam arvamusliidrid. Vanemate asemel kuulatakse nüüd sõpru. Kasvab eakaaslaste mõju lapsele ja vanemad kaotavad sageli hea kontakti oma lapsega.

Mõnel juhul on vanavanemad need, kes annavad lapsele regulaarselt raha, ja kuigi vanem näeb, et laps ei kuluta seda tema hinnangul otstarbekalt, on tal keeruline olukorda muuta. Näiteks võib laps öelda: „Vanemad ei mõista mind!“ või „Mu ema ei tea tänapäeva asjadest midagi!“. Sellisel juhul on oluline, et vanem saavutaks siiski oma lapsega kontakti. Näita lapse tegemiste vastu välja siirast huvi või tegutse temaga koos. Noor ei pruugi vanema õpetussõnu kuulata, kuid lapsevanem on see, kes peab rääkima lapsega tema päevarahadest ja kulutamistest. Kui teed seda hoolivalt ja tead ka noorte seas üldlevinud arvamusi rahaga seoses, oskad olla oma lapsele rohkem toeks. Kuula oma lapse soove ja arvamusi ning siis kuulab laps ka sinu soove ja ettepanekuid. Nõnda on võimalik sõlmida ka esialgu väga keerulisena tunduvaid kokkuleppeid.

Selleks et juba täiskasvanuks saanud ja tööl käiv, kuid vanemate kodus elav noor panustaks rahaliselt pere eelarvesse, tuleks samuti temaga rääkida. Noore jaoks võib vanema soov üllatusena tulla, mistõttu väljenda oma mõtteid selgelt ja konkreetselt. Seejärel anna talle aega reageerida ja vastata ning proovige üheskoos välja mõelda mõlemale sobiv lahendus.

Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, Keen, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Pidulik maapähklivõi toorjuustukook aastavahetuseks
Maapähklivõi on eriliselt mõnusa maitsega ning sellest saab teha eriti hõrgu toorjuustukoogi. Sobib ideaalselt nii aastavahetuse peolauale kui lihtsalt nädalavahetuse alguse tähistamiseks.
Kuidas mõjusalt rääkida mõjust minule?
Mina-keeles rääkimine on üks oluline suhtlemisoskus ja selle olulisust on kogenud paljud. See on selge eneseväljendusviis, millega saab anda partnerile teada, kuidas minu jaoks asjad on, mida ma arvan ja oluliseks pean, mida tunnen ja vajan. Kuidas saakski ilma iseennast avamata loota teise poolt mõistmist? Kuid kuidas see mina-keele kasutamine igapäevases elus välja näeb?
Lumehelbe juustukook
Lumehelbe juustkook ei ole liiga magus, vaid tõeliselt hea ja kerge kook. Sobib hästi jõululauale või aastavahetuse magusroaks.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Jõuluküla Valguse pühad Eesti Vabaõhumuuseumis, 17.-18. detsembril
detsember
Eesti Vabaõhumuuseumis kutsuvad pühade ajal valged aknad külalisi lähedalt ja kaugelt sisse astuma ja osa saama sajanditagustest jõululugudest Eesti külas.