Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Laste mured ja rõõmud õpetaja pilgu läbi

esmaspäev, 16. jaanuar 2017
Avaldame terapeudi ning lasteaia ja kooli õpetaja Kadri Sakala mõtiskluse laste rasketest tunnetest ja sellest, kuidas lapsi toetada. Kirjutis on esmakordselt avaldatud Salasõna lehel.

Minu arvates on laste ja täiskasvanute suhetes kõige suurem probleem tunnete tühistamine. Kui lapsel on mure, siis soovib ta olla nähtud, kuuldud ja mõistetud. Ta ei tule oma viha, valu ja hirmuga üksi toime, sest tal puuduvad vastavad oskused. Kuid sageli edastatakse lapsele hoopis sõnum: „Mine oma tuppa, mõtle järele ja siis tule vabanda!“, „Ei ole mingit probleemi, mine mängi!“ või „Käitu ise paremini, siis ei teki selliseid olukordi!“ 
  
Olen töötanud aastaid lasteaias ja koolis ning puutunud kokku lastega igas vanuses – näinud nende raskusi ja valu. Olen jõudnud mõistmisele, et iga inimene hoolimata vanusest tahab teada:
  • Kas sa näed mind?
  • Kas sa kuuled mind?
  • Kas see, mida ma ütlen, on sinu jaoks oluline? 
See, et lapsed on väiksemad ei tähenda, et nende tunded ja mured oleksid väiksemad või vähem tõsised. Mida võiks täiskasvanu tunda, kui ta läheb terapeudilt või parimalt sõbralt mure korral abi otsima, kuid talle nähvatakse: „Lõpeta ära, ei ole ju suurt probleemi! Käitu ise paremini ja siis ongi kõik hästi!“?  Lapsevanemad ja õpetajad ongi ju lapse jaoks just need inimesed, kellelt ta saab nõu ja abi, kes teavad, kuidas olukorrad lapse jaoks võiksid laheneda. Nii nagu täiskasvanu ootab terapeudilt või sõbralt kuulamist, nägemist ja mõistmist, ootab seda täiskasvanult ka laps.  

Kuigi elame valdavalt tihedalt koos, kaubanduskeskuseid näeb pea iga 50 meetri tagant ning üritusi ja trenne toimub igal nurgal, on minu arvates teine suur probleem üksindus. Vanemad on tihti töö tõttu reisil. Ka vanavanemad elavad kaugemal kui varem või lausa teises riigis. Vanasti elati kogukonnas, oldi sugulastele lähedal. Kui meie lapsepõlves hoiti koduuksed lahti ja läbikäimine oli vabam ja lihtsam, siis nüüd on terve hulk takistusi, mida lapsel tuleb ületada: lukus uksed, pilgeni täis broneeritud kalendrid, nutiseadmed silmast silma kohtumise asemel. Ei ole enam nii, et kui on igatsus, lähen sõbra ukse taha, koputan ja saan kokku.

Vanemad annavad sageli iPadi, iPhone`i või muu seadme lapsele kätte, et viimane saaks ise enda aega sisustada. Visatakse ju naljagi, et nutiseadmed on tänapäeva lapsehoidjad. Laps saab sealsetest mängudest ja videotest quick fixi kogemuse ega ole enam huvitatud pereliikmetega ühisest ajaviitmisest, näiteks lauamängude mängimisest.

Hirm ja ärevus, mille kutsuvad esile teleuudised, ajaleheartiklid ja sotsiaalmeedia, jõuavad vanemate kaudu paratamatult ka lasteni. Ja seda ka siis, kui vanemad sellest otseselt ei räägi. Hirmu ja ärevust aga tuimestatakse toidu ja alkoholi üleannustega, internetis surfamisega, ennastsalgava treenimise, otstarbetu ostlemise ja muude sõltuvuslike tegevustega. Nii nagu vanemad ees, nii lapsed järel. Ma usun, et just see on põhjus, miks meie generatsioon nii ohtralt alkoholi, tablette, toitu ja tooteid tarbib. 

Lapsepõlvest peale süstitakse meisse perfektsionismi ja edukultust. Laps ei õpi iseendale, vaid tunnustuse, aupaiste ja edu pärast. Nägin eelkoolilastes tihti väsimust, sest pärast lasteaeda läksid nad eelkooli ning pärast eelkooli trenni. Kas see ei ole täistööpäev lisatundidega? Suur osa tänapäeva lapsi hindab oma hakkamasaamist selle järgi, mitu like´i nad Facebookis või Instagramis saavad. Ja kui sellele lisandub veel ärev õhkkond kodus, kus vanemate omavaheline suhe on pingeline, siis lapse poolt tajutav stressitase ületab selgelt rõõmu, mida ta oma päevast võib saada.  

Perfektsionismi parim „sõber“ on häbi. Tahame seda tunnistada või mitte, aga meie lapsevanemad ja haridusasutused kasutavad häbistamist kui distsipliinivahendit. Miks? Sest see on kiiretoimeline ja tõhus. Ma julgen arvata, et paljudel on kogemus olla õpetaja poolt klassi ees häbistatud. Häbi halvab ja paneb vaikima. See keerab lapse südame lukku ning ta ei julge enam olla nähtud. Ta ei julge vastata ei õpetajale ega kellelegi teisele, sest tal on hirm saada häbistatud. See hävitab loomupärase soovi avastada ja olla loominguline ning viib peagi selleni, et laps kaotab tükikese iseendast. 

Mis aitab lapsel oma tunnetega toime tulla? Teadmine, et on keegi, kelle juurde lapsel on alati turvaline minna, kes pühendab talle aega ja tähelepanu. Kui laps tunneb, et ta on oluline, nähtud ja kuulda võetud, julgeb ta ka tundeid väljendada.  

Ja muidugi aitavad lastel tunnetega paremini toime tulla erinevad terapeutilised tegevused – joonistamine, voolimine ja musitseerimine. Kuus aastat tagasi lasteaias töötades hakkasin lastega mediteerima. Nimetasin seda tookord „vaikuseminutiks“. Endalegi ootamatult nägin meditatsiooni kohest head mõju lastele – nad rahunesid ning õppisid ja võtsid infot vastu palju kiiremini. Lapsed muutusid vabamaks ja sõbralikumaks, neis oli rohkem rõõmu. Jagasin oma kogemusi ka psühhoterapeutide ja muusikaõpetajatega ning sain neiltki positiivset tagasisidet. Viibime pidevas infomüras ja seetõttu on lausa hädavajalik, et õpetaksime ka lastele võtma teadlikult päevas hetki, mil olla iseendaga. Kus nad ei pea mitte midagi tegema, vaid saavad lihtsalt olla. Saades kontakti iseendaga, oma kehaga, tunnetega ja hingega, tuleme tagasi oma keskmesse. Kui saame kontakti oma keskmega, siis lõõgastume. Ma usun, et see loob lapse jaoks turvalisust, kui ta tunneb, et tal on olemas ruum, kus ta saab olla sellisena, nagu ta on. Kui minul vahel vaikuseminutid ununesid, palusid lapsed ise seda. „Mulle meeldib endaga koos olla, “ põhjendas üks neist oma soovi toredasti.

Salasõna meelerännakud õpetavad lapsi oma sisemaailma tundma ja juhtima. Nii on neil lihtne ka eluolukordadega hakkama saada ja rõõmuga edasi liikuda. Usume, et eesti lapsed saavad meelerännakutest rõõmu, tuge ja innustust. Salasõna lastele pühendatud meditatsiooni CD plaat on saadaval MinuLaps e-poes: pood.minulaps.ee/et/a/cd-plaat-laste-roomuks

Allikas: www.salasona.eu


pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Breden, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, Keen, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas lahendada lastevahelisi tülisid?
Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Nelly Randver annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas efektiivselt ja hoidvalt lahendada lastevahelisi konflikte. 
Milline on õige helkur ning kuidas seda õigesti kasutada?
Pimedatel sügisõhtutel jalgsi ringi liikudes on oluline teadvustada, et helkuri kandmine on üks lihtsaim viis enda ja oma lähedaste turvalisuse tagamisel.
Eestis toodetud kvaliteetsed öko nõudepesumasina tabletid ÖRN
Eestis toodetud ÖRN nõudepesumasina tabletid ei sisalda kunstlikke lõhnaaineid, fosfaate ega kloori ning on seega sobivad allergikutele ning väikeste lastega kodudesse. 
Õde ja vend vajavad talveks riideid ning jalanõusid
MTÜ Do Good kogub abi vajavatele lastele (õele ja vennale) hooajalisi talveriideid- ja jalanõusid ning toariideid.
Šokolaadimaius plaksuva suhkruga
Saabuval nädalavahetusel on igati mõnus ette võtta šokolaadimaiuse tegemine. Seda on lihtne valmistada koos lastega ning kindlasti on nad meelsasti valmis selles kaasa lööma.