Pedagoogilised lähenemised
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.

Kuidas lahendada lastevahelisi tülisid?

kolmapäev, 28. oktoober 2015
Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Nelly Randver annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas efektiivselt ja hoidvalt lahendada lastevahelisi konflikte. 

Peredes, kus on rohkem kui üks laps, tuleb ette laste vahelisi tülisid. Kord tülitsetakse asjade, tegevuste või vanemate jaoks täiesti arusaamatutel teemadel.

Tülid võivad tekkida erinevatel põhjustel. Näiteks perre sündinud beebi tekitab suuremas lapses kõrvalejäetuse tunde, aga põhjuseks võib olla ka laste erinev iseloom ja vanusevahe. Lastel puuduvad oskused tülisid lahendada, mis omakorda suurendab konfliktide tekkimise võimalust. Sageli nad pöörduvad lastevanemate poole, et viimased lahendaks nendevahelised konfliktid. Vanemad aga satuvad kimbatusse. Kuidas aidata?

Mida teha, et ennetada lastevahelisi konflikte? Mõned lihtsad reeglid:
  1. Võimaldage lastel mängida selliseid mänge, kus nad omavahel ei konkureeri, et saada mõni auhind või kiitus, vaid teevad selles mängus koostööd ja koos saavutavad tulemuse ning saavad autasustatud koos.
  2. Innustage lapsi osalema nendes tegevustes, mis neile meeldivad. Arendage nende reaalseid, mitte teie jaoks olulisi, andeid.
  3. Lubage lapsel eksida. Ega niisama vanasõna ei ütle: „Vigadest õpitakse!“ Mida vanemaks laps saab, seda sagedamini hakkab ta märkama oma ebaedu ja end võrdlema teiste saavutustega. Seejuures tuleks aidata tal rahuneda ja mitte pöörata tähelepanu eksimusele.
  4. Ärge üheselt hinnake laste saavutusi ja ebaedu. Hoiduge oma laste kritiseerimisest ja teravate negatiivsete hinnangute andmisest, see kahjustab nende enesehinnangut ja tekitab ebakindlust.
  5. Last tuleb õpetada kaotama. Kui te olete lapse kõrval ja ta on kindel, et teda armastatakse mitte ainult võitude, vaid lihtsalt olemasolu eest, on tal lihtsam üle elada kaotusi. Laps peab tundma, et te usute temasse.   
Kui aga konfliktid on tekkinud, siis tasub meeles pidada:
  1. Sa ei pea kohe sekkuma. Nii nagu ükskõik millist tegevust, nii õpitakse ka konfliktide lahendamist neis osaledes. Seega ärge takistage lastel selle eluliselt tähtsa kogemuse saamist. Siiski esineb olukordi, kus täiskasvanu mittesekkumine võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi laste füüsilisele ja emotsionaalsele heaolule. Nii näiteks kui üks konfliktis osalevatest lastest on tunduvalt noorem või nõrgem ja nad on küllaltki lähedal „rusikatega rääkimisele“, siis tuleks nad peatada ja püüda suunata probleemi sõnades väljendamisele. Sama kehtib ka olukorras, kus üks osapool on pidevalt kaotaja osas ja sunnitud alla andma. Sellisel juhul võib ühel lapsel kujuneda arglikkuse ja ebakindluse tunne.
  2. Sekkudes lastevahelistesse konfliktidesse, ärge kunagi asuge ühe lapse poolele, isegi siis, kui teate selgelt, kellel on õigus ja kes on süüdi. Sest lapsele, kes käitub vääralt, pole see olukord üldsegi nii lihtne. Seepärast võib ta teie kiiret kohtumõistmist võtta kui ebaõiglast ja erapooletut, st edaspidi ta hoidub suhtlemisest, kus teie olete kohtumõistja rollis. Püüdke objektiivselt selgitada välja konflikti põhjused ja käigu, kasutades aktiivset kuulamist ja tunnete peegeldamist. Tavaliselt täiskasvanud näevad ainult „jäämäe“ veepealset osa, aga see veepealne osa ei võimalda alati otsutada tõelise probleemide ja laste panuste üle selles konfliktis.
  3. Ärge võtke kohtuniku rolli, määratledes kes on süüdi ja kes ei ole, et määrata karistus. On parem, kui me ei tee isiklikest konfliktidest juriidilist lahendit. Püüdke harjutada lapsi mõttega, et ükskõik kes alustas tüli, vastutus edaspidiste sündmuste arengu eest kannavad alati mõlemad. Seepärast sekkudes laste tülisse, püüdke neile näidata viise, kuidas kujunenud raskes olukorras leida lahendus, mis neid mõlemaid rahuldaks. Ärge rõhuge sellele, kes on süüdi, vaid sellele, mida ette võtta.
  4. Aidates lastel lahendada konflikti ja vabaneda kogunenud solvangutest ja vihast, jälgige, et lapsed ei kasutaks isiksust alandavaid väljendeid. Rääkides sellest, mis neid kurvastas ja pani nördima, võiksid lapsed kirjeldada partneri tegevust ja käitumist, mitte tema füüsilisi või isiksuslikke puudujääke. Näiteks on täiesti aksepteeritav, kui laps räägib, et talle astuti jala peale ja tal oli valus. Mitteaktsepteeritavad on aga sellised väljaütlemised nagu: „Ta on kohmaks nagu karu!“ või „Ta on alati mühakas!“
  5. Kui te püüate aidata lahendada konflikti laste vahel, siis tehke kõik selleks, et neil ei jääks tunnet, nagu te armastaks kedagi neist teisest rohkem. Ärge unustage laste kuuldes selgitada, et te armastate neid mõlemaid, mida iganes nad ei teeks ja seepärast kurvastavad nende konfliktid teid väga. 
Aidake oma lastel lahendada omavahelisi konflikte olles vahendaja rollis: 
  • Esimene samm – probleemi sõnastamine. Näiteks: „Meil on ainult üks selline mänguasi, aga me mõlemad tahame sellega mängida“. Enamus laste tülisid on seotud solvumise, naeruvääristamise ja ebaõiglusega. Seepärast on otstarbekas paluda mõlemal lapsel lühidalt kirjeldada oma oponendi seisukohti, veendumaks, et ta  kuulis ja sai aru kõigest.
  • Teine samm – leidke koos võimalikud lahendused. Paluge lastel koos koostada kõikvõimalike konflikti lahendustega nimekiri. Toonitage, et kumbki neist ei saa mängida selle mänguga seni, kuni ei ole jõutud kokkuleppele. Suunake lapsi vastama küsimusele: „Mis peab juhtuma, et sinu vend (õde) peaks seda lahendust õiglaseks?“
  • Kolmas samm – määratlege kindlaks probleemi lahendamise plaan. Kui küsimus on tõsisem ja kokkulepet ei saavutata, kutsuge kokku „perekoosolek“ ja kasutage ära teiste pereliikmete ressursid, et probleem lahendada.
Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lotte, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

10 looduslikku nippi herpese vastu
Herpes armastab stressi, nõrgenenud immuunsust, UV kiirgust ja isegi hambaarsti tuimestavat süsti, et kasvamiseks jõudu saada. On olemas palju ravimeid, mis herpese tekke kontrolli all hoiavad aga tasub proovida ka looduslikke võimalusi.
Läänemaal elav 9-lapseline pere vajab abi
MTÜ Do Good otsib eluks vajalikke asju Läänemaal elavale perele, kus kasvab 9 last. Ema on 90% nägemispuudega ning isal autoõnnetuse tagajärjel 60% liikumispuue. 
Milline on õige helkur ning kuidas seda õigesti kasutada?
Pimedatel sügisõhtutel jalgsi ringi liikudes on oluline teadvustada, et helkuri kandmine on üks lihtsaim viis enda ja oma lähedaste turvalisuse tagamisel.
Laste mured ja rõõmud õpetaja pilgu läbi
Avaldame terapeudi ning lasteaia ja kooli õpetaja Kadri Sakala mõtiskluse laste rasketest tunnetest ja sellest, kuidas lapsi toetada. Kirjutis on esmakordselt avaldatud Salasõna lehel.
Eestis toodetud kvaliteetsed öko nõudepesumasina tabletid ÖRN
Eestis toodetud ÖRN nõudepesumasina tabletid ei sisalda kunstlikke lõhnaaineid, fosfaate ega kloori ning on seega sobivad allergikutele ning väikeste lastega kodudesse.