Pedagoogilised lähenemised
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

Lapsed teavad küll, mid nad tahavad, kuid sageli ei tea, mida nad vajavad

esmaspäev, 26. jaanuar 2015
Rahvusvaheliselt tunnustatud pereterapeut ja mitmete lastekasvatusteemaliste raamatute autor Jesper Juul on oma raamatus "Sinu tark laps" põhjalkult käsitlenud isikliku vastutuse ja lapse teenindamise temaatikat.

Veel mõned aastad tagasi oodati lastelt, et nad täidaksid perekonnas teatud hulga teenindavaid funktsioone. Näiteks eeldati, et lapsed teevad osa majapidamistöid tänutäheks vanemate armastuse ja kasvatuse eest. Kui lapsed üritasid nende õlgadele pandud kohustuste vastu tõrkuda või neid kahel käel vastu ei võtnud, võisid vanemad öelda: "Nad käituvad oma kodus nagu oleks see mingi võõrastemaja."

Viimase kümne-kahekümne aasta jooksul on tendents selles suunas, et teatav hulk lapsevanemaid teeb täpselt vastupidi: selle asemel, et paluda lastel täita jõukohaseid ülesandeid, nad hoopis teenindavad lapsi. See käsitlusviis näib armastav ja hooliv seni, kuni lapsed on veel väikesed ja suhe harmooniline. Kui aga põngerjad saavad kolme-neljasteks, hakkavad tekkima pinged. Kuna laste nõudmised muutuvad meelevaldsemateks ja absurdsemateks, ärrituvad vanemad üha rohkem. Halvimal juhul lõpeb asi sellega, et vanemad tunnevad end solvatud ja kurnatuna ning nende lastest kasvavad asotsiaalsed olendid, kellega on võimatu koos elada.

Spetsialistid on pannud sellistele lastele erinevaid "diagnoose" nagu näiteks "uue ajastu lapsed" ja "väikesed türannid". Möödus mitu aastat, enne kui hakati tähelepanu pöörama nende laste vanematele ja uuriti neilt, kuidas nad lastega käitusid ja miks.

Need, tüüpjuhul "moodsad" lapsevanemad on sageli enda ja laste suhetest väga teadlikud. Nad on lastekasvatuse teemadel tõsiselt juurelnud ning pole üldjuhul omaks võtnud eelmiste põlvkondade türanliku lapsevanema rolli. Nad distantseerivad end teadlikult kasvatusviisidest, mida kasutati nende lapsepõlvekodus. Neil on veel liiga hästi meeles, kui alandatuna nad end lapsena tundsid, kui vanemad nende eest otsuseid tegid. Need mäestused on sööbinud nende mällu tundena, et nad ei saanud kunagi omada ega teha neid asju, mida oleksid tahtnud.

Eelkõige on nendes peredes rappa mindud isikliku vastutuse teemaga. Lapsed teavad küll, mid nad tahavad, kuid mõnikord nad ei tea, mida nad vajavad. Kui vanemad üritavad anda lastele üha seda, mida nood tahavad, siis ei saa lapsed seda, mida nad vajavad. Nende vajadused jäätakse hooletusse. Ja kui heaolutunde aluseks peres on lastele kõige selle andmine, mida nad tahavad, siis õpetavad vanemad sellega lastele, et armastus ja hoolitsus on sama mis kõige selle saamine, mida me tahame. Laste nõudmised ümmardamise järele aina suurenevad. Mida suuremaks need nõudmised muutuvad, seda rohkem tunnevad lapsed valu hooletussejäetuse tunde pärast. Selle kompenseerimiseks suurendavad nad oma nõudmisi veelgi. Ehk teisisõnu, nad teevad koostööd.

Nendes peredes on puudu ühest olulisest asjast - laste ja vanemate dialoogist. Oma hooliva ja mitteautoritaarse käitumise tuhinas jätavad need vanemad unarusse enda vajadused ja isikliku terviklikkuse. Seetõttu ei koge nende lapsed isiklikku vastandumist. Selle asemel, et lihast ja luust vanematega piike murda, kuulevad nad ainult kas "jah" või "ei" ning tõlgendavad neid vastuseid selle järgi, kas neid teenindatakse või mitte. 

Täiskasvanud võivad samasugust nähtust kogeda ka armusuhetes. Meile kõigile meeldib, kui meid vahel teenindatakse, eriti siis, kui teeme seda partneriga kordamööda. Kui sinu kaaslane üritab pidevalt aimata sinu vajadusi, tundeid ja tujusid, ilma enda omi kunagi välja näitamata, tunned sa end lõpuks väga üksi ja pettununa. Täiskasvanulgi on piisavalt raske minna oma partneri juurde ja öelda: "Ma tean, et sa tahad anda mulle kõik, mida ma soovin, aga nii ei saa ma kunagi seda, mida kõige rohkem vajan: SIND!"

Lastele võib selle kogemuse sõnastamine olla võimatu. Selle asemel teevad nad paratamatult valuse järelduse: "Kui mu vanemad annavad mulle kõik, mida palun ja mul on ikkagi tunne, et millestki on puudu, siis peab mul endal midagi viga olema." Vanemad jõuavad samale järeldusele: "Me anname oma lastele kõik, mida suudame, aga ikka on midagi puudu. Me oleme vist halvad lapsevanemad!" See on üks kõige plahvatusohtlikumaid ja destruktiivsemaid laste ja vanemate koostoimimise viise. Mõlemad pooled kaotavad kiiresti oma eneseaustuse ja enesekindluse ning neis kasvavad viha ja süütunne.

Lahenduseks on vaja teha kaks otsustavat sammu
Esiteks peavad vanemad võtma endale täieliku vastutuse selle eest, et perekondlik koostoimimine on võtnud sellise kahjustava suuna. Samuti peaksid nad rääkima sellest ka lastega ning teavitama, et nüüdsest toimub muutus, milles palutakse ka lastelt mõistvat suhtumist.

Teine samm võtab märgatavalt rohkem aega. See nõuab, et vanemad teeksid tõsiseid jõupingutusi "iseenda" - oma piiride, soovide, tunnete ja vajaduste - leidmiseks. Samuti peavad nad õppima väljendama ennast nii "puhtalt" kui võimalik, see tähendab lapsi kritiseerimata, nende mõistmisele appelleerimata ega ühepoolselt koostööd tegemata.

Kuidas saavad vanemad õppida väljendama oma tundeid, vajadusi ja piire? Seda ei saa lastega pikki ja sügavmõttelisi jutuajamisi pidades, vaid meeles pidades, et nad peaksid lihtsates igapäevastes mõttevahetustes oluliseks ka "iseennast". Sealjuures peab kasutama mina-keelt.

Loe edasi raamatust "Sinu tark laps" (Jesper Juul)

Lisalugemist mina-sõnumite kasutamise kohta: www.minulaps.ee/pedagoogilised-lahenemised/kuidas-kasutada-lapsega-suhtlemisel-mina-sonumit



pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Hambapesu kaariest kontrolli all ei hoia
Kuidas on lood teie ja teie laste hammastega? Kas ka teile on õpetatud, et kaariese vastu saab hõlpsasti võidelda tiheda hambapesuga? Kas olete vahel mõelnud, kuidas on võimalik, et teie hambad sagedasest hambapesust hoolimata lagunevad, samas kui mõnel palju viletsamate hügieeniharjumustega tuttaval hambad terved püsivad?
Esmaabi luumurru korral
Talvisel ajal on libeduse tõttu palju enam luumurde kui muul aastaajal. Seetõttu on kasulik teada peamisi esmaabi võtteid.
Kuidas eemaldada isegi kõige jonnakamaid plekke ja laikusid
Vahest satub riietele selliseid plekke, millega ei oska midagi peale hakata. Eriti kurb, kui need on sattunud täiesti uuele kleidile, pluusile või muule lemmikriietusele. Siit mõned ideed, kuidas võiks proovida vabaneda kõige hullematest plekkidest.
MTÜ Aarete Laegas - toetuspood ja sorteerimiskeskus abivajavatele peredele
Kui Sul on kodus korralikke riideid, jalanõusid või muid koduses majapidamises seisma jäänud esemeid, tule too need Tallinnas asuvasse MTÜ Aarete Laeka sorteerimiskeskusesse. Sealt leiavad asjad oma uue kodu peredes, kus neid on väga vaja.
Proovi supermaitsvat ja ülitervislikku jäätist
Kas tahaksite teha keelt allaviivat jäätist, mis sisaldab tavajäätisele vastupidiselt rikkalikult vitamiine-mineraale, on rasva-, valge suhkru, piima- ja sojavaba, võitleb vabade radikaalide vastu, hoiab veresuhkru tasakaalus ja on ilma ühegi värv- ja lisaaineta? Ja mis veel tähtsam, valmib vaid sekunditega?