Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas arendada iseseisvust?

esmaspäev, 17. juuli 2017
Iseseisvus tuleb samm-sammult. Lapse kasvades lisandub järjest tegevusi, millega ta saab omapäi hakkama. Ükskord ootab ees ka elu esimene rongi- või bussisõit ilma vanemateta.

Ühel heal päeval leiavad vanemad, et nende laps võiks nüüd iseseisvam olla. Kuidas iseseisvus ja vastutustunne kujunevad?

Lapse tung iseseisvuse poole on sama tugev kui seemne tung kasvada puuks. “Mina ise!” nõuab väike tegelane lusikat, et ise putru suhu panna, kuigi esiotsa võib see sattuda igale poole mujale kui suhu.

“Mina ise” tahab riidesse panna, saapad jalga saada, kingapaeltega pusida, trepist ronida. On hea, kui emal-isal on jaksu ja kannatlikkust lapsel harjutada lasta, et tärkav iseseisvuseseemneke saaks jõudsalt idaneda.

Kus võib teelt kõrvale eksida?
Uhkeks ja sihvakaks puuks kasvamist võivad pärssida kehvad kasvutingimused – pikk põud või kestev ülemäärane niiskus. Lapsele pole hea ei ülearune hooldus ega ka liiga suure vastutuse andmine.

Taani pereterapeut Jesper Juul kirjeldab oma 1995. aastal ilmunud raamatus “Sinu tark laps”, kuidas vanemad kipuvad vastutust üle võtma ka neis valdkondades, kus seda tegema ei peaks.

On kolm valdkonda, mille eest lastel tuleb vastutada:
  • nende meeled (nt mis maitseb hästi ja mis halvasti, mis lõhnab meeldivalt ja mis ebameeldivalt, mis tundub katsudes külm ja mis soe);
  • nende tunded (nt õnn, armastus, sõprus, viha, meelehärm, mure, valu);
  • nende vajadused (nt nälg, janu, uni, vajadus läheduse või eraldioleku järele).
Kindlasti meenub teile nüüd terve hulk olukordi, mil laps on teatanud, et tal ei ole isu, kuid te olete teda ikka sööma sundinud. Kes poleks magama saatnud protestivaid lapsukesi, kellel pole “üldse und”, või veennud põngerjat, et lasteaias pakutav supp lõhnab ja maitseb tegelikult väga hästi…

Juul nimetab sedasorti käitumist, mil lapse tunnete, meelte ja vajadustega ei arvestata, lapse isikliku terviklikkuse rikkumiseks. Vanemad rikuvad piire ja võtavad sel moel üle osa vastutusest, mis kuulub lapsele. Tulemusena õpib laps ajapikku enesest loobuma, et säilitada vanemate armastus. Kui temast saab täiskasvanud inimene, ei oska ta oma piire kaitsta ega austada teiste omi.

Võta end tõsiselt!
“Halloo!” hüüab nüüd terve hulk nördinud lugejaid kooris. Kuidas siis üldse nende väikeste jõmmidega toime tulla? Meid kasvatati samamoodi ja mis meil puudu on?

Esiteks, pole vajadust end süüdi tunda. 60ndatel, 70ndatel ja isegi 80ndatel üles kasvanuid saatis valdavalt “vana hea” autoritaar­ne kasvatus, kus isiksusele palju ruumi ei jäetud. Mistõttu pole praegusel lapsevanemate põlvkonnal varnast võtta ei toimivaid mudeleid ega teadmisi. Meil tuleb pingutada, et vana ja aegunud “tarkvara” uuema vastu välja vahetada, tahame seda või ei.

Kui mitte väikelapsepõlves, siis hiljemalt laste teismeeas kerkib see küsimus teravalt päevakorda.
Teiseks, lapse isikliku terviklikkuse austamine ei tähenda kõigi tema soovide ja tahtmiste täitmist. Juul toob siin sisse nii õhulise mõiste nagu “iseenda ja oma laste tõsiselt võtmine”.

Mida see tähendab? Paar näidet.
Ema ja nelja-aastane Julia istuvad laua ääres. Ema on keetnud putru ja ootab, et Julia seda sööks.
“Mul pole isu,” ütleb Julia. “Ma ei taha praegu süüa.”
Ema saab pahaseks. “Kuidas pole isu? Ma tegin sulle pudru ja pärast sa enam süüa ei saa. Enne siit ei tõuse, kui puder on söödud.”

Võib olla, et Julia on kange tüdruk ega söö putru ikkagi, mis tähendab ema ja tütre vahel võimuvõitluse puhkemist. Võitjaks ei saa jääda kumbki. Võib aga olla, et Julia nii väga tahab emale meeldida, et sööb pisaraid neelates pudru ära.

Kummalgi juhul on ema tahtmatult kahjustanud lapse isiklikku terviklikkust. Kui selliseid olukordi on harva, võib laps toime tulla ja säilitada oma mina terviklikkuse. Kui “mina tean paremini, mis on sulle hea” on igapäevane kasvatusstiil, sirgub lapsest allasurutud ja iseseisvusetu noor.

Kuidas näeks siis välja abistavam stsenaarium?
Võib-olla nii…
Ema: “Mul on väga kahju, et sa ei taha süüa, sest see teeb minu elu keerulisemaks. Teeme nii, et panen sulle lasteaeda võileiva kaasa. Kui sul kõht tühjaks läheb, siis ma arvan, et kasvataja lubab sul selle ära süüa.”

Ema aktsepteeris lapse vastutust oma vajaduste eest ja pakkus alternatiivi. Ühtlasi väljendas ta oma isiklikku pettumust, jäädes ehedaks ja võttes ka oma tundeid tõsiselt.

Vahemärkusena: kui te ikka veel toodud näites kahtlete, siis kujutlege end olukorda, mil keegi sunnib teid sööma, kui teil pole isu.

Ole kohal!
Teine näide. Kolmeaastane Karl on isaga poes. Järjekord on kassas pikk ja Karl hakkab vaikselt virisema: “Ma olen väsinud. Ma ei taha siin seista. Lähme koju, issi!”
“Pole midagi, suur poiss oled juba, kannata ära,” ütleb isa. Kui Karl jätkab oma äraminekujuttu, saab isa pahaseks, haarab Karlil kraest ja teatab kurjalt: “Seisad siin paigal ja mitte üks piuks enam.”

Karli isiklikku terviklikkust on rikutud, sest tema väsimust ja vajadust rahvasummast lahkuda ei peetud tähtsaks.

Kuidas oleks parem viis käituda?
On selge, et isa ei saa ära minna, sest perele on vaja toidukraami osta. Kujutlegem, et isa kükitab Karli ette maha ja ütleb: “Poeg, ma saan aru, et sa oled väga väsinud ja tahad koju. Ma olen ka väsinud, aga emme ootab, et me piima tooksime. Kas tahad kärusse istuda või mulle sülle tulla?” Nii tunneb Karl, et tema tunded ja vajadused on tähtsad. Ta küll ei saa oma tahtmist, kuid isa on teda aktsepteerinud ja väljendanud ehedalt ka oma tunnet.

Siinkohal on tähtis, et vanem ei püüaks kramplikult järgida raamatust loetud reegleid, vaid oleks tema ise. Raskus on selles, et me toimime lapsevanematena sageli autopiloodil. Olles kasvanud mitteaktsepteerivas õhustikus, tekivad meil eriti väsimuse ja pinge korral automaatsed reaktsioonid, mis ei väljenda meie tegelikke tundeid ja lapsest hoolimist. Lapsed tajuvad, et vanemad ei võta neid tõsiselt. Veel enam, vanemad ei võta ka iseennast tõsiselt.

Lapsed esitavad meile väljakutse
Kolmas näide. Kell on kümme ja kaheksa-aastasel Peetril aeg magama minna.
“Ma ei taha veel magama minna. Miks ma pean nii vara minema, kui teie üleval olete?” on Peeter nördinud.
“Sa pead magama minema, muidu oled hommikul väsinud,” ütleb ema.
“Aga mul ei tule veel und!”
“Marss magama!” käsutab isa.
Peeter läheb oma tuppa, ent ilmub peagi jälle uksele. “Mul ei tule und!”
“Kell on nii palju, homme hommikul sa ei jaksa jälle tõusta,” riidleb ema. Peeter läheb oma tuppa, ent on peagi tagasi ja võimuvõitlus kogub hoogu.

Just, just – vanemad sekkuvad alasse, mis on Peetri vastutus. Jesper Juuli sõnul on lapsed võimelised ise ärkama juba kolmandast eluaastast peale, ent väga paljudes peredes käib tants ja trall õhtuse magamamineku ning hommikuse ärkamise ümber. Mida siis teha? Kogenud pereterapeut soovitab jätta lastele nende vastutus.

Ema või isa võiks öelda hoopis nii: “Ma olen väsinud ja tahan rahu saada. Sellepärast tahan ma, et sa läheksid oma tuppa. Võid näiteks voodis raamatut lugeda, kui und ei tule.” Pange tähele, sõnum on isiklik, mitte moraalitsev.

Peetrile jääb vastutus oma vajaduste eest. Vanemad ei räägi mitte lapse, vaid iseenda vajadustest, võttes oma vajaduste eest täielikult vastutuse. On vana tõde, et lapsed ei õpi mitte niivõrd sõnadest, kuivõrd eeskujust, sellest, kuidas me ise oma elu elame.

Meie järeltulijad ootavad meilt, oma vanemailt, ei rohkemat ega vähemat kui ehedust ja kohalolekut. Jäägem siis iseendaks, suhtugem lugupidavalt nii endasse kui ka oma lapsesse ja temast kasvab iseseisev ja väärikas inimene.


Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Üle-eestiline avatud talude päev, 23. juulil
juuli
Talud ja põllumajandustootmised kutsuvad taas külla! Kolmas üle-eestiline avatud talude päev toimub 23. juulil 2017. Oma uksed teevad lahti rekordarv talusid ja põllumajandustootmisi - üle 270.
Laste Vabariik elamustuur üle Eesti, juuli-septmber
september
Laste ja noorte kultuuriaasta elamustuur Laste Vabariik sõidab suvel mööda Eestit ning tähistab koos lastega peagi saabuvat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Laste Vabariik tegi esimese peatuse 25. mail Põltsamaal ning tuur lõppeb 8. septembril Savernas. Viie kuu jooksul jõuab Laste Vabariik enam kui viiekümnesse paika üle Eesti.
Kurgi kasulikkusest
Kurk on väga väärtuslik köögivili, kuna tema peamine koostisosa on vesi ja seega suudab kurk meie tervise heaks palju ära teha.
Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?
1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.
Kodused nipid sääsekuppude vastu
Vanad suvised sõbrad sääsed on juba oma vägedega kohal ja aktiivselt meie suve rikkumas. Ei leidu vist inimest, kes poleks valmis kõike proovima, et nende vereimejate tekitatud valu, sügelust ja punetavaid kuppe kuidagigi vähendada. On aga mitmed tõhusad kodused vahendid, millega saab hästi leevendada sääsekuppusid.

Fatal error: Uncaught Error: Non-static method View::setHeaderAttribute() cannot be called statically in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php:30 Stack trace: #0 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/design/body_templates/default_site/inner.php(63): ArticlesController->displayArticle() #1 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/view.php(358): require('/data02/virt449...') #2 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/core/dispatcher.php(18): View->render(Object(Page)) #3 /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/index.php(4): require('/data02/virt449...') #4 {main} thrown in /data02/virt44937/domeenid/www.minulaps.ee/htdocs/php_include/application/controllers/articles/ArticlesController.php on line 30