Turvalisus
Esmaabi - võõrkeha silmas ja silmavigastused
Kõige sagedamini satuvad lastele silma liivaterakesed. Kuid silma võib sattuda ka ripsmekarv, kivike möödasõitva auto rataste alt või ilutulestiku järel õhus hõljuv osake. Kui võõrkeha asub silma limaskesta peal, ei ole tunginud selle sisse ega seda vigastanud, võite võõrkeha silmast ise eemaldada. Kui aga võõrkeha on raske eemaldada ja laps kurdab valu, tuleb pöörduda kiiresti arsti juurde.
Ettevaatust elektrooniliste aknaklaasidega!
Lastele meeldib mängida igasuguste nuppude ja pultidega. Autos olles peab sellele pöörama erilist tähelepanu, sest elektroonilised aknaklaasid võivad olla lapse jaoks ohtlikud.
Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?
1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.
Rästikuhammustuse esmaabi
Suvisel ajal looduses ringi liikudes tasub olla ettevaatlik. Lisaks palju kardetud puukidele, võib metsas kokku puutuda ka rästikuga. Seetõttu on väga tähtis vaadata oma jalgade ette. Kui rästik hammustab, tuleb kutsuda kiiresti abi.
Lapse peavigastused - millal ja miks peab arsti kutsuma?
Paljud täiskasvanud arvavad, et kui laps millegagi vastu pead saab, on väga ohtlik tal magada lasta. Kui peavigastus ei ole tõsine, võib enamasti lapsel siiski magada lasta, eriti kui ta teeb endiselt regulaarseid uinakuid ning on harjunud keskpäeval magama või kui on õhtul aeg magama minna.
Vanem peab teadma, kus laps on
Suvevaheaeg on kohe kohe algamas ning koolilastel on teoksil palju põnevat. Lapsevanematel on oluline teada, et alla 16 aastastel lastel on seadusega kehtestatud ilma täiskasvanud saatjata liikumispiirang. 
Mürgistuse sümptomid lapsel
Lapsed õpivad esimestel eluaastatel maailma tundma sageli maitstes. Paraku aga leiavad sel eluperioodil tee lapse suhu ka vähemal või rohkemal määral ohtlikud ained. Heal juhul lõpeb selline maailma avastamine ehmatusega, rängemal juhul eluaegse terviseprobleemiga.
Vali autoklaasile ohutu päikesesirm
Kevadine päike paistab järjest eredamalt ning auto aknale kinnitatud päiksesirm on laste jaoks hädavajalik, kui just pole tumendatud aknaklaasid. Päikesesirmi ostes on oluline jälgida, et see oleks ohutu.
Õpeta laps enda eest seisma
Kõik oluline saab alguse kodust - meie väärtushinnangud, suhtumine teistesse inimestesse, meie käitumine. Avaldame mõned mõtted, mida võiks lapsele õpetada turvalisest liiklemisest, enda hoidmisest ja oma vara kaitsmisest. 
Kiivri kandmine vähendab oluliselt pea- ja ajuvigastuste ohtu
Liiga sageli on linnapildis näha lapsi ratastel sõitmas ilma kiivrita. Kiiver kuulub nende abivahendite hulka, mis võib päästa lapse raskest traumast või koguni elu. Kiivri kandmine on kohustuslik ja seejuures on väga tähtis, et see oleks lapsele paras.
Esmaabi - kuidas elustada last?
Kui laps kaotab teadvuse, tuleb kutsuda kiirabi. Enne selle saabumist andke kannatanule esmaabi, seda peaks oskama iga lapsevanem ja hoidja. Teadvusetu lapse aitamisel tuleb tegutseda selle järgi, milline on lapse seisund.
Kui ohutu on kasutatud ja laenutatud turvatool?
Turvatoolide valik on poodides suur ning veelgi suurem on nende järelturg. Turvatooli ostu võib pidada omamoodi investeeringuks, sest see võib päästa lapse elu. Seetõttu on oluline veenduda kasutatud turvatooli ostes või laenates selle kvaliteedis.
Esmaabi luumurru korral
Talvisel ajal on libeduse tõttu palju enam luumurde kui muul aastaajal. Seetõttu on kasulik teada peamisi esmaabi võtteid.
Kuidas kelgumäel terveks jääda?
Mõnus lumine talv koos jõulupuhkusega on saabunud. See on ideaalne võimalus võtta lapsed ja minna kelgumäele lõbutsema. Kelgutamist võib samas pidada ka ettearvamatuks harrastuseks, sest igaüks toimib seal iseenda äranägemise järgi. Lihtsaid reegleid järgides on võimalik vigastusi ja traumapunkti vältida.
Rakett pole mänguasi ja laps pole kosmonaut - kasuta ilutulestikku ohutult!
Aastavahetus on kohe käes ning sellega kaasnev särav ilutulestik pakub palju silmailu. Selleks, et uus aasta algaks rõõmsalt, tervelt ja turvaliselt, jagab Päästeamet mõningaid soovitusi, millest peaks juhinduma ilutulestikku korraldades. 
Hädaolukorrad, mille puhul on vaja kindlasti pöörduda arsti juurde
Enamik lapsepõlves põetavaid haigusi ei ole rasked ning neid võib julgelt kodus ravida. Mõnikord aga esineb olukordi, kus laps vajab kiiresti arstiabi.
Märka väärkoheldud last ja aita teda!
Kahjuks on Eestis palju lapsi, keda väärkoheldakse nii vaimselt, emotsionalselt, füüsiliselt kui seksuaalselt. Selleks, et oskaksime märgata abivajavaid lapsi, peaksime olema tähelepanelikud kindlate ohumärkide suhtes. Iga täiskasvanu kohus on viivitamatult teatada abivajavast lapsest.
Esmaabi - kui võõrkeha on kõrvas, ninas või seedetraktis
Väikelapsed võivad kiiresti ja märkamatult toppida endale suhu, ninna või kõrva esemeid, mis ei tohiks sinna jõuda. Paraku selliseid asju siiski juhtub ning siis on oluline teada, kuidas õigesti käituda. Üheks olulisemaks märksõnaks on rahulikuks jäämine.
Esmaabi - kui võõrkeha satub hingamisteedesse
Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Edasine sõltub juba sellest, kui suur on võõrkeha ja kuhu see sattus. Esmaabi teadmised on sel puhul kriitiliselt vajalikud ning võib päästa elu.
Kuidas kinnitada turvaliselt laps autos talvisel hooajal?
Kas oled kindel, et kinnitad oma lapse turvatooli õigesti, kui ta kannab talvejopet või kombinesooni? Suurbritannia transpordiameti uuringust selgub, et 60-80% vanematest vastab sellele küsimusele “ei”. 

Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?

esmaspäev, 26. juuni
1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.

Õnnetused juhtuvad alati ootamatult
Üks väga suurtest ohtudest väikelapsele on veekogud ning seda mitte ainult suvel, vaid nõrga jää tõttu ka kevadel ja sügisel. Kurb on fakt, et pigem upuvad väikelapsed koduõuel või selle lähistel olevas veekogus. Avalikes randades, kus võõra keskkonna tõttu on oht lapse kadumiseks suurem, on harjutud lastel rohkem silma peal hoidma kui koduhoovis. Kodune õueala tundub sageli turvaline ja võib tekkida olukordi, kus järelevalveks tundub piisavat sellest, kui teiste toimetuste kõrvalt aeg-ajalt veenduda, et laps on vaateväljas. Reeglina on väikelapsed väga impulsiivsed, mistõttu võib rahulikult mängiv laps hetkega meelt muuta ja ohtu sattuda. Õnnetused juhtuvad ootamatult ja kiiresti – uppumiseks pole tarvis enamat, kui veesilma läheduses paariks minutiks laps silmist lasta. Uppumine on enamasti vaikne sündmus, ilma karjumise ja appihüüdmiseta, sest hingamisteedesse sattunud vee või kõrikrambi korral ei ole see füsioloogiliselt võimalik.

Väikelapsed ei ole vastutuseks küpsed
1–3-aastased lapsed saavad üha enam aru sõnadest ja nende tähendusest, areneb kujutlusvõime. Samuti hakkavad nad märkama hooldaja nõudmisi ja reageerima nendele kas eitavalt või nõusolevalt ning katsetama oma mina mõjusust – mida ma juba suudan teha ja kui palju otsustada? Kindlasti on iga lapsevanem kogenud olukorda, kus ikka ja jälle tuleb põhjendada, miks mõni asi on keelatud. Ka üksi vee äärde minemise keelust ei pääse ükski laps. Vanem peab teadma, et väikelapsel ei ole veel oskust teha üldistusi (reegel on üldistus) ja ka nende mälu on piiratud. Ehkki laps saab sõnadest aru, ei suuda ta neid kuigi kaua meeles hoida ja unustab pea koheselt lapsevanema poolt öeldu! Seda seetõttu, et nooremate kui nelja-aastaste laste ajus ei ole impulsside ja keeldude tsoonid veel kuigivõrd seotud.

Seega ei saa eeldada, et kui väikelapsele on midagi selgitatud või keelatud, siis laps seda ka mäletab ning seatud piire ja piiranguid järgib. Väikelapse ohutuse peab tagama lapsevanem, see ei ole koht, kus vaatamata sagedasele selgitustööle ja lapse lubadusele veest eemale hoida teda usaldada! Piiridest selge arusaam kujuneb lastel välja umbes 4–5-aastaselt.

Ujumise abivahendid loovad petliku turvatunde
Täispuhutavate kätiste ja ujumisrõngaga suplev laps peab olema vanemate hoolsa järelevalve all. Need võivad lapse rannast eemale kanda või juba varasema vigastuse tõttu järk-järgult tühjaks minna. Ujumisrõnga puhul on lisaohuks lapse tagurpidi keeramine nii, et laps jääb vee alla lõksu – tagasi õigesse asendisse laps ennast keerata ei jõua.

Väikelapsel on ettekujutus iseendast kui kõikvõimsast – see paneb neid ikka jälle piire ületama, keelde eirama ja uusi katsetusi ette võtma. Seega vajavad lapsed täiskasvanute abi turvalise keskkonna loomisel ning täiskasvanud vastutavad ja täiendavad väikeste laste puudulikku enesekontrolli.

Soovitusi väikelastega ohtudest rääkimiseks:
  • Väikelapsele piire seades kasutage “Ei!” asemel “Stopp!”. Öeldes “Stopp!” on teie miimika ilmekas – sirutate liikumise peatamiseks käe ette, silmad avanevad ja teie hääletoon on konkreetne (käskiv), kuid mitte süüdistav, nagu “Ei!” öeldes. Lisaks on hea teada, et väikelapse aju ei saa eitusest aru. Lapsevanema keeld kõlab talle kui korraldus, näiteks: “Ära mine mere äärde!” kostab lapsele kui “Mine mere äärde!”
  • Rääkige lühidalt. Vältige pikki ja keerulisi selgitusi, liigset detailidesse laskumist. Näiteks peale seda, kui olete vanemana lapsele piirid seadnud, öeldes mere poolel liduvale lapsele: “Stopp!”, siis peale ohuolukorra likvideerimist saate lapsega rääkida. Piisab, kui väikelapsele öelda: “Vee äärde läheme alati koos, nii on turvaline!”
  • Rääkige lihtsas, lapsele arusaadavas keeles. Mida noorem laps, seda vähem infot on ta aju arengust lähtuvalt võimeline töötlema ja meeles hoidma. Pole mõtet paariaastasele lapsele pidada pikka loengut veeohutusest.
  • Kasutage positiivset keelt. See tähendab, et ütlete lastele, mida teha, mitte mida ei tohi teha. Seda seetõttu, et kui keelata ohtlikku käitumist, siis koondab just see lapse tähelepanu mittesoovitavale käitumisele (ja see muutub käitumise eesmärgiks) ning keeldudest astutakse paratamatult varem või hiljem üle… Seega on tõhusam öelda lapsele, milline on lubatav/oodatud käitumine. Näiteks selle asemel, et öelda: “Basseini ääres ei tohi joosta!”, öelge hoopis: “Basseini ääres kõnnitakse rahulikult!” Paremaks arusaamiseks võib lisada ka: nagu kilpkonn/kass, või keegi teine olend, kelle kaudu saaks iseloomustada rahulikku liikumist; miks mitte ka nagu kõnniks vahukommidel vms.
  • Põhisõnumid ühe sõna kaudu! Kui laps on lubatavast käitumisest (reeglist) teadlik, ei ole tarvidust seda talle pikalt ja pidevalt korrutada, vaid aeg-ajalt lühidalt meelde tuletada. Seda seetõttu, et väikelapse tähelepanuvõime ja aju pole veel täielikult välja arenenud ning nad ei suuda ette kujutada, mida kõike te selgitused tähendavad. Piisab ühest sõnast, et korraldus meenuks. Kasutades eelmise soovituse näidet kohasest käitumisest basseini ääres, saab tõhus lapsevanem öelda reegli meenutamiseks näiteks “kilpkonn”.

Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Beseekoogid sidunise kamakreemi ja maasikatega
Praegu on kõige ideaalsem maasikaaeg. Kodumaised maasikad hakkavad järjest rohkem valmis saama ning juba saab neid maitsvaid ja kodumaiseid maasikaid poelettidelt või turult. Maasikahooaja algust on eriti vahva tähistada hõrgu beseekoogiga.
Kurgi kasulikkusest
Kurk on väga väärtuslik köögivili, kuna tema peamine koostisosa on vesi ja seega suudab kurk meie tervise heaks palju ära teha.
Kodused nipid sääsekuppude vastu
Vanad suvised sõbrad sääsed on juba oma vägedega kohal ja aktiivselt meie suve rikkumas. Ei leidu vist inimest, kes poleks valmis kõike proovima, et nende vereimejate tekitatud valu, sügelust ja punetavaid kuppe kuidagigi vähendada. On aga mitmed tõhusad kodused vahendid, millega saab hästi leevendada sääsekuppusid.
Arvutit ei pea kartma. Aga selle kasutamist tuleb suunata!
On täiesti loomulik, et digitehnoloogial on järjest suurem osa ka õppetöös ning lapsed saavad maast madalast arvutiga sina peale, digitaalne kirjaoskus on aja märk, mida ei saa eemale tõrjuda. Tänapäeval ei ole õige küsida, kas laps võib arvutit kasutada, vaid kuidas, millal ja kui palju ta võib seda teha.
Kuidas õpetada lapsele juba varakult raha väärtust?
Ükski lapsevanem ei soovi, et tema võsukesest kasvaks täiskasvanu, kellel on rahaga keeruline ümber käia või kes priiskab mõtlematult. Ükskõik, mis vanuses laps ka ei oleks, pole kunagi liialt vara lapses juurutada tervislikku rahakäitumist.