Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Kuidas aidata lapsi, kes testivad piire

esmaspäev, 6. aprill 2015
Iga normaalne laps testib piire. See on tema töö. Kõige levinum põhjus piire testida on see, et nad tahavad aru saada, kus need täpselt asuvad.

Lastel on vaja turvalist teadmist, et keegi on kogenum ja targem hoolitseb nende eest. Nad ei tunne end turvaliselt, kui me neid ei juhenda ja ei kasvata. Just sellepärast ütlemegi sageli, et lapsed muudkui suruvad ja proovivad seni, kuni nad meie piirid leiavad.

Aga mis siis, kui me kehtestame selgelt ja empaatiliselt piirid, kuid laps testib neid ikkagi? Isegi siis, kui ta on märganud, et teatud piirid on kindlalt paigas - näiteks see, et magustoit tuleb pärast õhtusööki ja isa ei lase diivanil hüpata - ei saa ta vahel sugugi muidu, kui lihtsalt peab neid testima. Miks?
  • Ta tahab tõepoolest midagi (nt magustoitu) nüüd ja kohe ning loodab, et võib-olla me muudame meelt. Ta teab, et paljud meie piirid on läbiräägitavad. Kui peale käia, siis teeme ehk magustoidu koha pealt ka erandi. Tal pole ju midagi kaotada. Meie saame teda aidata järgmisel viisil:
    • Oleme meile olulistes reeglites nii järjekindlad kui võimalik.
    • Tunneme empaatiat.
    • Pakume soovi täitumisest fantaasiat. "Vean kihla, et sa oled praegu valmis kogu koogi ära sööma."
    • Aitame tal mõtted mujale viia, mis on oluline oskus impulsside kontrollimisel. "Sa tahad väga magustoitu. Aga su keha vajab enne tervislikku toitu. Otsime enne õhtusööki midagi tervislikku, mis on ka tõeliselt hea. Kuule, kui tahad, siis tule aita mul salatit pesta?"
  • Tal on tunded, mille juhtimisel ta vajab abi ja mis takistavad tal piiridest teadlik olla, samuti näiteks sellest, et ta armastab oma venda. Ta ei mõtle, vaid plahvatab. Meie saame teda aidata sellega, et:
    • Oleme teadlikud sellest, mis teda reeglina endast välja viib ning sekkume siis, kui asi nii kaugele jõuab. "Viime su töö hoopis köögilauale, siis on see su väga uudishimuliku väikevenna eest kaitstud."
    • Märkame väikesi signaale, mis viitavad tema pahale tujule ning aitame tal tunded naeru või sideme taasloomisega maandada enne, kui asi jõuab suure kisani.
    • Võtame iga päev veerand tundi, et pühenduda ainult talle (eriline aeg), siis tunneb ta end emotsionaalselt kindlamalt, kui asjad nihu lähevad.
  • Tal on rahuldamata vajadused, mida ta ei suuda väljendada. Kui ta on istunud suurema osa päeva koolist ja nüüd istub õhtusööki oodates toas, tundub talle, et nii hea oleks diivanil hüpata. Jah, ta on piirist teadlik, aga ta on valmis endast välja minema, kui ta liikuda ei saa. Mida siis laps peaks tegema? Me saame teda aidata, märgates tema vajadusi ning reageerida juba ette.
    • Võimaldage aktiivsel lapsel turvaliselt madratsi peal hüpata.
    • Laps, kes läheb kergesti ülestimuleeritud seisundisse, vajab rohkelt rahulikku aega.
    • Iga laps, kel on õde või vend, vajab iga päev isiklikku aega, mille kestel vanematega kontaktis olla.
Loe lisa raamatust: "Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed" (Laura Markham)



pood.minulaps.ee
 - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Carriwell, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Salasõna, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Efektiivsed kevadised vitamiinid lastele?
Viimasel ajal on levima hakanud uus trend, kus lapsed toovad kooli kaasa vees lahustamiseks mõeldud kihisevaid vitamiinitablette. Vette vitamiinid aga reeglina ei jõua, sest otse suhu panduna tekitavad need keelel hoopis mõnusama  tunde. Sellest viimasest faktist tulenevalt tarvitatakse neid nagu komme, tabletikarbil olev info soovitusliku päevase koguse kohta ei huvita eriti kedagi.
Peatäide ennetamine ja ravi
Suuremates lastekollektiivides (lasteaed, kool) võivad aeg-ajalt tekkida täide puhangud. See on üks äärmiselt ebameeldiv ja tüütu probleem, kuid on olemas kindlad võtted neist efektiivselt vabanemiseks.
Turvaline autosõit koos lastega
Aktiivsel lapsel on väga raske pikka aega vaikselt turvatoolis püsida, aga seda on vaja teha. Kui sõidate sageli autoga, on teil suurepärane võimalus õpetada oma lastele kannatlikkust ja harjutada nendega asjakohaseid tegevusi. Te peate lihtsalt välja nuputama, mis see tegevus olla võiks ja siis selle ellu viima.
Aitame osta minibussi Laste Hooldekande asutusele Lootus
1993. aastal avati Ida-Virumaal Sillamäe linnas Lastekodu (praeguse nimega Laste Hooldekande asutus Lootus) 30 lapsele.Täna elavad lastekodus 29 last vanuses 1 kuu kuni 18 aastat. Osa lastel on mõlemad vanemad on surnud. Põhikoosseisu moodustavad lapsed, kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud ning kes ei tegele laste kasvatamise ja hooldamisega. Igapäevaste tegevuste jaoks vajavad nad aga hädasti minibussi.
Kirsitort kohupiima ja šokolaadiga
Aastavahetus on peagi saabumas ning üks imemaitsev kirsitort sobib suurepäraselt pidulauale.