Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kogu tõde televiisori ja väikelapse kohta

teisipäev, 25. aprill 2017
Tänapäeval pole vaja eriti otsidagi, et kohata ehmatama panevat statistikat laste ja teleri kohta - leiate seda ajalehtedest, ajakirjadest ja televisioonistki. Võttes kokku erinevad uuringud teleka vaatamise mõjust lapse vaimsetele võimetele ja tervisele, tasub ehk mõelda, kui palju ja mida me lastele telekast näitame.

Millliseid tähelepanekuid on uuringud siis ikkagi välja toonud ja ära märkinud seoses liigse teleka vaatamisega?
 
  • Diivanikassi sündroom
Lapsed mitte ainult ei paista televiisori ees vegeteerivat, nad tõepoolest ainult vegeteerivadki. Nad vajuvad transitaolisse seisundisse, mil nende ainevahetustase langeb 16% allapoole normaalset puhkeasendit ja võrreldes aktiivse seisundiga veel palju madalamale.
  • Puudulik füüsiline, intellektuaalne ja sotsiaalne aktiivsus
Kui teler mängib, ei jookse lapsed tavaliselt ringi ega mängi teistega, ei vaata raamatuid ega kuula lugemist, ei tegele mängult-tegevustega, ei joonista ega maali, ei arenda keha ega mõistust mingil muulgi viiisil. Üleliigne telerivaatamine takistab väikelapsi arendamast oskusi, mis on vajalikud pikaaegseks õnne- ja rahulolutundeks. Kroonilised telerivaatajad õpivad saama rahuldust ja stimulatsiooni ainult telerist.
  • Ülekaal
Uurimused näitavad, et televiisor on üheks põhjuseks, miks ülekaaluliste ja paksude laste osakaal on viimase paari kümnendi jooksul 50% kasvanud. Seletus on lihtne - liiga palju kaloreid. Nad kulutavad vähem kaloreid, sest on füüsiliselt passiivsed ja ainevahetus on telerit vaadates aeglasem.
  • Kõrgem kolesteroolitase
Teler ei tõsta vaid noorte vaatajate kehekaalu, vaid ka nende kolesteroolitaset. Uurimused näitavad, et see on mitme faktori koosmõju, mille hulgas on passiivsus ja ebaregulaarne toit.
  • Agressiivne käitumine
Teleris vägivalla vaatamine tekitab ja tugevdab laste agressiivset käitumist. Teler nõrgendab tundlikkust ja lubab noortel vaatajatel vägivalda iseenesestmõistetavaks pidada ning selle üle mitte muretseda.
  • Suurenenud hirmutunne
Väikestel lastel on raske - kui mitte isegi päris võimatu - teha vahet, mis on päris ja mis mitte. Nende meelest on fantaasia sama hirmutav kui tõelisus, sest nad võtavad kogu nähtut üks ühele: see, mida nad näevad teleris on nende jaoks sama tõene kui see, mis toimub kodus elutoas või mänguplatsil. Isegi kui nad ei paista telerit vaadates hirmunud, tekib neil hiljem sellega seoses õudusunenäod ja luupainajad.

Kui lapsed hakkavad eelkoolieas fakti väljamõeldisest eristama, siis muutuvad neile painalikult hirmutavaks uudistesaated (reportaažid mõrvadest, tulekahjudest jne). Väikesed lapsed kalduvad kujutlema, et see, mida nad teleris näevad, võib juhtuda ka nende või lähedaste inimestega.
  • Küsitavad väärtused
Mõned lastesaated püüavad teha tänuväärset tööd ja õpetada vaatajatele positiivseid väärtusi nagu sallivus, heldus, lahkus ja ausus. Paljud teised programmid aga pakuvad negatiivseid seisukohti (nt vägivalla kasutamises ei ole midagi halba, oma tahtmise saamiseks valetada on õige või et asjad teevad inimese tähtsakas või populaarseks).
  • Väiksem toimetulekuvõime
Väikelapsel on igav, ta on pahur, tal on midagi viga. Kui paljudel vanematel on sellele probleemile lihtne lahendus? Pane telekas mängima. Spetsialistid arvavad, et niisuguste vanemate lapsed on tulevikus võimetud elu tõusude ja mõõnadega toime tulema. Selle asemel, et probleemid läbi mõelda ja lahendada, otsivad nad hõlpsaid lohutusi ja neis võivad välja areneda ennasthävitavad harjumused.
  • Intellektuaalse ja sotsiaalse arengu puue
Lapsed, kes vaatavad palju telerit on lugemistestides kehvemad tulemused ega jõua koolis nii hästi edasi kui need, kes vähem teleri ees istuvad. Selleks on ilmselt palju põhjusi ja nende hulgas kindlasti ka vähem aega lugemiseks ja õppimiseks. Kõrgtehnoloogiline eriefektide stiil teles muudab lapsed passiivseteks õppijateks, kes ei viitsi keskenduda ja kellel on koolis igav, sest seal ei toimu asjad nii kiiresti nagu televiisoris.
  • Väiksem kujutlusvõime ja loovus
Lugemine annab pintsli ja värvid ning sunnib mõistust looma pilti, kujutlema toimuvat, nägema tegevust jne. Televisioon aga maalib terve pildi ette ega jäta midagi kujutlusvõime teha.
  • Nõrgad oskused iseseisvaks mänguks
Lapsed, kes vaatavad palju televiisorit, ei suuda ennast sageli ise lõbustada, neil puudub selleks motiiv. Neid on meelitatud minema kergema vastupanu teed ja nad ei viitsi pingutada vabalt mängima, mis nõuab mõtlemist ja kujutlusvõimet.
  • Nõrgemad pere- ja sotsiaalsed sidemed
Perekonnad, kes päevad läbi telekat vahivad, eemalduvad üksteisest pikkamööda. Kuna kõik on enamiku ärkveloleku ajast teletransis, jääb neil väga vähe aega suhelda, mõtteid vahetada, tunnetest  ja väärtustest rääkida.

On need faktid sundinud meid sulgema mudilaste silmi teleri eest? Suuremas osas ei ja sellel on omad põhjused. Koormatud ja hõivatud vanemad panevad sageli televiisori mängima, kui neil on vaja kas lõunat teha, pesu pesta või muid koduseid majapidamisasju. 

Pole kindlamat viisi kodurahu saavutamiseks, kui kõik järglased teleri ette ritta seada. Väikelaste vanematele, kes kirglikult igatsevad mõnd rahulikku hetke, on teler peaaegu vastupandamatu: lülita teler sisse ja samal ajal lülitad välja tülikalt erutunud lapse.


Allikas: raamat "Mida oodata: väikelapseaastad" (Arlene Eisenberg, Heidi E. Murkoff ja Sandee E. Hathawy, B.S.N.)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Töödeldud lihatooted põhjustavad enneaegset surma
Liigne töödeldud liha söömine põhjustab varasemat surma. Uurijad jälgisid kümne Euroopa riigi inimesi keskmiselt 13 aastat ning selgitasid välja, et kõige suurematel lihatoodete sööjatel oli kõige suurem risk surra südamehaigusesse või vähki. 
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Eesti oma tootesari Ecolab – L-arginiin koos kodumarjadega
Kas teadsid, et astelpajumarjad sisaldavad vitamiini B12, mida muidu vaid lihas leidub? Või et juba paar kibuvitsamarja annab sulle päevase C-vitamiiniannuse? Ning et mustikaga maiustamine hoiab korras vere suhkrusisalduse?
Raplamaa vaesuspiiril elavad pered vajavd abi
MTÜ Saagu Valgus tegeleb Raplamaa vaesuspiiril elavate perede toetamisega. Organisatsiooni eesmärk on aidata hätta sattunud perede lastel paremini elus hakkama saada, toetades nende huvihariduses osalemist. 
Vabatahtlik tugiisik üksikvanemaga pere lastele
MTÜ Isata Laste Heaks otsib vabatahtlikku üksikvanemaga pere lastele (vanuses 7-12 eluaastat) toitlustamise, õpiabi ja sotsiaalse toetuse pakkumiseks vaba aja tegevuste kaudu sotsiaalses tugigrupis.