Pedagoogilised lähenemised
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

Kiindumussuhte tähtsus lapse arengus

esmaspäev, 8. detsember 2014
Lapse ellujäämine sõltub otseselt vanemlikust hoolitsusest, kuid inimeseks kasvamiseks ei piisa vaid bioloogiliste vajaduste rahuldamisest. Inimene ei ole ainult bioloogiline, vaid eelkõige vaimne, hingeline ja sotsiaalne olend. Sügav usaldus iseenda ja maailma vastu kujuneb emotsionaalsete vajaduste rahuldatusest.

Lapses, kes sünnist peale kogeb, et vanemad tunnevad tema olemasolust ja tema eest hoolitsemisest rõõmu, areneb püsiv sisemine õnnelikkus, mida ei ohusta ka elus ettetulevad raskused. Just vanemate emotsionaalse kohalolu ja pühendumise järgi hindavad väikelapsed iseenda väärtust. Olemasolemine, lapse vajaduste tunnetamine ja rahuldamine loovad lapsele turvalisuse. Lapse jaoks on oluline kindla inimese kohalolu ning hoolitsuse järjepidevus. Nii muutub maailm lapse jaoks etteennustatavaks - tal pruugib vaid endast märku anda ning tullakse ja tehakse ta olemise mõnusaks.

Erilist emotsionaalset sidet, mis kujuneb esimesel  eluaastal lapse ja vanema vahel, nimetatakse kiindumussuhteks. Enamasti on lapse esmaseks hooldajaks ema, seepärast räägitakse kiindumussuhtest eelkõige ema ja lapsega seoses. Uuringud kinnitavad, et isa on lapse arengus sama oluline sünnist alates (ja juba enne sündi!). Tänapäeval ollakse veendunud, et kui vaid vanemad selleks võimaluse annavad, areneb lapsel kiindumussuhe mõlema vanemaga. Kui isa armastab last tingimusteta ning on lapsega emotsionaalses kontaktis, on kiindumus tema ja lapse vahel sama soe ja turvaline kui lapse ja ema vahel.

Vanema poolt algab kiindumussuhte loomine juba enne lapse sündi, lapseootusest, lapsele häälestumisest, tema tajumisest. Oluline on, et vanem mõistaks: tema on on lapse jaoks, mitte vastupidi. Kiindumussuhe võib kujuneda turvaliseks, vältivaks, ambivalentseks või kaootiliseks (viimased kolm on ebaturvalise kiindumussuhte avaldused). 

Turvalise kiindumussuhte aluseks on oma lapse tajumine ainulaadse inimesena, võime avada oma meeled ja süda beebi vajadustele ning neile vastata. Arengu-uurijate kinnitusel on ema vastuvõtlikkus beebi vihjetele lapse füüsilise ja intellektuaalse arengu peamisi mõjutajaid. Hoolivad vanemad ei suhtu lapse nuttu kui virisemisse, vaid kui märguandesse, millega laps annab teada oma vajadustest. Tundlikud vanemad õpivad mõistma juba beebi nutueelseid signaale ning neile vastama – nii õpib laps, et hoolitsus on saadaval ja tähelepanu saamiseks ei pea alati nutma hakkama. Kõige lihtsamad viisid kiindumussuhte toetamiseks on armastav silmavaatamine, hell füüsiline kontakt ja lapsega hoolivalt rääkimine. Beebi „näeb“ maailma läbi ema naeratuse ja silmade – kui ema pilk ja olek annavad lapsele teada: kõik on korras, tunneb ka imik end turvaliselt.

Kui lapse vajaduste väljendamisele järgneb vanema reageering (mul on nälg  –  mind toidetakse, olen üksi – mind võetakse sülle), soodustab see neuronite võrgustiku väljaarenemist lapse ajus, mis omakorda loob lapsele paremad võimalused informatsiooni vastuvõtmiseks väliskeskkonnast. Mitmed uuringud toovad välja, et puudutuseküllases ja tundlikus keskkonnas kasvanud imikud arenevad intellektuaalselt ja motoorselt kiiremini ning on ka hilisemas elus taibukamad. 

Turvaline kiindumussuhe on lapse minapildi, enesehinnangu, õpivõimekuse ja sotsiaalsete suhete kujunemise aluseks. Lapsed, kelle kiindumussuhe on olnud ebaturvaline, on kartlikumad, neil on madal enesehinnag, esineb rohkem hirme ja ärevust. Kiindumussuhte iseloomust annab märku lapse käitumine. Ebaturvalise kiindumussuhte tunnuseks võivad olla agressiivsus, ükskõiksus, tolamängimine, kuid ka ülikuulekus ja –püüdlikkus. Vähest turvalisust pakkuva seotussuhtega lastel on rohkem nii käitumis- kui ka psüühikahäireid, neil on raskem luua lähedussuhteid ning suhetes esineb rohkem probleeme nii lapse- kui ka täiskasvanueas. Kiindumussuhte muster on kõigi hilisemate suhete aluseks. Õnneks võib koos muutustega ümbritsevas keskkonnas, hoolitsuses ja vanemlikus käitumises, ema turvatunde suurenemises, samuti psühhoteraapia toel muutuda ka kiindumussuhte laad.

Lapse ja vanema vahel kujuneva suhte iseloom on mõjutatud lapsevanema enda kiindumussuhte tüübist oma lapsepõlves – turvalises kiindumussuhtes olnud vanemad suudavad ka oma lapsega luua turvalise sideme. Suhtekäitumist lapsega mõjutavad ka vanemate omavaheline suhe, enesetaju, oma emotsioonidega toimetulek. Oma osa võib olla aastakümneid valitsenud müüdil, et hellitamine rikub lapse ära. Tegelikkus on hoopis vastupidine.

Kasvatuses on pikki sajandeid, kui mitte rohkem oluliseks peetud kuulekust. Nüüd, kui üha enam väärtustatakse inimest ja lapsepõlve ning kiindumussuhet on uuritud poole sajandi jagu, võib öelda, et distsipliin põhineb rohkem suhetel kui reeglite kogumil. Turvalises kiindumussuhtes kujuneb laste ja vanemate vahel usaldus ja vastastikune üksteise vajadustega arvestamine. Vanematel pole laste mõjutamiseks vaja kasutada võimu ja kontrolli, sest lastel on  arenenud hea ja kurja äratundmisvõime ning sisemine motivatsioon käituda viisil, mis on hea mitte ainult neile endile, vaid on aktsepteeritav ka vanemate poolt.

Armastatud kirjanik Leelo Tungal, kes ise on ema ja vanaema, on pannud ühes oma luuletuses meile südamele: „Ärge õpetage lastele midagi, mitte kui midagi, kuni pole avastatud inimarmastust.“ Tasakaalu ja inimarmastuse hoidmiseks tänapäeva kiires elus, kus lisaks kõigele muule on ka suhted kolinud internetti, on erakordselt oluline säilitada vahetuid inimestevahelisi kontakte. 

Meedikud Martha ja William Sears, kaheksa lapse vanemad, usuvad, et nii nagu lastel on sünnipärane kalduvus kiinduda oma vanematesse, on ka vanematel loomuomane sättumus kiindumuseks, tuleb vaid usaldada oma vaistu.

Lapsevanemana tasub teadvustada, et „...kaheksateist aastat meie laste elust koosneb 6570 päevast...  Aastad libisevad käest, ikka üks päev korraga... Kui laps on kümneaastane, on 3650 päeva juba läinud. Alles on 2920 päeva... Ärge jätke ennast ühestki päevat ilma.“ (Rob Parsons)


Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee

Lisalugemist: "Kuidas luua turvaline kiindumussuhe lapsega?", www.minulaps.ee/pedagoogilised-lahenemised/kuidas-luua-turvaline-kiindumussuhe-lapsega




pood.minulaps.ee - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda


 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

6 võimalust vähendada mürgiste kemikaalide tarbimist jõulude ajal
Jõulud on järjest lähenemas ning ettevalmistused saabuvateks pühadeks käivad täie hooga. Suures jõulusaginas on hea meeles pidada ka seda, kuidas hoida enda ja oma pere tervist parimal võimalikul viisil.
Esmaabi - kui võõrkeha satub hingamisteedesse
Kui inimene üheaegselt sööb, joob, räägib ega näri piisavalt toitu, võib kõripealis jääda valel ajal avatuks. Toit võib söögitoru asemel libiseda hingekõrisse. Edasine sõltub juba sellest, kui suur on võõrkeha ja kuhu see sattus. Esmaabi teadmised on sel puhul kriitiliselt vajalikud ning võib päästa elu.
Isetehtud nõudepesumasina puhastusvahend
Kõige puhtama ja soodsama nõudepesumasina puhastusvahendi saad siis, kui teed selle ise. Puhastusvahendil on vähe komponente ja seda on lihtne teha.
Toetame väikese Jani taastusravi
Jan on laps, kes sündis ettenähtud ajast varem. Liiga varajane sünd seadis ohtu tema ebaküpse aju ning seetõttu tekkis ka ajukahjustus, mis tekitab motoorika häire. Iga lihastööga seotud tegevust peab Jan palju-palju õppima, iga liigutust sadu ja tuhandeid kordi läbi harjutama selleks, et need kinnistuksid. See tähendab iganädalast füsioteraapiat, pingutust ja vaeva. 
Piparkoogimaja tegemine on lihtne
Üks lumise katusega piparkoogimaja kuulub kindlasti jõuluaja küpsetiste hulka. Rootsi stiilis piparkoogimaja tegemine on lihtsam kui esialgu arvad.