Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Kuidas luua turvaline kiindumussuhe lapsega?

esmaspäev, 12. mai 2014
Kõik vanemad on oma lastesse kiindunud, ühed rohkem, teised ehk veidi vähem. Vanemate kasvatusstiilid on aga erinevad ja ka laste suhted vanematega kujunevad erinevaks. Raamatu autorid William ja Martha Sears annavad ülevaate sellest, kuidas luua turvaline kiindumussuhe oma beebiga.
 

Uurimused väidavad, et lapsed, kes kogevad beebieas vanemaid usaldusväärsetena ja maailma kui turvalist paika, tulevad täiskasvanuna suurema tõenäosusega elus hästi toime ning on rahul oma suhetega. Allolevalt on välja toodud mõtted raamatust. Kõigest põhjalikumalt saad lugeda raamatust.

Seitse abivahendit turvalise kiindumussuhte loomiseks
  • Sünnisideme loomine – veetes pärast sünnitust ja hiljem palju aega koos, saavad kokku imiku loomulikud, kiindumust soodustavad käitumised ja ema intuitiivsed, bioloogilised hooldajavõimed;
  • Imetamine – ema hormoonid prolaktiin ja oksütotsiin, mis on seotud piima tekkega, ergutavad intuitiivselt emadust, kuna aitavad tunda naistel end imiku lähedal lõdvestunuma ja rahulikumana;
  • Lapsekandmine – kaasaskantud beebid ei rahmelda ilmaasjata ja veedavad rohkem aega vaikse erksuse seisundis – olekus, milles beebid õpivad ümbritseva kohta kõige enam ja on meeldivamaid kaaslasi;
  • Voodi jagamine – pere jaoks on parim see, kui kõik magavad seal, kus nad ennast välja puhkavad. Paljud beebid magavad hästi vanemate juures;
  • Beebi nutu tõsiselt võtmine – nutmine on väärtuslik signaal selleks, et kindlustada beebi ellujäämine ja kujundada välja vanemates hoolitsusoskused;
  • Tasakaal ja piirid – oluline on asjakohane vastuvõtlikkus lapse vajadustele – see tähendab teadmist, millal öelda „jah“ ja millal „ei“ ning tarkus tunnistada, kui ema vajab abi;
  • Hoidu „nõuandjatest“ - beebitreeningu tulemusel kaotab beebi usu oma vihjete ja signaalide väärtusse ning vanemad kaotavad usu oma võimesse mõista beebi märguandeid ja neile vastata.

Rikastatud hoolduskeskkond
Imiku arengu alastes uurimustes on kindlaks tehtud neli tegurit hoolduskeskkonnas, mis soodustavad arengut kõige enam:
  • Tundlikkus ja vastuvõtlikkus beebi vihjetele;
  • Beebi häälitsustele vastamine ning sagedane infovahetus mängu käigus;
  • Beebi temperamendi aktsepteerimine ja sellega arvestamine;
  • Stimuleeriv keskkond koos esmase hoolitsejaga ning mäng, mis julgustab otsuseid langetama ja probleeme lahendama.

Imetamise kasud tervisele
  • Rinnaga toidetud beebid näevad paremini – rinnapiimas leidub rasvu, mis tagavad silmades ja ajus parema närvikoe;
  • Rinnaga toidetud beebid kuulevad paremini – piimasegu saavatel imikutel esineb rohkem keskkõrvapõletikku, mis võib kaasa tuua kuulmisprobleeme.
  • Rinnaga toidetud beebidel on ilusam naeratus – imetamine mõjutav positiivselt lõualuu ja näolihaste arengut, seetõttu on rinnapiima lastel vähem hambumusprobleeme;
  • Rinnaga toidetud beebid hingavad paremini – põevad harvem ja kergemini ülemiste hingamisteede põletikke, astmat ning allergilist nohu;
  • Beebidel on rinnapiima kergem seedida – rinnapiim seedub kiiremini ning seetõttu on neil vähem probleeme gastroösofageaalse reflukshaiguse ehk maohappe paiskumisega söögitorru;
  • Rinnapiim kaitseb ebaküpset seedekulglat – rinnapiim sisaldab kaitsekehi, tänu millele ei pääse võõrkehad seedetraktist verre. Seetõttu on neil beebidel vähem sooleinfektsioone ja kõhulahtisust;
  • Rinnaga toidetud beebidel on tervem nahk – esineb väiksema tõenäosusega allergilist, karedat, kuiva löövet. Imetamine on eriti oluline, kui peres on esinenud ekseemi või nahaallergiaid;
  • Rinnaga toidetud beebidest saavad väiksema tõenäosusega rasvunud täiskasvanud – imikud õpivad sobitama söödava toidu kogust oma isuga, kuna keegi ei torgi neid tagant: veel 15g ja siis on kõik;
  • Rinnaga toidetud beebid on kaitstud paljude haiguste eest – imetamist seostatakse erinevate nakkushaiguste, sh bakteriaalse meningiidi, kuseteedeinfektsiooni ja imikute botulismi väiksema esinemissagedusega;
  • Imetamine teeb ema tervemaks – imetavatel emadel esineb harvem sünnitusjärgset depressiooni. Samuti on uuringud avastanud, et imetamine vähendab rinna-, emaka- ja munasarjakasvaja riski.

Pudelist toitmine ja kiindumussuhte loomine
Pudelist toitmisel on võimalik kogeda samasugust lähedust nagu imetamisega. Selles on mõned nipid:
  • Toida beebit vastavalt tema soovile – toitmise aeg on selleks, et õppida sotsiaalsust ning beebid vajavad rohkelt igapäevaseid õppetunde vihje-vastuse süsteemis, milles beebi väljastab signaali ning ema arvab ära, et ta on näljane ja pakub süüa. Sööda oma beebit sama sageli nagu siis, kui sa imetaksid teda: kaheksa kuni kaksteist korda päevas vastsündinut ja pisikest beebit. Sagedased väikesed toidukorrad ei soodusta mitte üksnes ema ja imiku kiindumust, vaid on vastuvõetavamad ka beebi ebaküpsele seedesüsteemile;
  • Unusta hirm hellitamise ees – imetaval emal on veidi lihtsam muutuda tundlikumaks beebi häälitsuste suhtes. Kuna beebi nutt stimuleerib tihti piimanõristusmisrefleksi on emal tugev bioloogiline motivatsioon beebi sülle võtta ja rinda pakkuda. Seistes silmitsi paljude võimalike reageeringutega beebi nutule, võib seguga toitval emal õige vastuseni jõudmiseks rohkem aega. Maharahustamine ei lase tal beebit paremini tundma õppida ning seetõttu võib ema muuta vastuvõtlikumaks beebitreenijate nõuandele lasta laps end tühjaks nutta. Seetõttu peaksid pudelist toitvad emad järjepidevalt ja tundlikult beebi nutule vastama ja ärahellitamise hirmust üle saama;
  • Hoia beebit pudelist toitmise ajal nii, nagu hoiaksid teda rinnal – lisaks pudelile anna imikule oma silmad, hääl ja puudutus. Anna beebile nahk-naha-kontakti soojus nii nagu ta kogeks seda imedes;
  • Väldi pudeli toetamist millegi najale – nagu imetamine peaks pudelist toitmine kujutama sotsiaalset suhtlust – inimene mõlemal pool pudelit. Sa tahad, et su beebi teaks, et teda toidab inimene;
  • Kasuta teisi abivahendeid, eriti lapsekandmist – parim moodus beebiga kontakti saada on palju koos olla. Lapsekandmine on hea ja lihtne viis beebi tundmaõppimiseks ning kiindumuse kujundamiseks. Kui beebi on sinu kaisus, kasvatad sa harmooniatunnet, mis aitab kiindunud vanematel lõdvestuda ja oma lapsest rõõmu tunda;
  • Ära muretse – imetamine on vaid üks osa turvalise kiindumussuhte loomisest. Otsus on sinu, ükskõik milline ka põhjendus poleks. Sinu pühendumine beebiemana saab väljenduda eredalt paljudel teistel viisidel.

Beebi nutu tõsiselt võtmine
Beebi nutt on tema keel. Sel moel annab ta teada, et ta vajab abi. Nutt aitab beebil ellu jääda, tõmmates tähelepanu oma vajadustele.

Kas beebil peaks laskma kõik välja nutta?
  • „Lase oma beebil...“ - inimene, kellel pole sinu beebiga bioloogilist sidet, saab teha vaid oletusi nutule reageerimiseks.
  • „Kõik...“ - mida see kõik üldse tähendab? Kas mõni häiriv harjumus, millest tuleks lahti saada? See on ebatõenäoline, kuivõrd vajadust ei saa harjumuseks pidada. Vale on arvamus, et nutmine on kopsudele hea. Ülemäärane nutmine vähendab beebi vere hapnikusisaldust ning suurendab stressihormoonide hulka.
  • „Välja...“ - beebi võib tundide kaupa nutta ja nutmisvõime ikka säilitada. Kui mitte keegi beebi nutule ei reageeri, on beebil kaks võimalust: ta võib valjemini nutta ja häirivamat signaali tekitada või alla anda, saada „heaks beebiks“ ehk vaikseks jääda ning mitte kunagi enam tülitada. See, mis nutma jäetud beebist välja läheb on usaldus – usk oma suhtlemisvõimesse ja hooldajate vastuvõtlikkuse kaob.
  • „Nutta“ - nende jaoks, kes pooldavad „kõige väljanutmist“ ei ole nutmisel mingit tähendust. Nutmine ei ole ainult beebi mõjus suhtlusvahend, see on kasulik signaal vanemate, eriti ema jaoks. Nutt on vormitud nii, et see innustaks vanemaid vastama. Vanemad kaotavad nutta laskmisel osa oma tundlikusest. Muutes end beebi signaalide suhtes üha tundetumaks ja surudes alla oma instiktiivseid reaktsioone, astud oma bioloogiliste vajaduste vastu. Nutt ei ole kontrollimehhanism, vaid suhtlemisviis.
Nutukõver
Beebi nutt ei ole algusest lõpuni muutumatu. Nutu alguse heli tõmbab selle kuulja magnetina beebi juurde. See soodustab kiindumust, tekitades hooldajas empaatilise reaktsiooni. Kui lapse nutt jätkub ja keegi ei ole sellele tähelepanu pööranud, muutub see üha häirivamaks, kuni laps möödub sellest punktist, millel nutul oli hooldajale positiivne mõju. Üle piiri läinud nutt kutsub esile vihareaktsiooni ning hooldaja võitleb sooviga selle röökiva lapse juurest ära minna. Kui siis beebi vajadus ei ole endiselt rahuldatud, liigub nutt edasi viha faasi. Lapsevanem ärritub selle peale, et laps ei rahune ja beebi on vihane, sest tema nutule ei vastata vajaduse kohaselt. Seetõttu tasub beebi nutule vastata kiiresti, et hoida seda nutukõvera kiindumusfaasis.

Uni – see ei ole kontrolliteema
Magamist nagu söömist ei saa lapsele peale sundida. Parim, mida teha saad on luua tingimused selleks, et laps saaks uinuda. Enamik öistest ärkajatest on selleks sündinud, mitte muudetud. Sinu beebi magamisharjumused ei peegelda vanemlikke võimeid. Iga beebi on erinev ning magamisharjumused on pigem seotud kaasasündinud temperamendiga kui vanemate põhjustatud halbade harjumustega.

Tasakaalustatud kiindumussuhte 11 käsku
  1. Hoolitse iseenda eest;
  2. Austa oma abikaasat, lase tal kiindumussuhtest osa saada;
  3. Hoidu kõlbmatute beebinõuannete kuulamise eest;
  4. Olgu su ümber abivalmid ja toetavad sõbrad;
  5. Olgu sul kodus abistajaid;
  6. Õpi oma beebit tundma;
  7. Anna oma lastele seda, mida nad vajavad, mitte seda, mida nad tahavad;
  8. Maga siis, kui beebi magab;
  9. Austa ja väärtusta ennast;
  10. Ravi oma mineviku haavad;
  11. Tea, et sa ei ole täiuslik.


 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Miks peaks sööma külmutatud köögivilju?
Külmutatud köögiviljad on vitamiinide ja mineraalainete rikkad. Need ained säilivad külmutatud köögiviljades spetsiaalse külmutamistehnika tõttu. Värsketest köögiviljades aga hakkab vitamiinide hulk vähenema kohe pärast saagi korjamist. Näiteks Suurbritannia külmutatud toiduainete ühingu andmetel sisaldavad külmutatud brokoli, rohelised oad, spinat, herned ja vaarikad rohkem C-vitamiini kui kolm päeva seisnud värskel kujul samad toiduained.
Laps ja nägemine
Nii laste kui täiskasvanute silmad vajavad tähelepanu, kuid laste puhul tuleks olla eriti hoolikas. Nende silmad kasvavad ja nägemine areneb välja alles 6.–8. eluaastaks. Regulaarne silmakontroll on profülaktikaks ja varakult avastatud normaalsest nägemisest kõrvalekallet saab suurema tõenäosusega ravida enne kooli minekut.
Mida saan teha, et ära hoida oma lapse sõltuvusse sattumist?
Tea, et sõltuvuste ärahoidmine on võimalik ja tehtav. Teadusuuringud näitavad, et mida varem alkoholi, tubakat ja narkootikume proovida, seda suurem on risk neist sõltuvusse jääda. Sellepärast on vanematel eriti oluline aidata lastel teha otsuseid nende esimesed proovimised ja võimalikud purjutamised oluliselt edasi lükata – vähemalt 18-19 eluaastani.
Hooandja projekt - Laste folk-viiuldajate ansambli Tuuleviiul esimene CD album
Folkviiuldajate laste ansambel Tuuleviiul sündis rohkem kui neli aastat tagasi Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis mõttest ja vajadusest õpetada lastele lisaks klassikalisele muusikale ka Eesti oma pärimusmuusikat. Tänaseks on meie repertuaaris juba palju pillilugusid ja laule Eesti erinevatest paikadest.
Kuidas last riietada?
Kui sündimas on esimene laps, siis tundub kogu lapse riietamisega seonduv nagu raketiteadus. Eesti ilm on nii heitlik, et pooltel päevadel ei tea, mida iseendalegi selga panna, saati siis veel vastsündinule. Ja ega hiljem väikelapsega lihtsam ole, kord ta jookseb ja higistab, siis hakkab hanges mängima ning tagatipuks lund sööma.