Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Arvutit ei pea kartma. Aga selle kasutamist tuleb suunata!

esmaspäev, 12. juuni 2017
On täiesti loomulik, et digitehnoloogial on järjest suurem osa ka õppetöös ning lapsed saavad maast madalast arvutiga sina peale, digitaalne kirjaoskus on aja märk, mida ei saa eemale tõrjuda. Tänapäeval ei ole õige küsida, kas laps võib arvutit kasutada, vaid kuidas, millal ja kui palju ta võib seda teha.

Selles protsessis, milliseks kujuneb aga lapse suhe arvutimaailmaga, mängib aga väga olulist rolli lapsevanema teadlikkus. Ja seda mitte ainult arvuti kasutamise ohtudest ja kasudest, vaid lapsevanema rollist, lapse arengust ja kasvatuseesmärkidest lähtuvalt.

Miks laps sukeldub arvutimaailma?
Kui teismelise või nooremagi lapse arvutikasutamine on väljunud vanema kontrolli alt, ilmneb tavaliselt:
  • Peres on keegi täiskasvanu, kes ise veedab palju aega arvuti taga, olemata emotsionaalselt kättesaadav ülejäänud pereliikmetele.
  • Vanemad on kasutanud arvutit lapsehoidjana, võimalusena lapsest „ajutiselt vabaneda“, et hinge tõmmata või midagi segamatult teha. Siis puuduvad ka selged kokkulepped ja ajapiirid või need küll öeldakse, kuid ei järgita.
  • Arvutit on kasutatud piitsa ja präänikuna – karistuseks soovimatu käitumise eest või äraostmiseks, et laps teeks midagi, mida vanem tahab, et ta teeks.
  • Vanemad tahtsid oma lapsele midagi võimaldada (varem arvuti, siis läpakas, nüüd tahvelarvuti ja nutitelefon), kuid ei teadvustanud, milleks.
  • Vanemate vähesed vanemlikud oskused (ärakuulamine, lapse tunnete ja vajaduste peegeldamine, kehtestamine, lastevaheliste probleemide vahendamine) – selleks, et vältida tülisid, kes kui kaua arvutis on/telekat vaatab, ostetakse (kui rahaliselt võimalik) igaühele oma arvuti ja televiisor.
  • Suhted vanemate ja laste vahel on formaalsed, kasvatamist nähakse keelamise – karistamisena, lastel ja vanematel ei ole ühiseid tegevusi ja südamest südamesse jutuajamisi.

Eelkõige peab laps suhtlema inimeste, mitte arvutiga
Inimene kasvab inimeseks vaid inimest seas. Lapse minapilt, hoiakud ja väärtused kujunevad lähisuhetes. Iseendaks saamisel vajab laps enda ümber täiskasvanud, kes teda tingimusteta armastavad ning adekvaatselt tajuvad ja peegeldavad. Lapsel, kes veedab suurema osa ajast omaette, arvutis või teleka taga, jääb see oluline osa puudu ning see mõjutab lapse isiksuse kujunemist.

Tähtis on aga ka mängimine omaette ja teiste lastega, mänguasjadega ja mänguasjadeta. Käepäraste vahendite kasutamine mänguasjadena arendab laste loovust. Koosmängudes arenevad sotsiaalsed oskused. Ka avastusõpe (kontakt reaalse maailmaga) on tähtis.

Käelised tegevused, mis arendavad peenmotoorikat, on otseselt seotud lapse aju arenguga ja hilisema õpivõimega. Kui see kõik on olemas, võib lapse ka arvutiga tuttavaks teha. Siingi on erakordselt tähtis, et vanem mõtleks eelnevalt, miks ja kuidas seda teha.

Arvuti kasutamine koos vanemaga arendab last
Lasteaiaõpetajad on valdavalt seisukohal, et laps võiks hakata arvutit kasutama umbes viie aasta vanuses, varem puudub selleks vajadus. Päeva jooksul arvuti taga veedetav aeg võiks olla maksimaalselt 1 tund, 15–20 minuti kaupa.

Uuringud on näidanud, et lapsed kasutavad arvutit valdavalt meelelahutuseks, aga suurem võiks olla just arvuti kasutamine õppe eesmärkidel (õpetlikud filmid ja mängud), seda kindlasti koos vanemaga. Ka kooliksvalmis.ee vahvate mängude loojad rõhutavad ülesannete tegemist just koos vanematega. Koos tegutsedes aitab vanem nähtut mõtestada, vastab lapse küsimustele, samal ajal toetab see lapse ja vanema omavahelist suhet.

Võimaliku ohuna toovad vanemad tavaliselt välja arvutiviirused, ebaeakohased teemad ning mõju lapse silmadele ja rühile, vähem osatakse mõelda ohtu lapse reaalsustajule, sotsiaalsele toimetulekule, keskendumis- ja õppimisvõimele, soovimatutele kontaktidele netis, hilisema meediakäitumise ning arvutisõltuvuse kujunemisele.

Lasteaiaõpetajad, kes näevad last päevast päeva, märkavad seoseid lapse muutunud käitumise ja sellele eelnenud elusündmustega, seetõttu on lasteaiaõpetajate tagasiside lapsevanemale väga oluline. Rõõmustav on, et enamus vanemaid suhtub sellesse samamoodi.

Neil, kes lapse käitumist õigustaks, õpetaja peale vihastaks või infot ignoreeriks, oleks kasulik küsida endalt, millest nende reageering räägib ja püüda vaadata ilma emotsioonideta, mida lapse arengule kasukstulevat õpetaja oma infoga taotleb. Vanemana tasub meeles pidada, et oma tänaste valikute ja otsustega kujundan oma lapse homset käekäiku.

Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas väikelastega ohtudest rääkida ja traagilisi veeõnnetusi ära hoida?
1–3-aastaste laste arenguülesanne on oma keha ja teda ümbritseva maailma tundmaõppimine. Tohutu uudishimu, vajadus kõike ise järele katsuda, maitsta, loopida, ronida jne paneb neid sageli olukordadesse, kus õnnetused on kerged juhtuma.
Kodused nipid sääsekuppude vastu
Vanad suvised sõbrad sääsed on juba oma vägedega kohal ja aktiivselt meie suve rikkumas. Ei leidu vist inimest, kes poleks valmis kõike proovima, et nende vereimejate tekitatud valu, sügelust ja punetavaid kuppe kuidagigi vähendada. On aga mitmed tõhusad kodused vahendid, millega saab hästi leevendada sääsekuppusid.
Kuidas õpetada lapsele juba varakult raha väärtust?
Ükski lapsevanem ei soovi, et tema võsukesest kasvaks täiskasvanu, kellel on rahaga keeruline ümber käia või kes priiskab mõtlematult. Ükskõik, mis vanuses laps ka ei oleks, pole kunagi liialt vara lapses juurutada tervislikku rahakäitumist.
Pressiteade: Laste kultuurielamuste heaks on annetatud üle 550 000 euro
Heategevusfond Aitan Lapsi on viimase kuue aasta jooksul teatrielamusi pakkunud pea 70 000 Eesti lapsele, erinevaid muuseume on külastanud 11 500 last ning annetusi on fondile tehtud 552 000 euro eest.
Laps näppab võõraid asju – kas ja millal peaksid muretsema?
Sa leiad oma lapse kotist juba mitmendat korda võõra mänguasja. Kas see on varastamine? Miks sinu laps seda teeb?