Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Laps näppab võõraid asju – kas ja millal peaksid muretsema?

kolmapäev, 7. juuni 2017
Sa leiad oma lapse kotist juba mitmendat korda võõra mänguasja. Kas see on varastamine? Miks sinu laps seda teeb?

Miks lapsed teiste asju endale võtavad?
Väikelapse puhul ei tähenda võõra asja endale võtmine tingimata veel seda, et tal on ka edaspidises elus soodumus varastada. Näppamist ja varastamist tuleb laste puhul ette olenemata nende soost ning vanemate sotsiaalsest taustast. Kõige enam täheldavad kasvatusteadlased sellist probleemi 5–8-aastaste laste hulgas, kuid seda esineb ka varem, 2–3-aastastel lastel. Eelkooliealised lapsed ei saa veel aru, mida tähendab asjade omamine, ning neil on raske mõista, miks nad meeldivat eset endale võtta ei saa. Seda ei tohiks lapsevanem aga kindlasti varguseks nimetada, kuna lapsel puudub arusaam, miks see vale on.

Vanema lapse puhul võib asjade näppamine näidata tema soovi piire testida ja oma julgust proovile panna. Mõni laps aga tunneb end millestki ilma jäetuna ja tahab teiste asju endale võttes end nendega sarnaselt tunda. Mõnikord tõukab last varastama ka mahajäetuse tunne ning läheduse- ja tähelepanuvajadus. Millegi näppamine on tema viis anda vanemale teada, et ta on olemas ja soovib tähelepanu.

Kuidas sellises olukorras lapsega käituda?
Jää rahulikuks ja tuleta endale meelde, et seda võib ette tulla iga lapsega. Lapsevanemate ülesanne on õpetada lapsele enesekontrolli.

Samuti on tähtis last mitte kritiseerida ja häbistada. Laps võib niigi olla oma käitumisest ärevil ja ärevuses laps ei ole võimeline oma tegevuse eest vastutust võtma. Ka ei ole ta valmis minema varastatud eset omanikule tagasi viima ja vabandust paluma, kuigi sageli käsivad vanemad näppamisest teada saades seda kohe teha.

Ole lapsega otsekohene ja aus, kuid ära teda seejuures alanda. Lapse tähelepanu juhtimine probleemsele olukorrale vajab pikemat sissejuhatust: “Ma märkasin, et sul on kotis võõras mänguasi. See kindlasti meeldib sulle ja ma tean, et sa soovisid sellist ka endale. Aga võõra asja võtmine ei ole lubatud, see on varastamine. Järgmine kord räägi minuga, kui sa midagi väga soovid, ja arutame seda. Nüüd aga vaatame, kuidas me selle võõra mänguasja omanikule ilusti tagasi anda saame.”

Lapsele tuleb õpetada, mis on varastamise loogiline tagajärg. Kauplusest näppamise puhul tuleb maksmata asi tagastada. Võõra asja vargusele peaks järgnema eseme omanikule tagasi viimine ja vabandust palumine. Kui varastatud asja ei saa enam tagasi viia, kuna see on näiteks katki, siis vabandust tasuks siiski paluda. Seejärel tuleks arutada, kuidas laps saab eseme omanikule hüvitada.

Kuidas näppamist ja varastamist ennetada?
Enamasti kipuvad varastama ja sobimatult käituma need lapsed, kes veedavad palju aega vanemate järelevalveta. Ole tähelepanelik ja näita lapse tegutsemise vastu huvi üles – see annab lapsele kindlustunde, et vanemale lähevad tema tegemised korda ning ta saab vajadusel oma asju temaga arutada. Kui siiski märkad, et laps võtab võõra asja, on oluline esimesel võimalusel sekkuda. Nõnda tajub laps, et vanemal on olukorrast ülevaade ja ta pöörab lapse käitumisele tähelepanu.

Viis soovitust lapse probleemse käitumise ennetamiseks ja lõpetamiseks:
  • Ole oma lapse jaoks olemas ja märka, mida ta teeb.
  • Kui laps varastab, siis sekku esimesel võimalusel.
  • Säilita olukorras enesekontroll ja ära hakka last kohe süüdistama.
  • Õpeta lapsele, kuidas oma käitumist kontrollida.
  • Selgita lapsele, millised on varastamise tagajärjed.

Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kuidas õpetada lapsele juba varakult raha väärtust?
Ükski lapsevanem ei soovi, et tema võsukesest kasvaks täiskasvanu, kellel on rahaga keeruline ümber käia või kes priiskab mõtlematult. Ükskõik, mis vanuses laps ka ei oleks, pole kunagi liialt vara lapses juurutada tervislikku rahakäitumist.
Pressiteade: Laste kultuurielamuste heaks on annetatud üle 550 000 euro
Heategevusfond Aitan Lapsi on viimase kuue aasta jooksul teatrielamusi pakkunud pea 70 000 Eesti lapsele, erinevaid muuseume on külastanud 11 500 last ning annetusi on fondile tehtud 552 000 euro eest.
Laste verepõhist kontrolli saab nüüd teha SYNLAB-i Veerenni verevõtupunktis
Juunis kolib SYNLAB-i Tallinna kesklabor aadressile Veerenni 53a (Veerenni Tervisekeskus), kuhu on oodatud nii arsti saatekirjaga kui ka ise maksvad terviseteadlikud inimesed ise ja oma laste tervist kontrollima.
Kuidas koos lapsega suvevaheajaks plaane teha?
Peagi on lastel algamas suvine koolivaheaeg. Pikad päevad ning sellega kaasnev vabadus tekitab tunde, et saad teha kõike, mida hing ihkab. Tänasel päeval on vähe lapsi, kelle vanavanemad elavad maal ja nii puudub ka võimalus terve suvi koos veeta. Nii lapsevanemad kui ka vanavanemadki käivad tööl, saabudes koju alles õhtul. 
Räägime alkoholist. Soovitused eelteismelise lapse vanematele
Üsna tihti on keeruline hakata mingitel teemadel rääkima enne, kui nendest saavad probleemid. Kuidas alustada ja millest rääkida? Vanemal on kartus, et ehk tekitab ta teemat tõstatades lapses ebavajalikku huvi. Uuringud aga näitavad, et paremaid tulemusi annavad vestlused, mida alustatakse enne, kui need laste jaoks reaalsuseks saavad.