Pedagoogilised lähenemised
Paha last ei ole olemas
Sagedasti võib kuulda, et vanemad on hädas oma lapse käitumisega ning olukorda kirjeldatakse selliselt, et lapsele öeldakse esimesel paaril korral ilusti rahulikult, et mänguasjad tuleks ära koristada, viiendal korral juba tõstetakse häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistatakse või antakse laksu. 
Kuidas arendada iseseisvust?
Iseseisvus tuleb samm-sammult. Lapse kasvades lisandub järjest tegevusi, millega ta saab omapäi hakkama. Ükskord ootab ees ka elu esimene rongi- või bussisõit ilma vanemateta.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kui väikelaps lööb ema või isa
Kui väikelaps lööb oma ema või isa, põhjustab see vastakaid tundeid - ühelt poolt tekib viha agressiivse käitumise suhtes, kuid teisalt sügav kurbus sellise intsidendi pärast. Siit mõned soovitused, mida tasub proovida agressiivse käitumise ennetamiseks ja ohjamiseks.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Vendade-õdede mõju teineteisele
Uue pereliikme sünd mõjutab kogu pere harjumuspärast rütmi ja võib põhjustada esialgu lisastressi. Seetõttu on oluline teada, et vanem vend-õde peaks olema erilise tähelepanu all ning lapsevanem peaks tagama tema turvatunde säilimise.
Arvutit ei pea kartma. Aga selle kasutamist tuleb suunata!
On täiesti loomulik, et digitehnoloogial on järjest suurem osa ka õppetöös ning lapsed saavad maast madalast arvutiga sina peale, digitaalne kirjaoskus on aja märk, mida ei saa eemale tõrjuda. Tänapäeval ei ole õige küsida, kas laps võib arvutit kasutada, vaid kuidas, millal ja kui palju ta võib seda teha.
Laps näppab võõraid asju – kas ja millal peaksid muretsema?
Sa leiad oma lapse kotist juba mitmendat korda võõra mänguasja. Kas see on varastamine? Miks sinu laps seda teeb?
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas koos lapsega suvevaheajaks plaane teha?
Peagi on lastel algamas suvine koolivaheaeg. Pikad päevad ning sellega kaasnev vabadus tekitab tunde, et saad teha kõike, mida hing ihkab. Tänasel päeval on vähe lapsi, kelle vanavanemad elavad maal ja nii puudub ka võimalus terve suvi koos veeta. Nii lapsevanemad kui ka vanavanemadki käivad tööl, saabudes koju alles õhtul. 
Räägime alkoholist. Soovitused eelteismelise lapse vanematele
Üsna tihti on keeruline hakata mingitel teemadel rääkima enne, kui nendest saavad probleemid. Kuidas alustada ja millest rääkida? Vanemal on kartus, et ehk tekitab ta teemat tõstatades lapses ebavajalikku huvi. Uuringud aga näitavad, et paremaid tulemusi annavad vestlused, mida alustatakse enne, kui need laste jaoks reaalsuseks saavad.
Lihtsad igapäevased tehnikad, mis aitavad saavutada positiivseid muutusi lapse käitumises
Enamik lapse käitumisviise, mis lapsevanemale muret tekitavad, ei vaja lahenduste leidmiseks põhjalikel koolitustel käimist või spetsialisti poole pöördumist. Negatiivse käitumise ärahoidmisel või vähendamisel saavad olla abiks lihtsad käitumist mõjutavad tehnikad, mis samas ennetavad ka keerulisemate probleemide teket.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Beebi ja väikelapse uneprobleemide põhjused
Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonna kaudu küsitakse sageli beebi ja väikelapse uinumisraskuste ja kehva ööune võimalike põhjuste kohta. Seetõttu on perekeskuse e-nõustajad koostanud nimekirja levinumatest põhjustest, mis tekitavad uinumisraskusi või rahutut und. 
Koolivalmiduse kujunemisest
Koolivalmidus on midagi palju enamat kui lihtsalt eelkoolis käimine ja kindlate teadmiste omandamine. Koolivalmiduse eelduseks on mitmed füüsilised, sotsiaalsed ning kognitiivsed oskused.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Kogu tõde televiisori ja väikelapse kohta
Tänapäeval pole vaja eriti otsidagi, et kohata ehmatama panevat statistikat laste ja teleri kohta - leiate seda ajalehtedest, ajakirjadest ja televisioonistki. Võttes kokku erinevad uuringud teleka vaatamise mõjust lapse vaimsetele võimetele ja tervisele, tasub ehk mõelda, kui palju ja mida me lastele telekast näitame.
Laps vastutab õppimise eest, lapsevanem õppimiseks vajalike tingimuste eest
Koolilaps peaks vastutama oma edu ja ka ebaedu eest ise. Ent selleks pole pahatihti valmis vanemad, kes ihkavad lapse õppimist pidevalt kontrollida. Vanema vastutuseks on lapsele õppimiseks ja arenguks vajalike tingimuste loomine.
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.

Vendade-õdede mõju teineteisele

esmaspäev, 19. juuni
Uue pereliikme sünd mõjutab kogu pere harjumuspärast rütmi ja võib põhjustada esialgu lisastressi. Seetõttu on oluline teada, et vanem vend-õde peaks olema erilise tähelepanu all ning lapsevanem peaks tagama tema turvatunde säilimise.

Õdede-vendade tähendus lapse sotsiaalsete oskuste omandamise kontekstis on suur. Lapse emotsionaalsele tasakaalule on oluline, et ta õpiks vanemate kiindumust oma vendade-õdedega jagama. Täiskasvanueas tekkiva võimaliku kadeduse, pettumuste ja muude negatiivsete tunnetega on lihtsam toime tulla, kui lapsepõlves harjutatakse neid emotsioone turvalises pereringis (kus keegi ei hülga kedagi, hoolimata sellest, mida mõni pereliige teeb või tunneb).

Tänapäeval kurdetakse sageli selle üle, et lapsed ei suuda oma pettumustega toime tulla. Selle emotsiooni õppimiseks on loodus korraldanud mudilase jaoks parima võimaliku keskkonna - õed-vennad. Inimese esimesed pettumuskogemused haakuvad sageli just õdede-vendadega. Lapsel on pidev mure, kas ta on oma vanemate silmis sama hea ja tubli kui mõni teine sama pere laps; ja kas talle saab osaks sama palju vanemate aega ning tähelepanu kui teistele. Suutlikkus taluda kadedust ning pettumusi kujuneb just mainitud tunnete kogemuse ja ületamise kaudu. Protsessi tulemusena tõdeb enamik lapsi, et vanemate armastus ja hoolitsus on püsivad.

Õdede-vendade vaheline kadedus on üks esimesi negatiivsete emotsioonidega toimetuleku praktiseerimisvõimalusi. Kui uue beebi sündides viiakse vanem laps lasteaeda, jäetakse kasutamata üks oluline õppetund ehk saatuse poolt kingitud võimalus lapse personaalsuse arendamiseks. Ei ole ka välistatud, et laste eraldamise kaudu tekitakse neile pöördumatut kahju - tugevdatakse ühe pere laste vahelist kadedust, mis võibki kestma jääda.

Kui sünnib uus beebi, peaksid ka teised selle pere lapsed oma kollektiividest puhkust saama, et oleks aega uue pereliikmega paremini tutvuda. Kooliealised seda võimalust ilmselt ei vaja, kuna neid saab muul moel veenda, et kõik ühe pere lapsed on vanematele võrdselt olulised. 5-6 aastasele peaks piisama paarist kodusest päevast, siis ta mõistab juba ise, et beebi hooldamine on tegelikult üsna igav ning tüütu töö ning soovib lausa ise oma kaaslaste ning põnevate mängude juurde naasta.

Hoopis teistsugune olukord on alla kolmeaastase lapsega. Tema ei mõista veel, mis täpselt juhtus ja kes on see võõras kisakõri, kes saab endale kogu vanemate tähelepanu, ohustades sel moel tema enda  väljakujunenud positsiooni. Vanemate jutt uuest mängukaaslasest, kes talle kindlasti meeldima hakkab, ei kõla eriti usutavalt. Olukord on lapse jaoks umbes sama, kui näiteks abikaasa toob koju uue naise või mehe, kinnitades senisele partnerile, et too saab endale uue sõbra ja kõik kolm hakkavad nüüdsest mõnusasti koos aega veetma. Selline jutt usaldust ei ärata.

Väikelapsele tuleks kasuks, kui ta vähemasti alguses võiks beebi elus osaleda - näha kuidas imikut hoitakse, saamaks kindlustunnet selle kohta, et ta enda positsiooni ei ohusta miski. Turvatunnet ei teki, kui laps peab oma päevi mujal veetma. Ema pidev väsimus, soov magada ka keset päeva, vajadus hetketi lõõgastuda ning omaette olla on igati arusaadavad, aga ka vanema lapse vajadusi ei tohiks alahinnata.

Ühe pere laste ühised kogemused loovad sotsiaalsete oskuste harjutamisele suurepärase baasi. Jagamist, andmist, hoolitsemist ja kaaslase aitamist õpitakse just esmalt õdede-vendade keskel. Õdede-vendade keskel õpib laps ka seda, et erinevad sotsiaalsed situatsioonid eeldavad erinevaid reegleid ja et ühte ja sama normi tuleb erinevates suhtlemisolukordades pisut kohandada.

Õdede-vendade vanuseerinevus võimaldab perekonnas ka mudelõppimist - nõnda omandatakse sotsiaalseid oskusi kiiremini ning paraneb toimetulekuvõimekus eakaaslaste seas. Vanem laps kiirendab noorema arengut - mudelõppimise kaudu hakatakse mitmeid tegelusi sooritama hoopis varem kui näiteks üksiklapse puhul.


Allikas: raamat "Väikelapse sotsiaalsus" (Liisa Keltikangas-Järvinen)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Makayla Design, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tarbi rohkem puhtaid köögi- ja puuvilju
Söö ning naudi puhtaid köögi- ja puuvilju. Ole ka  teadlik, kuidas neid õigesti puhastada.
Lapse seksuaalsusest
Tänapäeval on lapse maailma tulnud palju selliseid nähtusi, mis sinna veel ei peaks kuuluma ja mida tal on raske mõista: meedias nähtu – kuuldu, pere lagunemine, vägivald, vanemate töötus, juhuslikult kuuldud või teadlikult antud hinnangud lapse kohta. Kõik eelöeldu ja palju muudki võivad olla põhjuseks, et lapsel kujunevad halvad harjumused nagu näiteks küünte närimine, pöidla imemine või mängimine suguelunditega.
Kuidas voltida lihtsalt t-särki?
Kui t-särkide kokku panemine on muutunud tüütuks ja aeganõudvaks, siis on üks imelihtne nipp, mida tasub proovida.
Ise tehtud õhuvärskendaja - lihtne, soodne ja tervislik
Poodides müüakse riiulite kaupa erilõhnalisi õhuvärskendajaid. Paraku sisaldavad need palju ebatervislikke aineid, mille sissehingamine võib põhjustada tundlikumatele allergilisi reaktsioone.
Elva Perekodu lapsed vajavad koolitarbeid
Elva Perekodu pakub asenduskoduteenust vanemliku hoolitsuseta lastele vanuses 4-17 eluaastat. Valdav enamik lapsi on koolilapsed ning seetõttu vajavad nad peatselt saabuvaks sügiseks koolitarbeid.