Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Probleemi lahendamise 8 etappi

esmaspäev, 18. aprill 2016
Lapsevanemad on sageli keerulises olukorras, kui vaja leida lahendus lapsega seotud eriarvamusele, arusaamatusele või lihtsalt teineteise mittemõistmisele. Tuntud raamatu "Minu mõistus on otsas" autor Isabelle Filliozat pakub välja 8 tõhusat probleemi lahendamise etappi.
  1. Alati sean esikohale oma suhte lapsega. Mida keerulisem on olukord, seda tähtsam on täita armastuse anumat. Eriti siis, kui laps meid marru ajab.
  2. Hindan iga vanuse vajadusi ja võimalusi. Laps kasvab kogu aeg kiiremini, kui me ootame ja ta on alati väiksem kui me arvame. Vanemal on võimatu sellele täpselt pihta saada. Need on meie laste tugevused, mis annavad meile teada nende piiridest ja vajadustest.
  3. Mõtlen läbi: kellel on probleem? On see minu probleem? Siis ma väljendan oma vajadusi. Kui probleem on lapsel, siis kuulan teda. Kasutu on konkureerida omaenda lapse vajadustega. Näide lapse probleemist: ta karjub, solvab, nutab trambib, sipleb. Laste ülepaisutatud käitumine peegeldab nende toimetulekuraskusi. Probleem on siis enamasti lapsel. Näide vanema probleemist: emal on kahju oma last sõime viia ja hommikul enne tööleminekut võib ta oma emotsioonid lapsele üle kanda. Laps nutab vastuseks ema probleemile.
  4. Millisele probleemile see sümptom viitab? Millised on lapse vajadused, mida tal on puudu või mida ülearu (füsioloogilised, bioloogilised, emotsionaalsed, psühholoogilised jne vajadused)? Mis on lapse mõtete sõlmpunktis? Lahendus tuleb leida tema probleemsest käitumisest. Kui lapsel on palavik, püüame küll seda alandada, kuid teame, et palavik on vaid sümptom ja on vaja kindlaks teha põhjus - nakkus, viirus. Alles siis, kui oleme leidnud põhjuse, saame määrata õige ravimi.
  5. Mis on minu eesmärk? Mida ma vanemana taotlen? Oma stressist vabanemist, oma jõuetustunde tasakaalustamist, kaitset väiksemale vennale, füüsilist turvatunnet, mugavust, lapsele millegi õpetamist, lapse aju ebaküpsusest ülesaamist, tema otsaju arengule kaasaaitamist, suhte taastamist või muud?
  6. Kaalun mitmeid võimalusi. On tähtis vältida ainuvõimaliku käsitluse, ainsa lahenduse lõksu. Sellisel juhul aetakse taga "õiget" lahendust. Ei, igal lahendusel on omad tagajärjed. Seepärast ongi kasulik määratleda eesmärk. Ja eesmärgi suunas viib tihti mitu teed. Arvamus, et kõigis olukordades tuleb valida parim käitumisviis, tekitab vanemates vaid süütunnet ning on kasutu ja destruktiivne.
  7. Jään oma lähenemise juurde. Kord valitud hoiak ongi hea hoiak. Tulemusi ei näe enamasti otsekohe, eriti kui kasvatusstiili tihti muuta. Kohese mõjuga om mitmed uuemad positiivse vanemluse võtted. Teistel on peiteaeg, mille vältel laps on nende kaitse all.
  8. Hindan tulemust. Kui on selge, et tegemist polnud loomuliku eakohase käitumise, vaid probleemiga, tuleb endalt küsida, kas nüüd on selline käitumine lõppenud. On ehk ilmnenud järgmine sümptom, uus probleem?
Allikas: raamat "Minu mõistus on otsas!" (Isabelle Filliozat)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Perega puhkusele Palangasse ja Klaipeda delfinaariumi
Palanga ja Klaipeda on Leedu populaarsed mereäärsed linnad. Palanga on täiuslik suvituskoht kogu perele ning kõigest väikse autosõidu kaugusel on juba ilus sadamalinn Klaipeda. Klaipedas asub tuntust kogunud Leedu Meremuuseum ning delfinaarium.
7 põhjust, miks süüa küüslauku
Ilmselt on enamik meist kuulnud, et küüslaugu söömine on tervisele kasulik. See on imeline toiduaine, millel on palju erinevaid kasutusvõimalusi, olles seejuures tervisele niivõrd hea.
Nelja lapsega üksikema Keilast vajab lastele riideid ja jalanõusid
MTÜ Do Good soovib aidata nelja lapsega üksikema, kes vajab riideid ja jalanõusid nii endale kui oma lastele.
Punane toorjuustu sametkook ehk ´Red velvet´
Üks kevadine nädalavahetus on taas käes ning seda sobib ideaalselt tähistada sametiselt pehme "Red Velvet" koogiga.
Mida teha hääle tõstmise asemel?
Millest räägib see, kui me oma lähedaste peale häält tõstame, nende peale karjume? Kindlasti on selle taga hirm ja/või kogemus, et meid vaikselt ja rahulikult rääkides kuulda ei võeta ja kindlasti on selle taga meie oma katmata vajadused, meie enda rahulolematus ja valu kõigi nende asjade pärast, mis ei ole nii nagu me tahaksime.