Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Ole lapsevanem, mitte taksojuht

esmaspäev, 7. märts 2016
Paljud lapsevanemad tunnevad end aeg-ajalt taksojuhtidena. Igapäevane sõitmine trajektooril kodu-lasteaed-kool-töö-lasteaed-trennid-muusikakool jne võtab võhmale. Samas on see suurepärane võimalus lapsega privaatselt rääkida ning võimalikke probleeme arutada.

Eesti keeles ilmunud raamat „Hinnalised hetked lastega. Abiks hõivatud vanemale“ jagab lihtsaid nippe, kuidas muuta erilisteks ka rutiinsed toimingud nagu sõidud lastega kodust kooli, trenni ja tagasi.

Ameerika lastearsti Harley A. Rotbarti raamat veenab lugejat, et lapsega koos elatud aeg lausa pudeneb käest, kui ei õpi väärtustama iga minutit, mida te koos veedate. Isegi kui ühiste hetkede väärtustamise idee ei kõla avastuslikuna, toimib see ingliskeelse nimetusega strateegia – no regrets parenting (kahetsustundeta kasvatus) – kaasahaaravalt. ­

Vastukaaluks levinud kvaliteet­aja mõistele, millega hõivatud vanemad tihtipeale vabanda­vad mugavasti välja oma igapäevast lastest mööda elamist, kasutab Rotbart väljendit „uus kvaliteetaeg“. See on aeg, mil oleme lapsega koos, kuid mida me kaugeltki mitte alati ei oska temaga väärtuslikult ­jagada, nii et mõlemale jääks sellest tore mälestus.

Paar lihtsat võtet, mis ­puudutavad lapse sõidutamist kooli, trenni ja tagasi koju.

Autoga kooli ja tagasi
Paljud vanemad transpordivad last ­autoga. Kooli ja tagasi, trenni, ujuma, ringidesse ja tagasi. Sulle tundub, et see on tüütu taksoteenuse osutamine? Mõtle hoopis nii, et see on sinu võimalus veeta lastega koos mõni lisaminut. Isegi kui sinu töökoht asub koolimajast kaugel ja teises suunas, võiksid kaaluda, kas mitte korraldada päeva algus ringi, viia enne laps kooli ja alles siis sõita ise tööle. Kui kulutad koolisõidule näiteks 12 minutit päevas, siis veedad iga nädal tervelt tunni oma lapsega kahekesi! Arvuta, mitu tundi teeb see kooliaastas. See on aeg, mida sa enam kunagi tagasi küsida ei saa!

Kuidas seda aega siis niimoodi ära kasutada, et see ka bensiinikulu väärt oleks?
  • Häälestu lapse päevale. Harjuge vestlema sellest, mis koolis ees ootab. Milline tund on kõige raskem, milline kõige toredam? Mis teeb lapsele ­muret? Kellega kohtumist ta igatseb? Kas kodukirjand tuli hästi välja? On ikka kehalise kasvatuse riided kaasas? Küllap möödub mõni hommikune sõit ka unises vaikuses, aga kui laps on ­harjunud, et saab sinuga oma ootusi ­jagada, ei jäta ta seda võimalust vaja­dusel kasutamata.
  • Ole kärbes armatuurlaual. Kui võtad auto peale ka lapse sõpru, on ­olukord eriline. On teada-­tuntud kasvatus­tõde, et ­lapsi täis autos muutub juht nähtamatuks. See on sinu šanss saada aimu, kuidas ­lapsed suhtuvad oma sõpradesse, mis on sinu lastele ja nende sõpra­dele sellel eluperioodil oluline; kuidas nad omavahel suhtlevad ja üksteist hindavad. Ja su laps isegi ei märka, et sina oled sealsamas!
  • Kehtesta autosõidureeglid.­ ­Kõige olulisem reegel võiks kõlada nii: ­autos on keelatud kõik vahendid, mis ­eraldavad sõitjaid üksteisest. Ei mingit helistamist, sõnumite saatmist, ­videoid ega telefoni­mänge, ei mingeid ­väikseid valgeid juhtmeid, mis kõrvadest ­välja ripuvad! Teel ollakse üksteise päralt. Need sõidud on piisavalt lühikesed, et lapsed õpiksid olema ilma elektroonilise toe ja pideva ühenduseta. Näost näkku veedetud aeg trumpab ­Näoraamatu üle, isegi kui seda jagub vaid hetkeks. Ühiselt on lubatud kuulata muusikat või spordiülekannet, kuid võtmesõnaks olgu „üheskoos“.
  • Treeni jutuajamise nõkse. Ilma isoleerivate vidinateta te lihtsalt peate kasutusele võtma rääkimise nõksud, aga ka üksteise õrritamise, narrimise ning koos naermise. Pikemal sõidul ole loominguline. Kui ette võetakse pikem sõit, näiteks võistlustele või vanaema juurde minek, tuleb kasuks loomingulisus ja eelnev planeerimine.
  • Peatuge tee peal ­igasuguste veidrate vaatamisväärsuste juures, einestage ägedates söögikohtades, mängige mänge, milles saate võrdsetena kaasa lüüa (numbrimärgipokker, kilomeetripostimatemaatika, sõna­mängud, riikide pealinnad). Korralda võistlus, kes suudab rohkem raadiost tulevaid laule kaasa laulda.
  • Ole autojuhina eeskujuks. Pole sugugi võimatu, et autosõit ilma e-maa­ilma ühenduseta päästab teie elu. Kindlasti pead sa ennast küllalt oskuslikuks, et jännata mobiiliga, keerata rooli, ­vajutada pedaali, vaadata peeglitesse ja jälgida liiklust ning samal ajal saata ­sõnumeid või pidada telefoni­vestlust. Kuid kas tahad harjutada oma lapsi sama­moodi käituma? Pea meeles, et nad jälgivad sind. Kui sa õpetad neile, et auto on alati levist ­väljas, saab seal ­telefoni väljalülitamisest sama­sugune harjumus nagu turva­vöö kinnitamisestki. See muudab ka lapsed ettevaatlikumaks, kui nad ­kunagi ise rooli taha istuvad.
Koolitee ilma autota
  • Saada ta bussile. Kui laps läheb kooli bussiga, võiksid ta peatusse saata. Teel vesteldes tõsta samuti esi­kohale algav päev. Kui buss tuleb, kallista last ja ütle, et ootad ta koju­tulekut. Või, sõltuvalt lapse vanusest, hiili enne ­bussi peatusse jõudmist vaikselt minema, et teised lapsed sind koos temaga ei näeks.
  • Miks mitte jalutada? Kui aeg ja vahemaa lubavad, võiks kaaluda lapsega koos jalutamist – näiteks trenni ja tagasi, kui sihtkoht asub lähiümbru­ses. Aeglase jalutamise suur eelis on see, et laps rahuneb maha. Tavaliselt ­koor­ma­me me oma tähtaegade ja tempoga nii lapsi kui ka ennast. Ent lapsi ei saa õpetada keskenduma, kui nad peavad pidevalt kiirustama.
    • Jalutamise võlu seisneb peale rahu­­li­ku vestluse ka selles, et kuigi sul võib olla planeeritud koht, kuhu sa välja jõuad, on kõik, mis teiega teel toi­­mub, spontaanne. See pakub lapsele tundu­valt rohkem elamusi kui rutiinne autosõit.
    • Kui lapsega koos trenni jalutamine ei tule kõne alla pidevalt, siis proovi seda vahel harvagi – võta seljakotiga tööd või lugemist kaasa, leia endale vaikne kohake kohvikus või pargis ning oota, kuni lapse trenn lõpeb. Saad ka ise natuke aega maha võtta.
Allikas: www.teadlikvanem.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Lugemaõppimise nipid erinevas vanuses lastele
​Ettelugemisest saab alguse lapse side raamatuga, tema lugemishuvi ning tee iselugemiseni. Koos lugemine rikastab sõnavara, õpetab kuulama ning arendab loovust.
Millist imeväge kannab endas porgand?
Porgand on jõujuurikas, mida kasutatakse inimeste toidulaual juba 4000 aastat. Süües paar porgandit päevas, saame kätte vajaliku A-vitamiini koguse. Kui aga porgand sulle liiga hästi maitseb, on oht näost oranžiks muutuda:)   
Õunaäädikas tugevdab tervist
Õunaäädikas sobib ühekorraga nii organismi puhastamiseks kui tugevdamiseks, raviks ja isegi toiduks. Iseäranis hästi saab sellega maitsestada kevadisi rohelisi salateid nii õlikastme koostisosana kui iseseisva põneva maitseäädikana.
Viigimarja toorkook vanillikreemiga
See on üks uskumatu kook - esiteks valmib ilma küpsetamata (ehk toortoit), teiseks täiesti taimne, kolmandaks koosneb ainult tervislikest koostisainetest (ja siia ei ole lisatud suhkrut), neljandaks näeb ilus välja ja viiendaks maitseb ka veel hästi!
Siidised võtmetupsud-mõnus näputöö kõigile
Kui võtmeid on palju ning need kipuvad üksteisega vahetusse minema, on hea idee meisterdada siidised võtmetupsud.  Siidised võtmetupsud sobivad rippuma niihästi magamis-, laste- kui ka vannituppa ja aitavad orienteeruda võtmemeres.