Pedagoogilised lähenemised
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 

Lugemaõppimise nipid erinevas vanuses lastele

kolmapäev, 9. märts 2016
​Ettelugemisest saab alguse lapse side raamatuga, tema lugemishuvi ning tee iselugemiseni. Koos lugemine rikastab sõnavara, õpetab kuulama ning arendab loovust.

Igaõhtune unejutu lugemine lastele on tore peretraditsioon, mis paneb punkti tegusale päevale ja annab alguse ilusatele unenägudele. See on vahva ja sisukas koosolemine – väärt aeg, mida saab veeta juba koos beebieas lastega, mil ema-isa rahustav hääl loob turvatunde ning laps saab nautida vanemate tähelepanu. 

Ei ole mingi saladus, et väikelapse arengut mõjutab enim perekond. Lapse kirjanduslik kasvamine pole siin mingi erand. Seepärast võiks emadele-isadele soovida rõõmsat meelt ja kannatlikkust. Olge loovad ja nautige oma lapse kasvamist raamatulapseks!

Vanuses 0-2 aastat
  • Kasutage rahvaluulesalme koos liigutustega. „Kuts läks karja“, „Patsu, patsu kooki“, „Tii, tii, tihane“ on emadel enda lapsepõlvest peas, vaja on ainult need meelde tuletada. Salmid on ette kantavad liigutuste saatel, mis päris väikestele väga meeldib ning aitab emade ja laste päeva rikastada. Samas pakub see ka suurematele lastele võimalust oma väikese venna või õega aega veeta, sest nad ju nii ootavad, et titaga mängida saaks. Sageli on lastega nii, et esimesel kahel eluaastal jäävad nad magama lauluga, seejärel mingil ajal eelistavad jutustatud lugusid ja luuletusi ning alles seejärel ettelugemist.
  • Siduge kirjandus igapäevaeluga. See on kasulik mitmel moel. Lapsed saavad sel kombel aimu lastekirjanduse klassikast, teisalt õpetab kirjandus last märksa tõhusamalt kui kuivad õpetussõnad. Näiteks Eno Raua “Porist” on eriti aktuaalne sügistalvisel hooajal, Ellen Niidu “Jussi suss” aitab sokid-sussid jalga saada ning pesemaminekut innustab Paul-Eerik Rummo ”Pinni ja panni“ või Ellen Niidu “Silmapesulaul”.
  • Raamatuid ei pea väikelapsel olema palju, sest kogu raamatukuhjast valib ta välja vaid mõned, mida talle korduvalt lugeda meeldib. Tõenäoliselt on tegemist raamatuga, millele on iseloomulik visuaalsus, piltide kiire vahetumine, tegevuse domineerimine, aga ka poeetilisus ja mängulisus. Samuti on oluline lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Tehke ise lapsele tema raamat. Päris vahvaid raamatuid saab lapsele ise valmistada nt jogurtipakkidest, albumist ja vanadest kaartidest või kataloogidest ja reklaamlehtedest. Ka fotosid meeldib lastele väga vaadata ja “lugeda”.
  • Ärge näidake tüdimust ühte ja sama raamatut korduvalt lugedes. Püüdke teksti laiendada uute nüansside leidmisega, küsimuste või kommentaaridega.
  • Paigutage lapse raamatud elutuppa, mitte kabinetti vm eraldi ruumi ja sellisele kõrgusele, et ta ka ise need kenasti kätte saab. See annab lapsele võimaluse märku anda, millal ta tahab, et talle loetaks.
  • Lugege-vaadake koos ajalehti ja ajakirju. Lugege koos näiteks ilmateadet ja ka kõige pisem saab suurepäraselt aru, milline ilm on tulekul ja kas õue saab. Lastele meeldivad ka värvikirevad reklaamlehed, kust saab õppida erinevate toiduainete ja esmatarbekaupade nimetusi.
Vanuses 2-4 aastat
  • Alustage õhtujutu lugemisega. Lubage lapsel ise raamatuid valida, kuid suunake teda pisut enam väljakutset pakkuvate tekstideni. Lugege ka muul ajal, mitte ainult õhtul. Selles vanuses lastele mõeldud lood on nii lühikesed, et see on vaid ettevõtmise asi.
  • Rääkige ja arutlege loetud raamatute üle, see aitab lastel lugu paremini mõista ja toime tulla tekstist saadud emotsioonidega.
  • Väga oluline on isiklik eeskuju. Lugege ise lapse nähes ja uppuge raamatusse, st ärge laske end raamatu juurest nii kergesti ära meelitada. Lapsed saavad aru, et kirjandus pakub ka vanemale põnevust. Samas annab see ka teile võimaluse rääkida lapsele oma lugemiselamusest.
  • Tellige koju lasteajakiri, näiteks Täheke, kus on ehedad ja head eesti asjad kirjas. Ühtlasi on see teile endile igakuine meeldetuletus, et laste lugemine on tähtis ja tore. Lastele meeldib leida ajakirja postkastist ja teada, et õhtul on suurem lugemine tulekul.
Vanuses 4-6 aastat
  • Minge raamatukogusse ja tehke lapsele tema oma lugejapilet. See innustab üsna tublisti, kui mitte lugema, siis vähemalt raamatuid sirvima, ja sealt pole enam ka kuigi pikk tee lugemiseni.
  • Külastage raamatuüritusi, mida toimub kõikjal Eestis juba üsna rohkesti. Sageli innustavad teised lapsed teie last lugema rohkemgi kui teie ise, pealegi saab sealt leida teisi raamatuhuvilisi sõpru.
  • Külastage koos raamatupoodi ja usaldage vahel ka lapse maitset.
  • Vahetage sõpradega lasteraamatuid, sest see tekitab juba päris noores eas raamatute üle mõtete vahetamise kombe.
  • Ärge unustage ettelugemist. Selles vanuses võiksid õhtujutud pikemaks venida ja mõnel õhtul võite ju teie lapse “lugemist” kuulata. Kaasake lugemisüritusse ka vanaemad ja vanaisad, pisut vanemad õed ja vennad, kes juba oskavad lugeda. Tavaliselt neile meeldib ette lugeda ja vanavanematel ka oma lapsepõlvest lugusid rääkida. See on suurepäerane koosolemise aeg.
  • Ärge õpetage lapsi paaniliselt lugema, sest lugema õpivad nad ühel heal päeval niikuinii. Kui raamatuhuvi on olemas, tuleb lugemine üsna valutult. Tuleb toetada ja julgustada, kui laps huvi tunneb, mitte sundida või asja ebameeldivaks teha. Ometigi oleks hea luua kõik tingimused, et lapsel oleks võimalik seda loomulikku huvi üles näidata. Seega ostke koju täheklotsid, tähekaardid (või tehke need ise), erinevad lugemismängud jne.
  • Muutke lugemine lapsele mõnusaks. Ärge keelake lastel lugedes miskit head süüa või muusikat kuulata, suurematel lastel pühapäevahommikuti raamatuga kauem voodis vedeleda. Samuti poole ööni raamatuid lugeda või raamatuid õue viia. Mitte mingil juhul ärge sundige last lugemiseks laua taha toolile istuma. Kui paljud meist, täiskasvanuist, ikka niimoodi viksilt loevad! Lugemine peab olema ja on mõnus ja hubane tegevus.
Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus, www.elk.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Matcha kookose latte
Matcha on väga tervislik ning seda tasub proovida. See matcha kookose latte vallutab südameid:)
TOP 10 veeparki Euroopas
The Guardian poolt on kokku pandud TOP10 veeparki Euroopas, mida soovitatakse külastada. Nimekirjast leiab muuseas ka põnevaid ja suursuguseid siseveeparke, mis sobivad kogu perele. 
Millist imeväge kannab endas porgand?
Porgand on jõujuurikas, mida kasutatakse inimeste toidulaual juba 4000 aastat. Süües paar porgandit päevas, saame kätte vajaliku A-vitamiini koguse. Kui aga porgand sulle liiga hästi maitseb, on oht näost oranžiks muutuda:)   
Ole lapsevanem, mitte taksojuht
Paljud lapsevanemad tunnevad end aeg-ajalt taksojuhtidena. Igapäevane sõitmine trajektooril kodu-lasteaed-kool-töö-lasteaed-trennid-muusikakool jne võtab võhmale. Samas on see suurepärane võimalus lapsega privaatselt rääkida ning võimalikke probleeme arutada.
Õunaäädikas tugevdab tervist
Õunaäädikas sobib ühekorraga nii organismi puhastamiseks kui tugevdamiseks, raviks ja isegi toiduks. Iseäranis hästi saab sellega maitsestada kevadisi rohelisi salateid nii õlikastme koostisosana kui iseseisva põneva maitseäädikana.