Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Motoorse rahutuse ja tikkide põhjused peituvad sageli lapse liigses stressis

esmaspäev, 12. detsember 2016
Järjest enam räägitakse laste närvilisusest, motoorsest rahutusest ja tikkidest. Sageli peituvad põhjused lapse liigses stressis ning multimeedia vahendite tarbimises.

Tikkide all mõistetakse korduvaid tahtmatuid liigutusi nagu sage silmade pilgutamine, köhatamine, grimassitamine, pea raputamine, õlgade kehitamine jms. Niisuguste liigutuste tegija tunneb seejuures sageli nagu mingit lühiajalist pinget enne lahendust. Keskendudes pinge kaob, lõdvakslaskmisel suureneb jälle selle võrra rohkem. Kui tuntakse end jälgitavat, siis häire tugevneb, samuti ka meelte ülekoormamise ja hingelise surutise puhul. Liigse tähelepanu vältimisel kaovad sellised tikid sageli iseenesest.

Harvem ja mitte nii lihtsalt äratuntavalt esineb mõnikord üldist tikilaadset rahutust, mis kõiki liigutusi läbistades näeb välja kohmakusena. Niisuguseid lapsi häbistatakse kodus või koolis sageli saamatuse, inetu käekirja või halva käitumise pärast.

Tahtmatud liikumiselemendid võivad tekkida ka regulaarse meediatarbimise tagajärjel ja neid ei tohi segi ajada tikisümptomitega, kuigi need viimaseid mõnikord võimendavad. Grimassitamine on sel juhul rohkem lõustategemine, liigutustes võib märgata selgelt tüüpilisi kaitse- ja rünnakupoose, tuntud põmmutamisžeste, mida saadavad vastavad helid. See on mingi automaatsuse omandanud elamustekulg - lapse fantaasias kinnistunud pildid on muundunud liikumiseks. Niisugust käitumist ei pea vanemad küll häireks, kuid nende sekkumiseta pole võimalik teleri, koomiksite või õudusfilmide mõjutuste vastu midagi ette võtta.

Kogenud arsti abita on raske liikumishäired üksteisest ja hüperkineetilisest sündroomist eristada. Tegelikult on sujuvad üleminekud, eriti lastel, kes juba esimestel eluaastatel on palju telerit vaadanud. Nende seas on lapsi, kes mõne õrna eseme lihtsalt niisama, ootamatult ja meelega toore jõuga puruks viskavad või löövad. Uudsus paelub selliseid lapsi vaid seni, kuni asjade kõige primitiivsemad omadused - tugevus, purustatavus ja visatavus - on kindlaks tehtud. Nad ei suuda oma meelte ja liigutuste abil luua asjadega sobivat suhet. See võib minna nii kaugele, et säärased lapsed ei suuda luua ka teiste inimestega kontakti või jääb see täiesti pinnapealseks.

Kuigi nad esitavad teatud olukorras mõnikrod küsimusi, puudub neil avatus kuulda vastust. Meditsiiniliselt seisukohalt räägitakse sel juhul autistlikest joontest, ilma et tegu oleks autismiga (endassesulgumine) psühhiaatrilises mõttes. Tihti tuleb ette ka häireid kõne arengus.

Last saab aidata rakendades järgmisi pedagoogilisi meetmeid:
  • Korrastatud päevakava, milles vahelduvad ergutavad impulsid ning valdavalt vaatlemisega seotud tegevused. Reeglipärane une-, ärkveloleku- ja söögiaeg. Siseelu, kontsentratsioonivõimet ja tähelepanu arendavad liikumismängud, kus liikumistarvet saab välja elada rütmilise plaksutamise, trampimise ja laulmisega. Eriti just tikisümptomite puhul on mõttekas kasutada eurütmiat ja ravieurütmiat.
  • Pidev jälgimine, kõnetamine ja manitsemine vaid suurendavad rahutust. Abiks on eneselt küsida, miks laps on just selline ega suuda teisiti käituda. Niisugune rahulik ülevaade aitab leida lahendusi.
  • Teleri, video, raadio, kassettide, samuti koomiksite asemel anda lapsele võimalus suunatud vabamängu, nukuteatri jms abil asendada kinnistunud piltkujutlused selliste piltidega, mis end peale surumata ehitaksid üles ja ergutaksid lapse fantaasiat.
Loe edasi raamatust: "Laps. Meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja" (Wolfgang Goebel, Michaela Glöckler)



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, Familon, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Joha, Keen, Laica, Lego, Lotte, Makayla Design, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, Solgar, Sonett, Smoby, Stiga, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tallinna Linnamuuseumi Väike mängupäev, 13. augustil
august
Tallinna Linnamuuseum jätkab ka sel suvel toredate mängupäevadega. Seekordne päev on mõeldud pisematele lastele vanuses 6-8 aastat. 
Vaarikas on rikas toitainete, mineraalide ja vitamiinide poolest
See punast värvi hõrk mari on tervisele väga kasulik. Vaarikas on rikas toitainete, mineraalide ja vitamiinide poolest. Kui lisade see oma menüüsse, siis aitab vaarikas vähendada vähi riski, rasvumist, südame-veresoondkonna haigusi ja lisaks suurendab see imemaitsev mari ka viljakust.
Eesti Unekooli Ühing kutsub väikelastega peresid vestlusringi, 03. augustil
august
www.unekool.ee kutsub beebide ja väikelastega peresid lapse uneteemalisse tasuta vestlusringi esmaspäeval, 3. augustil 2015 kell 18.00-19.30.
Toetame üheskoos intensiivravi vajavaid lapsi ja nende emasid!
Aitame üheskoos intensiivravi palatites viibivate laste emasid ning võimaldame Tallinna Lastehaigla Toetusfondil soetada laste juures ööbivatele emadele kõvade toolide asemel mugavamaid ning und võimaldavaid tugitoole.
Maasika, mandli ja valge šokolaadi skooned
Skoonepätsikesed on pärit briti köögist, neid serveeritakse soojalt ja koos kreemiga. Väga mõnus ja maitsev suvine amps.