Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Mõtlemistool õpetab last andeks paluma?

esmaspäev, 23. veebruar 2015
Palju on kõneainet pakkunud teema „mõtlemis- ja rahunemistoolidest“, mis peaks kasvatama ümber „halva“ lapse, sest omaette olles peab ta järgi mõtlema ja aru saama, mida ta valesti tegi. Kinnituseks, et laps on „järgi mõelnud“, peab ta andeks paluma ja seejärel saab ta loa toolilt lahkuda. 

Küsitavaks ei muutu mitte ainult oodatav rahunemine ja tulevikus „parem“ käitumine,  sest nn toolid võivad mõjuda halvemal juhul hoopis karistusena või vähemalt lapses toimuva ja juhtunu ignoreerimisena, vaid kujundab ka arusaamist andeks palumisest ja andeks andmisest.

Kui andeks palumine esitatakse nõudmisena ja tingimuslikult, siis on vähe tõenäoline, et selle sisu oleks mõistetav, kujundaks vastutust tulevikus ning oleks siiras ja empaatiline. Ootused näivad aga sageli olevat andeks palumise nõudmist esitades vägagi suured – laps peab suutma oma tunnetega tulevikus paremini ise toime tulema, valima sobivad ja teiste poolt aktsepteeritavad käitumisviisid, mõistma teisele põhjustatud kannatust ning olema tulevikus teiste vajaduste suhtes arvestavam. Kui nüüd vaadata asja realistlikult, siis mida võiks õpetada teise poolt nõutud andeks palumine, et pääseda „toolilt“? Võib ju oletada, et sõnum lapsele on hoopis, et nõudmisele tuleb alluda, muidu karistus ei lõpegi, et andestamine on sisutühi formaalsus ja pahanduse lõpetamiseks tuleb üks kindel rituaal vabandamise näol paratamatult läbi teha ja siis on kõik rahul.

Andeks palumine ja andeks saamise sisu on mõistetav alles 6-7. aastastele ja eeldab piisavalt arenenud empaatiavõimet – suutlikkust kujutleda ja mõista, mida teine kogeb ja tunneb. Loomulikult ei tähenda see, et empaatiat ei saaks arendada juba varajasest lapseeast. Otse vastupidi, alustada tuleb juba lapse sünnist. Empaatia arenguks vajab laps eelkõige empaatia kogemust oma vanematelt, nende reageerimist lapse vajadustele, elamuste ja tunnetele kaasaelamist, võimalust oma emotsioone turvaliselt väljendada, kogemust, et kõik tunded on lubatud ja ka teda ümbritsevatel inimestel on palju erinevaid tundeväljendusi ning need ei ole ohtlikud, vaid on suhete loomulik osa, mis ei kahjusta hoolivust ja kiindumussuhet.

Paludes lapselt andeks, kui me pole temast aru saanud, olnud tema suhtes ebaõiglane või teinud talle kuidagi liiga või haiget, kui kahetseme siiralt ja laps usub, et püüame tema tunnete ja vajadustega arvestada, saab ta meile andestada ja õppida loomulikul viisil ja läbi oma kogemuse andeks palumist ja saamist. Ainult siis on andestamisel mõju, soovitud sisu ja tähendus.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et mitte tool ei saa last õpetada vaid lapsevanem peab olema see, kes seab lapsele piire, õpetab talle oma negatiivsete tunnete väljendamist ja nendega toimetulekut ning teiste vajadustega arvestamist.

Allikas: Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee
 - soodsalt kodused asjad tuntud kaubamärkidelt
ABC Design, Angry Birds, Biolatte, Bradley Textile, Carriwell, Crescent, Cybex, Ecolab, Difrax, Fehn, GloMinerals, Haba, Helmi, Herlitz, Huggies, Lotte, Munchkin, Muumi, Neutral, Shea Mooti, Sonett, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Piip ja Tuut Marsil - Piip ja Tuut Mängumajas 28. veebruaril ja 1. märtsil
märts
Piip ja Tuut otsustavad vaatama minna, kas see mida nad marslaste kohta on kuulnud, vastab ka tõele. Kas marslased plaksutavad peadega? Kas kõigile Marsile saabujatele mängitakse marssi ja pakutakse morssi? Kaugele planeedile saamiseks ehitavad klounid kosmoselaeva ja seda kõige kodusematest vahenditest.
Varjatud toidutalumatus – salamisi tervist hävitav vaenlane
Kui küsida inimestelt, kas neil esineb mingi toiduaine suhtes talumatust, siis kõlab vastuseks reeglina „Ei!“ Me ei seosta oma igapäevaseid suuremaid või väiksemaid kaebusi söödud toiduga, juhul kui tegu pole just diagnoositud toiduallergiaga, mis väljendub tõsiste hingamisraskuste, nahalöövete või muude raskete avaldumisvormidena.
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Tee ise talvine kätekreem
Käed kipuvad talvisel ajal kiiresti kuivaks muutuma, nahk on tundlikum ja vajab suuremat hoolt. Käsi võiks kreemitada lausa mitu korda päevas. Külma aja parim kätekreem on rasvarikas, kuid kergelt imenduv ega jäta käsi kleepuvaks. Kõikidele sellistele omadustele vastava kreemi saad hõlpsalt ka ise kodus valmistada. 
Sargvere kortermaja põlengus kannatada saanud inimesed vajavad abi
18. veebruaril lahvatas põlema kolmekorruseline kortermaja Sargvere külas, Paide maakonnas. Paljud pered jäid oma elukohata, kuid on leidnud ajutised elamispinnad. Üks kannatada saanud perekond vajab abi pakutud tühja korteri sisustamiseks kõike elamiseks vajalikku - mööblit, kodumasinaid, voodipesu, riideid, jalanõusid jne.