Pedagoogilised lähenemised
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.

Kui laps räägib vanemale vastu

kolmapäev, 4. aprill
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.

Peamised põhjused, miks lapsed räägivad vanematele vastu:
  • kordavad seda, kuidas nendega räägitakse;
  • tunnevad end tõrjutuna;
  • räägivad haavava kõneviisiga, kuna tunnevad end ise haavatuna;
  • panevad proovile oma võimu;
  • ootavad vastureaktsiooni;
  • soovivad saada vanema tähelepanu.
Kordavad seda, kuidas nendega räägitakse
Kui laps räägib sageli vastu, tasub mõelda, kuidas ja millise tooniga ise suhtled oma lapsega. Lapse kamandamine on lihtne ja mugav viis suhtlemiseks, eriti siis, kui on kiire ja pole aega pikemalt arutada. Paraku peegeldab laps läbi vastu rääkimise sulle tagasi sinu enda kõneviisi. Kui soovid, et midagi muutuks, püüa alustada enda suhtlemisviisi muutmisest.

Laps tunneb end tõrjutuna
Kui laps tunneb end tõrjutuna, kasutab ta enda kaitsmiseks sageli vastu rääkivat kõneviisi. Ta tunneb, et teda ei väärtustata ning seetõttu võtab kaitsepositsiooni. Laps vajab sel juhul rohkem mõistmist, tunnustamist ja julgustamist. Kui ta eksib millegi suhtes, tasub olla pigem toetav ja mitte liiga hurjutav. Kui laps tunneb end väärtustatuna, on ta oluliselt vastuvõtlikum koostöö suhtes.

Laps paneb proovile oma võimu
Kui laps hakkab kasutama võimu näitamist (nt "Sa ei saa mind sundida"), võib-olla tegemist sellega, et talle pole antud eriti valiku võimalusi. Ta võib tunda end nurka surutuna ning soovib saada rohkem võimalusi mingite otsuste tegemiseks. Lahendusena saad edaspidi pakkuda lapsele rohkem valikuvõimalusi, mis on temale eakohased ja sobilikud. Lase tal eksida ja teha vigu, mitte ära püüa neid igal juhul ennetada.

Laps soovib rohkem vanema tähelepanu või ootab vastureaktsiooni
Kui laps ütleb vanemale midagi eriti negatiivset, näiteks "Ma vihkan sind", on sageli selle sõnumi taga lapse frustratsioon, et teda ei mõisteta. Sisimas vajab ta tegelikult vanema poolset juhendamist. Selline väljendus ei ole loomulikult lapsele õigustuseks, kuid see aitab paremini mõista äkilise reaktsiooni tagamaid.

Selle asemel, et hakata last karmilt "korrale kutsuma", proovi läheneda hoopis empaatiliselt ning anna talle teada, et soovid teda aidata, kui ta on maha rahunenud. Sa võid lapsele öelda, et tunned end sellisest kõneviisist häirituna ning oled valmis rääkima, kui laps on võtnud "hoo maha".

Vastu rääkimise puhul on oluline anda lapsele sõnum, et selline kommunikatsiooniviis ei ole efektiivne, viisakas ja sobilik. On oluline õpetada oma lastele seda, kuidas nad saaksid oma vajadusi õigesti väljendada. Vastu rääkimine lõpeb siis, kui kasutame seda signaalina, et laps vajab miskit - juhendamist, toetust, mõistmist ja armastust.

Allikas: www.positiveparentingconnection.net



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas, Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Varjatud toidutalumatus – salamisi tervist hävitav vaenlane
Kui küsida inimestelt, kas neil esineb mingi toiduaine suhtes talumatust, siis kõlab vastuseks reeglina „Ei!“ Me ei seosta oma igapäevaseid suuremaid või väiksemaid kaebusi söödud toiduga, juhul kui tegu pole just diagnoositud toiduallergiaga, mis väljendub tõsiste hingamisraskuste, nahalöövete või muude raskete avaldumisvormidena.
Mõtlemistool õpetab last andeks paluma?
Palju on kõneainet pakkunud teema „mõtlemis- ja rahunemistoolidest“, mis peaks kasvatama ümber „halva“ lapse, sest omaette olles peab ta järgi mõtlema ja aru saama, mida ta valesti tegi. Kinnituseks, et laps on „järgi mõelnud“, peab ta andeks paluma ja seejärel saab ta loa toolilt lahkuda. 
Tee ise talvine kätekreem
Käed kipuvad talvisel ajal kiiresti kuivaks muutuma, nahk on tundlikum ja vajab suuremat hoolt. Käsi võiks kreemitada lausa mitu korda päevas. Külma aja parim kätekreem on rasvarikas, kuid kergelt imenduv ega jäta käsi kleepuvaks. Kõikidele sellistele omadustele vastava kreemi saad hõlpsalt ka ise kodus valmistada. 
Sargvere kortermaja põlengus kannatada saanud inimesed vajavad abi
18. veebruaril lahvatas põlema kolmekorruseline kortermaja Sargvere külas, Paide maakonnas. Paljud pered jäid oma elukohata, kuid on leidnud ajutised elamispinnad. Üks kannatada saanud perekond vajab abi pakutud tühja korteri sisustamiseks kõike elamiseks vajalikku - mööblit, kodumasinaid, voodipesu, riideid, jalanõusid jne.
Kvaliteetsed HABA lauamängud pakuvad lastele suurt rõõmu
Lapsed armastavad lauamänge, eriti neid, mis on lihtsad ja pakuvad palju rõõmu. HABA lauamängud on paljude perede lemmikud, sest need on lihtsad, toreda ülesehitusega ja väga kvaliteetsed. Näiteks "Loomade püramiid" on tähistanud juba 10. aastapäeva ning on üldse üks populaarsemaid HABA lauamänge.