Pedagoogilised lähenemised
Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. 
Et laps saaks elus hakkama
Mida vajab laps, et oma eluga hästi hakkama saada? Kuidas saame vanemana oma last toetada? Krista Kivisalu on teinud intervjuu Norra pedagoogi ja lastevanemate kooli eestvedaja Godi Kelleriga. Siit on nii mõndagi kõrva taha panna. 
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.

Moodsad tubakatooted jäävad lapsevanematele tihti märkamatuks

neljapäev, 21. jaanuar 2016
Tänapäeva lapsed oskavad tubakatoodete kasutamist kavalamalt varjata ja proovivad järjest varem nii mokatubakat kui e-sigarette, mis sisaldavad äärmiselt ohtlikke aineid. Sel teemal on ilmunud väga asjalik artikkel portaalis Tark Vanem, kus on intervjuu andnud psühholoog Rita Rätsep.

Millised on Eesti noorte seas kõige levinumad tubakatooted?
Tavasigarettide kõrval on viimastel aastatel laste seas kiiresti populaarsust kogunud just mokatubakas ja e-sigaretid, sest sageli arvatakse ekslikult, et need ei ole nii ohtlikud või ei tekita sõltuvust. Samuti on nende kasutamist vanemate ja õpetajate eest lihtsam varjata.

Tegelikult see nii muidugi ei ole?
Loomulikult. Näiteks huuletubakas sisaldab lisaks sõltuvust tekitavale nikotiinile ligi 2000 keemilist ühendit ja 28 vähki tekitavat ainet. E-sigarettide ja nendes kasutatavate vedelike mõju ei ole aga piisavalt uuritud, sest neid on müüdud nii lühikest aega. Ja kuna Eestis ei ole nikotiiniga vedelike müümine lubatud, siis põrandaalune äri muudkui õitseb – interneti teel ja hõlma alt kahtlaste vedelike müüjatele pole alaealistega kaubitsemine mingi probleem. Sinisilmsed noored on nende jaoks tulus rahaallikas.

Mida saaksid vanemad teha, et ennetada seda, et nende laps sigarette või teisi tubakatooteid ei prooviks?
Eelkõige tuleks alustada isiklikust eeskujust ehk ise mitte tarbida. Kindlasti on oluline lapsele lihtsas keeles selgitada, et noore inimese organism on nendele mürkidele vastuvõtlikum kui täiskasvanu oma ning lisaks sõltuvusele võib laps ka kahtlastest vedelikest tõsise mürgituse saada. Mokatubaka puhul on jällegi risk igemehaiguste ja -põletike tekkeks, hambad muutuvad kollaseks ja kahjustada saab kesknärvisüsteem. Mida nooremana laps huuletubakat kasutama hakkab, seda kiiremini ja tugevamini kujuneb välja ka nikotiinisõltuvus. Seda kõike peaks lapsele selgitama juba enne kooliealiseks saamist, sest siis on need teadmised juba enne teismeiga kodust kätte saadud.

Mille järgi aru saada, et laps selliseks vestluseks valmis on?
Laps on vestluseks valmis siis, kui ta ise küsib. Näiteks, kui laps näeb, kuidas täiskasvanud klaasruumis suitsu tõmbavad, siis tulekski selgitada, et suitsetamine ei ole ühiskasutatavates ruumides lubatud, sest see kahjustab teiste inimeste tervist. Samas tuleb silmas pidada, et lapsele tuleb asju eakohaselt selgitada ja mitte äärmustesse langeda. Pole mõtet ühe küsimuse peale pooletunnist loengut kopsuvähist pidada või hirmutada, see võib lapsel küsimise isu ära võtta ja teinekord ta seda enam ei teegi.

Kindlasti on isiklik eeskuju oluline, aga kuidas peaksid siis suitsetajast lapsevanemad käituma?
Mida vähem laps suitsetamist oma koduses keskkonnas näeb, seda parem. Kodus või autos suitsetamine on lapse suhtes kõige ohtlikum – vanem tõmbab suitsu läbi filtri, aga mürk, mille ta suust välja puhub, läheb ilma igasuguse filtrita otse lapse kopsudesse. Selle peale peaks mõtlema, et hetkest kui laps suitsu lõhna tunneb, on ta juba passiivne suitsetaja. Kes seda oma lapsele siis tahaks? Selle teadvustamine võiks vanema jaoks olla esimene samm. Edasi tuleks ka lapsele selgitada, et igasugused tubakatooted tekitavad sõltuvust ja on arenevale organismile eriti ohtlikud. Selleks, et laps igavusest suitsu ei prooviks, tuleks aga temaga rohkem suhelda ja kvaliteetselt ühiselt aega veeta.

Siin tavatsetakse vanemate poolt öelda, et aga meie ju omal ajal kasvasime pideva suitsu sees, sest igal pool suitsetati. Mille poolest siis tänapäeva lapsed nõrgemad on?
Meie lapsed on kordades nõrgema immuunsussüsteemiga, kui kümneid aastaid tagasi kasvanud lapsed, kelle toidulaud, kasvukeskkond ja isegi õhk, mida nad hingasid, olid sootuks teised. Meditsiini areng ja nö heaoluühiskonna hüved on ka lapsed palju vastuvõtlikumaks muutnud. Tänapäeva lapse keskkond muudetakse turvaliseks, talle ostetakse arendavaid mänguasju ja pakutakse ökoloogilist toitu, aga iroonilisel kombel tuuakse ikka veel näiteks see “aga meie omal ajal kasvasime ju küll suitsuhaisu sees”. Ajad on muutunud ja ühiskondlikud normid koos sellega. Küsiksin vastu, et kas teie annaksite oma lapsele tänapäeval mängimiseks nõukaaegse plekist ja teravate nurkadega mänguasja? Ilmselt mitte, sest see on ohtlik.

Allikas: www.tarkvanem.ee



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Tartumaal elav 7-liikmeline suurpere vajab abi
Tartumaal elab väikeses külas 7-liikmeline suurpere, kes vajab lastele soojasid talveriideid, jalanõusid ja koduseid tarbeesemeid. Igasugune abi on väga oodatud.
Kadrioru lastemuuseumi Miiamilla perepäev ´Imeline India´, 23. jaanuaril
jaanuar
Talvise jaanuarikuu lõpus võtab lastemuuseumi pere oma suurte ja väikeste külastajatega ette India-retke. Koos tutvume selle vürtsika maa kommetega läbi mängu ja tantsu.
Jonnihoog avalikus kohas
Väikelapsel ei kulu kaua aega avastamaks, et jonn on kõige mõjuvam, kui jonnitakse väga ebasobivas avalikus kohas. Seal on vanemate käed (ja suud) seotud või vähemalt piiratud tegevusvabadusega tänu ümbritsevatele pilkudele ja kahjurõõmsatele muietele - ning kriisete ja jalgadega peksmisega saavutab kiire edu.
Lapse narrimine ja kiusamine
Laste omavaheline narritamine on normaalne sotsiaalse suhtlemisega eksperimenteerimine ja väljaselgitamine, kuidas suhted toimivad. Mõnikord on see katse saavutada võimu või varjata emotsionaalset haavumist. See võib olla ka märk närvilisusest, häbelikkusest või hämmingust.
Vanem Vend Vanem Õde Pärnu ootab uusi vabatahtlikke mentoreid
Vanem Vend Vanem Õde Pärnu mentorprogramm ootab täiskasvanud mõttekaaslasi, kes on valmis toetama, olema sõbraks ja eeskujuks 7-18 aastasele noorele vähemalt 1 aasta vältel.