Pedagoogilised lähenemised
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.

Lapse narrimine ja kiusamine

esmaspäev, 18. jaanuar 2016
Laste omavaheline narritamine on normaalne sotsiaalse suhtlemisega eksperimenteerimine ja väljaselgitamine, kuidas suhted toimivad. Mõnikord on see katse saavutada võimu või varjata emotsionaalset haavumist. See võib olla ka märk närvilisusest, häbelikkusest või hämmingust.

Just nagu kõige muu puhul, mida lapsed peavad omandama, kulub neil ka aasimise puhul aega, et mõista oma sõnade mõju ja seda, kuidas neid õigesti kasutada.

Mida teha
  • Laske lastel endil oma probleemid lahendada. Kui näib, et pilgatav laps ei lase end ilkumisest häirida ning vestluses ei kasutata sobimatuid või roppe sõnu, siis võite pidada seda vaid lapsikuks mänguks. Vältige sekkumist. Enne vaheleastumist kuulake, kas lapsed suudavad ise oma probleemid lahendada.
  • Õpetage. Selgitage, mis on narrimine ja miks see on vale. Pöörake laste tähelepanu kasutatud sõnadelt kõrvale, rõhutades mõnitamist üldiselt ja selle sobimatust. Selgitage lastele, et inimene, kes teisi kiusab, ei ole sõbralik, isegi kui ta püüab sõbralikuna näida.
  • Juhtige tähelepanu mujale. Katkestage narrimine ja muutke teemat. Suunake laste tähelepanu rühmategevusele, mis edendab koostööd, näiteks klotsidest maja ehitamisele või lauamängu mängimisele.
  • Tehke perereegel. "Meie ei narri üksteist." Kinnitage reegel teie kodus kesksel kohal asuvale plakatile koos kolme-nelja muu peamise perereegliga.
  • Õpetage last, keda narritakse, ennast kaitsma. Arutage omavahel võimalusi, mida laps saaks kiusaja heidutamiseks kasutada. Näiteks soovitage, et ta võib kommentaari üle naerda, kiusupunni eirata või oma kurbust mõne enesekindla lausega väljendada. Öelge lapsele, et kui ta tunneb, et ei suuda ise olukorda lahendada, võib ta tulla teie juurde.
Mida mitte teha
  • Ärge eirake täiskasvanute narrimist. Jälgige, et ükski täiskasvanu teie perekonnas ei tögaks last. Täiskasvanud mõtlevad sageli, et aasida on lõbus ja eeldavad, et lapsed peavad seda naljakaks. Lapsed võivad isegi naerda ja käituda nii nagu neile meeldiks tögamine, aga tegelikult solvab see nende tundeid. Lapsed matkivad perekonnas vanemate tegusid ja narrivad üksteist samal viisil nagu neid endid on pilgatud.
  • Ärge eeldage, et narriv laps on paha. Narritamist võivad põhjustada mitmed peidetud emotsioonid, näiteks kimbatus või närvilisus. Enne kui tormate lapse käitumist parandama, tehke kindlaks, mis tegelikult toimub. Kui mõistate narrimise põhjust, saate kõigepealt selle lahendada ja siis lastele paremaid emotsioonide haldamise viise õpetada.
  • Ärge ajage narrijat avaliku noomimisega segadusse. Kui te kuulete mõnitamist, astuge vahele. Viige laps omavaheliseks vestluseks kõrvale. Tehke talle oma seisukoht kiusamisest kindlalt selgeks. Nõudke, et laps vabandaks ja saatke ta tagasi mängima.
  • Ärge unustage kontrollimast meedia mõjusid. Hoidke silm peal telesaadetel, mida teie laps vaatab. Mõnes saates on huumoriallikaks sarkasm ja inimestele nina pihta andmine - millele järgnevad publiku naerupursked. Laps võib sellest õppida ja võtta see tehnika ka oma repertuaari.
Loe lisa raamatust: "Nututa kasvatus" (Elizabeth Pantley)



pood.minulaps.ee
 - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies,Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, Shea Mooti, Solgar, Sonett, Stiga, Weleda jt
 

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Moodsad tubakatooted jäävad lapsevanematele tihti märkamatuks
Tänapäeva lapsed oskavad tubakatoodete kasutamist kavalamalt varjata ja proovivad järjest varem nii mokatubakat kui e-sigarette, mis sisaldavad äärmiselt ohtlikke aineid. Sel teemal on ilmunud väga asjalik artikkel portaalis Tark Vanem, kus on intervjuu andnud psühholoog Rita Rätsep.
Jonnihoog avalikus kohas
Väikelapsel ei kulu kaua aega avastamaks, et jonn on kõige mõjuvam, kui jonnitakse väga ebasobivas avalikus kohas. Seal on vanemate käed (ja suud) seotud või vähemalt piiratud tegevusvabadusega tänu ümbritsevatele pilkudele ja kahjurõõmsatele muietele - ning kriisete ja jalgadega peksmisega saavutab kiire edu.
Vanem Vend Vanem Õde Pärnu ootab uusi vabatahtlikke mentoreid
Vanem Vend Vanem Õde Pärnu mentorprogramm ootab täiskasvanud mõttekaaslasi, kes on valmis toetama, olema sõbraks ja eeskujuks 7-18 aastasele noorele vähemalt 1 aasta vältel. 
Pähklipõhjal kreemjas kohupiimakook
Üks mõnusalt kreemjas ja mitte liiga magus kohupiimakook sobib suurepäraselt saabuvaks emadepäevaks.
Teemapäev ´Tähetargad´ lastemuuseumis Miiamilla, 15. jaanuaril
jaanuar
15. jaanuaril toimub teemapäev "Tähetargad" Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla kell 14.30-17.30. Kutsume kõiki väikesi 5-11-aastaseid täheteadlasi uurima kosmost ja meisterdama oma isiklikku "planetaariumi".