Pedagoogilised lähenemised
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.

Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted

esmaspäev, 26. märts
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.

Vabadus ja austus
Montessori pedagoogika üks esimesi eesmärke on kasvatada lapses iseseisvust. Ükski inimene ei saa olla tõeliselt vaba, kui ta on mingil kujul teistst sõltuv. Just seetõttu – isikliku vabadustunde arendamiseks – ongi Montessori üheks põhimõtteks lasta lapsel juba varases eas ise valida, millega ta tegeleda tahab.

Seda vabadust Montessori meetodi puhul mõistetakse sageli valesti ja nii võib jääda mulje nagu lubataks lapsel teha kõike, mida ta tahab. Montessori sõnul lapsed arenevad positiivses suunas siis, kui neile on antud selgete, kindlate ja mõistlike piiridega vabadus. Lapse vabadus on tegeleda sellega, mis teda arendab, ja mis on talle kasulik. Igasugune ennast või teisi kahjustav, solvav või ebaviisakas tegevus tuleb katkestada. Montessori uskus, et ilma piirideta vabaduse andmine on hülgamine.

Montessori põhimõtete üks tähtis aspekt on ka austus. Austav vanem järgib lapse loomulikke rütme ning tuleb vastu tema loomulikele vajadustele, väikelaste puhul kehtib see eriti söömise ja magamise kohta:
  • toida last siis, kui ta seda soovib (ei mingit söögiaegade ajastamist või planeerimist)
  • laps lõpetab rinnast söömise ise, st siis kui tal on kõht täis
  • laps peab saama magada kui ta seda vajab ning nii kaua kui tahab
  • lapsevanema ülesanne on tagada lapsele turvaline, mugav ja soe keskkond magamiseks
Lapse austamine on see, kui me aitame neil arendada oma võimet midagi ise ära teha. Igasugune kasutu abi, mida me lapsele osutame (nt riietame teda, kuigi ta seda ise ka väga hästi teha oskab), on ainult takistuseks tema loomulike võimete arendamisel. Iseseisva tegutsemise soodustamine aitab arendada ka nende enesekindlust. Kui me ehitame lapse enesekindluse üles positiivsete kinnitustega (“Sa oled nii tark!”, “Sa oled nii tubli!”), siis harjuvadki lapsed sõltuma teiste poolt antavast välisest kinnitusest. Kui lapsed näevad aga läbi enda tegevuse, et nad suudavad püstitada eesmärke ja neid ka saavutada, et nad suudavad ümbritsevat muuta, tugineb nende enesekindlus sisemisele allikale.

Absorbeeriv meel
Montessori teooria kohaselt saab lapse vaimne areng alguse juba ema kõhus, seega on kõne ja muusika olulised juba enne lapse sündi. Esimesel kolmel eluaastal võtab laps teadvustamata endasse kõike, mida ta enda ümber näeb, kuuleb ja kogeb. Montessori tähistas seda sõnapaariga absorbeeriv meel (ing k absorbent mind). Sealt edasi hakkab laps tegutsema juba teadvustatult, kasutades oma tahtejõudu.

Absorbeeriva meele mõiste ongi see, mida lapsevanem peaks koguaeg meeles pidama. Sisuliselt on laps nagu pisike käsn, mis imab endasse kõik selle, mida ümbritsev maailm talle pakub. Seega on lapsevanema õlul üsna vastutusrikas ülesanne, tagada võimalikest parim. See puudutab nii füüsilist kui ka vaimset keskkonda lapse ümber. Keskkond, mida me loome oma lastele, on see keskkond, mida nemad loovad kunagi enda lastele ja need omakorda järgmistele põlvkondadele.

Füüsiline keskkond
Füüsiline Montessori keskkond eksisteerib eelkõige Montessori klassiruumides, kuid selle põhimõtted on rakendatavad ka kodus. Lapsevanema ülesanne on sisustada kodu selliselt, et see austab lapse vajadusi ning soodustab huvi ja tegutsemist. Lapsele, ka vastsündinule, saab sisustada Montessori stiilis lastetoa ehk toa, mis oma olemuselt ongi nagu võrevoodi. Montessori lastetoa eesmärk on pakkuda lapsele turvalist vabadust uurida maailma enda ümber.

Nägemine ja suhtlemine
Sündides ootab last ees suur muutus – ta satub pimedast valgesse ja värvilisse maailma. Harjumiseks võiksid last esialgu ümbritseda pehmed värvid ning silmapiiril olgu vähe asju. Vastsündinut peaks kaitsma ka valjude helide eest.

Nutt on lapse loomulik suhtlusvahend ning meie ülesandeks on seda tundma õppida, et mõista, mida laps meile öelda tahab. Lapsed tunnevad juba varakult suurt hääle ja nägude vastu. Selleks, et lapse keelelist arengut toetada, tuleb meeles pidada paari lihtsat põhimõtet:
  • räägi lapsega selgelt ja rahulikult
  • vaata talle rääkides silma, las ta näeb sinu nägu, kui sa räägid
  • kasuta korrektset keelt ja selget hääldust
  • ära kõrgenda lapsega rääkides ebaloomulikult häält
  • ära räägi lapsega liiga lihtsustatult
  • väldi muusikat või telekat jutuajamise taustamürana
Juba päris pisikesest peale tuleks lapsega rääkida igapäevastest huvitavatest asjadest, lugeda luuletusi, rääkida sellest, mida me parasjagu teeme. Kui laps koogab, siis vestelda temaga imiteerides tema öeldut. Tähtis osa on ka teineteise, muusika ja vaikuse kuulamisel, lapse arengu jaoks on oluline ka täiskasvanute omavahelise vestluse kuulamine. Kunagi ei ole ka liiga vara alustada raamatute ettelugemist. Montessori seisukohast on oluline, et laps oleks osa igapäevases elust, et ta saaks oma uudishimu rahuldada, näha ja kuulda. Seega ei tohiks teda peita lastetuppa, vaid hoida teda ülejäänud perekonna juures.

Materjalid
Kõige tähtsam ja kõige mõjutavam “materjal” lapse esimestel eluaastatel teda ümbritsevas keskkonnas on teised inimesed – nende hääled, näod ja näoilmed, lõhnad ja puudutused. Lapse käed ja jalad peaksid esimestest elupäevadest alates (sobiva temperatuuri korral) olema alati katmata, sest nii saab ta kõige paremini teda ümbritsevat maailma katsuda ja avastada.

Esimesed materjalid väljaspool inimesi on looduslikud asjad puudutamiseks ning päris muusikariistadel tehtud muusika. Juba vastsündinule on võimalik pakkuda sensoorset kogemust, viies ta loodusesse. Puulehtede sahin, vihmakrabin ja -lõhn, linnulaul, meremüha, põskedele puhuv tuuleõhk. Toas saab pakkuda lapsele katsumiseks materjale erineva tekstuuri, kaalu ja pinnatemperatuuriga (puit, erinevad naturaalsed kangad, metall).

Liikumine
Mida rohkem on lapsel võimalik liikuda, seda optimaalsemalt ta areneb. Montessori põhimõtted välistavad kõik abivahendid (käimistoolid jm), mis takistavad liikumise loomulikku arengut. Täiskasvanul on tähtis roll luua lapsele keskkond, kus ta saab oma oskusi ja potentsiaali ellu rakendada. Samuti on täiskasvanu ülesanne tagada lapsele keskkond, kus ta saab võimalikult palju ajast liigutada iga oma kehaosa. Väikelastele on selleks on kõige parem selili asend.

Montessori uskus, et lapsed peavad liigutusi esmalt jälgima, et nad oskaksid neid ise sooritada. Seetõttu on oluline, et nad näeksid nii täiskasvanut tegutsemas, kui ka iseennast liigutamas. Just sel põhjusel on Montessori lastetoa üheks elemendiks ka peegel. Lisaks võimaldab seinale kinnitatud peegel uurida iseenda peegeldust.

Loomuliku liikumise arengu soodustamiseks kehtivad lihtsad põhimõtted:
  • anna lapsele võimalus liikuda (parim koht lapsele on põrandal)
  • eemalda lapse seljast riided, mis takistavad liikumist (kõige paremini roomab laps siis, kui tal pole midagi seljas)
  • paku lapsele midagi huvitavat vaadata (peegel) või teha (nt rippuv mänguasi)
  • paku lapsele midagi, mille järele haarata nt mõni huvitav ese (paiguta see lapsest nii kaugele, et selle kättesaamine oleks tema jaoks jõukohane väljakutse)
  • positiivne tunnustus lapsele, kui ta on eesmärgi täitnud (nt “Saidki hakkama!”)
Montessori põhimõtete järgi peab vanem hoiduma kiusatusest lapse liikumisvõimele kaasa aidata. Füüsiline areng on see, millega laps peaks täiesti ise hakkama saama ja neile on vaja anda võimalus seda ise teha. Liikuma õppimine on väga tundlik periood lapse elus ning väga tähtis isiksuse arengu seisukohast. Vanem saab last aidata sellega, et tunnistab tema liikumispüüdlusi tööna.

Allikas: lambrine.wordpress.com

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

GOSPA lapseootel emmele
aprill
GOSPA on paljude perede lemmik puhkusekoht Eestis ning seejuures on mõeldud ka lapseootel emmedele. Erilise ootuse perioodi veelgi suuremaks nautimiseks on GOSPA kokku pannud lõõgastava paketi lapseootel emmele.
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Pipar teeb õnnelikuks
Piprad – need väikesed mustad või rohelised või hoopis valged terad tuletavad esimese emotsioonina meelde midagi hirmkibedat. Siiski, just vastupidiselt, on neil väikestel terakestel võime vallandanda meie kehas õnnehormoonid. 
Reisi säästlikult mugavust ja elamusi ohverdamata
Ökoturim ei tähenda vaid minimaalseid kulutusi või eksootiliselt kauge sihtkoha asemel naabervalla metsas telkimise eelistamist. Vastutustundlikult rännates võib teoks teha unistuste reisisihi ning puhkust täiel rinnal nautida – tuleb vaid kindel olla, et kulutatud raha läheb keskkonna ning kohalike inimeste hüvanguks. 
Tervislik kurkumi limonaad
Tervislik limonaad kurkumi, ingveri ja laimiga! Looduslik abimees viiruste vastu ja detox kehale.