Pedagoogilised lähenemised
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
Stressi talumine täiskasvanueas on seotud varajase lapsepõlvega
Tänapäeval peetakse head stressitaluvust ning somaatilistest probleemidest pääsemist mingiks eriliseks trumbiks, lausa elementaarseks toimetulekunõudeks. Madal stressitase ning hea pingetaluvus on kujunenud edukuse eelduseks ja ei ole mingeid märke nagu võiks nende tähtsus tulevikus väheneda.
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Ähvardamine suurendab lapse agressiivsust
Lapsevanemad kasutavad tihti ähvardust: "Tee seda või muidu...!" püüdena lapse soovimatut käitumist reguleerida. See on paraku agressiivsusega laetud ähvardus, mis viib hoopis lapse destruktiivse ähvarduse või enesehävitusliku käitumiseni peaaegu viivitamatult - või siis 10-20 aastat hiljem. Rahvusvaheliselt tunnustatud peresuhete autoriteet ja mitmete raamatute autor Jesper Juul avab teema põhjalikult raamatus "Agressiivsus".
Kuidas saada laps õhtul magama stressivabalt?
Vanemate igaõhtune väljakutse on sageli laste õigeks ajaks ning stressivabalt magama saamine. Seda enam, et hommikuti peab ärkama reeglina varakult (lasteaeda või kooli minek) ning uniste lastega kodust väljumine nõuab suuremat pingutust. Siit mõned mõtted, mida soovitab proovida raamatu "Nututa kasvatus" autor Elizabeth Pantley.
Mida teha, kui laps segab jutule vahele?
Lapsed segavad teie jutule vahele sellepärast, et kui nad seda teevad, siis te vastate neile. Nad on selgeks saanud, et te olete alati valmis neile vastamiseks oma tegevuse katkestama.
Kuidas reageerida õigesti imiku nutule?
Imikud nutavad ja vahest päris palju. Väikse beebi nutt on paljudele lastevanematele suur katsumus ja frustratsiooni allikas. Raamatu "Nutt ja jonnihood" autor Aletha J. Solteril on sel teemal kindel seisukoht ning tema hinnangul ei tohiks kunagi jätta väikest beebit üksinda nutma.
6 põhjust, miks laps sind ei kuula
Lapsevanemad soovivad, et lapsed neid kuulaksid. Paraku väljendavad nad end selliselt, et laps ei olegi võimeline oma vanemat kuulama. 
Kui laps räägib vanemale vastu
Lapsed räägivad vahest vanematega halvasti. Nad on ninakad, kasutavad sobimatut kõnepruuki või lihtsalt räägivad vastu, selle asemel, et teha koostööd. Sellise kõneviisiga annab laps vanemale olulise sõnumi.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Miks on oluline lapsega mängida?
Mäng ja mängimine on lapse loomulik tegevus, mida laps suudab ilma täiskasvanu abita teha – nii arvavad ilmselt paljud vanemad. Vanemad märkavad küll mängu kasulikkust, kuid ei näe vajadust selles ise osaleda. Tarkvanem.ee lehel on sel teemal avaldatud väga asjalik kirjutis.
Väikelaps ja reeglite täitmine
Kui mudilastele on seatud terve hulk reeglid, pole neil sageli aimugi, miks need reeglid on olemas ja sellepärast on nende täitmine ka palju raskem.
Miks vajavad lapsed rutiini?
Lapsele on vaja, et ta teaks ette, mis teda päeva jooksul ees ootab. See omakorda eeldab teatavat rutiini. Rutiin tekib tänu korduvatele tegevustele, mis loovad lapse jaoks etteaimatavust ja stabiilsust. Stabiilsus on aga turvatunde üks oluline alustala.
Isiksusehäired ja nõrk minatunnetus saavad alguse beebieast
Kuigi keegi ei suuda oma esimesi elukogemusi otseselt mäletada, peitub meie isiksusehäirete ja nõrga minatunnetuse algus just selles unustatud ajas. Psühhoanalüütik Donald Winnicott on väitnud, et see tuleneb meile esimestel elukuudel osaks saanud hoolitsusest. 
Mis peitub väikelapse jonnihoogude taga?
Osad arvavad, et jonniv laps on kasvatamatu ning vajab rangemat lähenemist. Teised aga peavad jonni põhjuseks liigset distsipliini ning rangust. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, sest sel teemal ei ole must-valgeid vastuseid. Kuid kindlasti on jonnihood kasvuperioodil ka täiesti normaalne osa väikelapse arengust. Miks aga siiski võib jonnihoogusid põhjustada?
9 põhjust, miks karistamine on halb
Kui karistused kasvataksid, ei sooritaks inimkond enam ammu kuritegusid. Karistuse illusoorne mõju võib tuleneda tõsiasjast, et sellel on lühiajaline, kuigi mitte kasvatuslik toime. Karistus pakub kergendust karistajale, kes tunneb, et saavutab jälle kontrolli olukorra üle. 
Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned mõtted, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva pingetega toimetulekul.
13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. 
Laps ei tule, kui teda kutsutakse
Laps on õppinud täpselt seda, mida te olete talle õpetanud - et ta ei pea teie kutseid kuulda võtma. Ta teab, et kui te tõesti teda vajate, siis te tulete ja toote ta ära. Selleks, et saada lapsega taas hea kontakt, on mõned nipid.

Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?

kolmapäev, 11. juuli
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.
  1. Märka lapse vajadusi ja õpi ennast kehtestama nii, et sa last ei alandaks.Uuringud näitavad, et kui laps tunneb ennast kodus turvaliselt, ta on hoitud ja tema vajadustele on vastatud, siis on ta ka väljaspool kodu lahke, märkab abivajajaid ja arvestab teistega.
  2. Ole eeskujuks. Kui sa palud oma lapsel olla teistega arvestav, kuid ise järgmisel hetkel nähvad talle „Jää vait“ või teed oma abikaasale iroonilise märkuse, siis lähtub laps pigem sinu käitumisest.
  3. Ole aus ja oska vabandada. Kui juhtub, et sa oled eksinud, siis vabanda ja selgita, mis sinuga toimub. Näiteks „Palun vabandust, et ma sulle halvast ütlesin/issiga kuri olin. Ma olen väsinud. See on väga inetu, kuidas ma käitusin“.
  4. Selgita lapsele, millised tema käitumised on sinu meelest sobimatud. Kui laps sikutab kassi sabast või naerab vennaga juhtunud õnnetuse üle, siis ütle kohe, mida sa sellest arvad. Näiteks „Kui sa kassi sabast sikutad, siis on tal valus. See ei olnud ilus tegu ja ma tahan, et sa enam nii ei teeks“ või „Kui sa venna õnnetuse üle naerad, siis on vend kurb/solvunud. See ei ole ilus tegu ja palun ära enam nii tee“.
  5. Pea meelest, et sa räägiksid lapse käitumistest, mitte lapsest endast. Ütle  „See mida sa tegid, ei ole ilus“, mitte „Sa oled hoolimatu/halb/ebaviisakas“. Eesmärk ei ole mitte last süüd tundma panna, vaid õpetada teda teistmoodi tegutsema.
  6. Õpeta lapsele tunnete sõnavara. Peegelda talle temaga toimuvat tagasi öeldes näiteks „Sa oled elevil, et lund sajab“ või „Sa oled väsinud ja nutt tuleb peale. Lähme pikutame natuke“. Tunnete mõistmine suurendab empaatiavõimet.
  7. Aruta lapsega, kuidas keegi teine ennast tunda võib. Võimalusi selleks leiab nii igapäevasest elust kui ka lasteraamatutest ja multifilmidest. Näiteks „Mis sa arvad, mida see laps tunda võib, kui ta sõbrad temaga enam ei räägi?“.
  8. Arutage inimeste erinevuste üle. Teistsugune rahvus, välimus, iseloom või mõni muu omadus ei muuda inimest halvemaks. Kõigil on õigus olla ja elada. 
  9. Märka abivajajaid ja kaasa ka last teisi aitama. Pakkuge üksi tänaval nutvale lapsele abi, aidake vanaproual raske kandekott bussi tõsta jne. Jõudumööda võite osaleda ka heategevuses. Näiteks koguge koos lapsega kokku kasutult seisvad mänguasjad ja andke need kellegile, kes neid rohkem vajab.
  10. Tunnusta last hooliva käitumise eest. Näiteks „See on sinust väga kena, et sa aitasid õel asjad maast üles korjata“ või „See on väga kena, et sa vennale pool oma kommist andsid, sul oli endalgi ju vähe“. Juurde võib küsida näiteks „Mis sa arvad, kuidas ta ennast tundis, kui sa teda aitasid/talle kommi pakkusid?“.  
Allikas: Kadri Järv-Mändoja, Perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Amazonas,BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecosh, GloMinerals, Herlitz, Hoppekids, JOHA, Laica, Lego, Maxi-Cosi, Muumi, Solgar, Sonett, Stiga, Terranova, Troll, Weleda

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Kaltsiumilisandid võivad tervisele kasu asemel pigem kahju teha
Toidulisandite maailm on äärmiselt põnev ja mitmekesine ning on üksjagu lisandeid, mille tarbimine meile pea alati kasuks tuleb. Samas ei maksa ära unustada, et ka toidulisandite tööstus on siiski vaid tööstus, mis on ennekõike huvitatud võimalikult suurtest kasuminumbritest ja võimalikult väikestest tootmiskuludest. Nii saabki võimalikuks tõsiasi, et mitte kõik toidulisandid ei ole tervislikud ja kehale hästi vastuvõetavad.
GOSPA lapseootel emmele
aprill
GOSPA on paljude perede lemmik puhkusekoht Eestis ning seejuures on mõeldud ka lapseootel emmedele. Erilise ootuse perioodi veelgi suuremaks nautimiseks on GOSPA kokku pannud lõõgastava paketi lapseootel emmele.
Montessori esimesel eluaastal: üldised põhimõtted
Montessori pedagoogika on paljude lapsevanemate seas huvipakkuv, kuna selle eesmärgid on selged ja loomulikud. Avaldame siinkohal lambrine blogis välja toodud üldised Montessori põhimõtted esimesel eluaastal.
Pipar teeb õnnelikuks
Piprad – need väikesed mustad või rohelised või hoopis valged terad tuletavad esimese emotsioonina meelde midagi hirmkibedat. Siiski, just vastupidiselt, on neil väikestel terakestel võime vallandanda meie kehas õnnehormoonid. 
Reisi säästlikult mugavust ja elamusi ohverdamata
Ökoturim ei tähenda vaid minimaalseid kulutusi või eksootiliselt kauge sihtkoha asemel naabervalla metsas telkimise eelistamist. Vastutustundlikult rännates võib teoks teha unistuste reisisihi ning puhkust täiel rinnal nautida – tuleb vaid kindel olla, et kulutatud raha läheb keskkonna ning kohalike inimeste hüvanguks.