Pedagoogilised lähenemised
Kuidas suhtuda nutuhoogudesse lasteaiaga kohanemise perioodil
Lasteaiaga kohanemise perioodil kaasnevad nutuhood on mõistetavad. Vanemate jaoks võib see aeg olla emotsionaalselt üsna kurnav. Nutu põhjustest arusaamine aitab mõista lapse vajadusi ja emotsioone. 
Kuidas innustada lapsi lugema ja kirjutama
Kui lapsed hakkavad lugema ja kirjutama, avaneb nende ees täiesti uus maailm. Informatsiooni allikaid on järsku palju rohkem - poes olevad sildid, ajalehtede pealkirjad, teeviidad jne. Selleks, et innustada lapsi lugema, ei pea alati lähenema väga "teaduslikult". On palju mängulisi võimalusi motiveerimaks lapsi rohkem lugema ja kirjutama.
Lapse oma tuppa saatmine rahunemise eesmärgil mõjub hävitavalt tema enesehinnagule
Löömisega võrreldes tundub laste saatmine oma tuppa inimliku ja aruka võttena. See katkestab halva käitumise. See annab võimaluse maha rahuneda. See pole vägivaldne, kuid ometi pole tegemist optimaalse vahendiga.
Kuidas arendada lastes rahumeelsust
Lapsed vajavad rahulikkust. See loob neile teatud turvalisuse. Rahu ja enese tujude kontrollimine on tähtsad väärtused, mis johtuvad suures osas armastusest ja kodusest atmosfäärist.
Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Tegelikult on lapse isiksuse ja mina-arengule pikemas perspektiivis märksa kasulikum, kui ta ei ole alati vanematega nõus, vaid kui ta neile vastu vaidleb.
Pirtsaka sööja kavalusega ületrumpamine
Suurem osa väikelapsi on valivad sööjad vähemalt osa ajast, mõned on seda aga alati. Võimatu on ehk muuta valivat kaheaastatst täielikuks gurmaaniks, kuid olukorda saab kindlasti mõnevõrra parandada.
Mida teha, kui laps vingub?
Lapse vingumine on vanema jaoks äärmiselt kurnav. Vingumine on tavaliselt kõige hullem kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel, aga paljud lapsed jätkavad kauem. 
Mida teha, kui laps kardab pimedust?
Paljud lapsed kardavad pimedust, mis väljendub näiteks õhtuti enne uinumist. Et last mõista ja aidata, on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Õnne Aas-Udam kokku pannud head soovitused.
Kuidas saada lapsega hommikul uksest välja kiirelt ja stressivabalt?
Kui teil on raskusi sellega, et laps õigel ajal hommikul kodunt välja saaks, mõelge oma hommikustest rutiinsetest tegevustest teistmoodi. Mis siis, kui teie peamine töö oleks emotsionaalse sideme loomine? 
Klammerduv väikelaps ei ole ära hellitatud
Kui laps on väga klammerduv, võib see olla lapsevanema jaoks väsitav. Paljud pelgavad, et ema-isa jala küljes rippuv väikelaps ei saa kunagi iseseisvaks ja neile tundub see olevat lapse poolne manipuleerimine. 
Ilma lõunauneta väikelapse õppimisvõime on madal
Lapse lõunauni on tähtis ja vajalik, sest uni tagab lapse terve närvisüsteemi ja õppimisvõime. Magamata laps on agressiivsem, vähem keskendunud ja vähem vastuvõtlikum uuele informatsioonile.
Kuidas saada laps magama oma voodisse?
Paljud väikelapsed magavad öösiti kas osaliselt või täielikult vanemate voodis. Kui lapsed kasvavad ja hakkavad vanemate voodist haarama liiga suure osa, võib see tekitada ebamugavust. Vanemad lihtsalt ei mahu oma voodisse enam ära ning tüdinevad öisest sahmimisest. 
Kui laps kipub liiga palju kamandama
Teatud vanuses kipub ilmselt enamik lapsi kamandama. See on nende uus avastatud oskus, mida nad üritavad pingsalt testida. Kui kamandamine muutub liiga sagedaseks, on selle reguleerimiseks mõned nipid.
Õhtune unejutt on kasulik lapse arengule
Laps magab umbes 40% oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti. Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. 
Rühma liikmeks kasvamine ning mängu erinevad etapid
Liitumaks rühmaga, vajab laps teatud valmidusi. Mudilase mängude keerukamaks muutumine osutab hästi, kuidas sotsiaalsed pädevused tegelikult arenevad. Üheaastase lapse asjade ümber ajamise perioodist areneb neljandaks eluaastaks välja fantaasiarikkad rollimängud. Kõik läbitavad etapid on vajalikud, loomulikud ja neid ei tohiks vanem ise nö kiirendada.
 
Soovitusi lastehoiuga kohanemiseks
Lastehoidu või lasteaeda minek on lapse elus suure tähtsusega muutus. See on keeruline etapp ka lapsevanemale. Lapse kohanemiseks on vajalik lapsevanemate, lapse ja hoidjate koostöö. See põhineb eelkõige vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. 
Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada?
Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
Aktsepteerides last sellisena kes ta on, saad õnnelikuma täiskasvanu
Aktsepteerides fakti, et laps on kes ta on, kasvatame õnnelikumaid täiskasvanuid. Aitamaks lapsel käiku lasta suuremat osa oma kaasasündinud võimetest, tasub mõelda allpool kirjeldatud soovitustele.
Lapse esimesed eluaastad ja lahusolek vanematest
Arengupsühholoogid on üksmeelel selles osas, et kolm esimest eluaastat määravad suuresti edaspidise elukaare kulgu. Esimeste eluaastate jooksul toimub tormiline areng kõikides psüühilise ning füüsilise arengu valdkondades. See areng on kiirem, kui mis tahes hilisemates etappides kogu elu jooksul. 
Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

Millised laste oskused on ohus liigse digistumise tõttu?

esmaspäev, 13. juuni 2016
Digimaailmas toimetamine on tänapäeva lastele iseenesestmõistetav ja loomulik ning selles on palju positiivset. Teisalt on leitud, et laste liigse digikasutuse (arvestatakse kõikides ekraanides- telekas, tahvelarvutis, arvutis, nutitelefonis olemist) tulemusena võivad saada kahjustada mitmed olulised oskused.

Digimaailma positiivsed küljed:
  • Arvutimänge mängides arenevad lapse visuaal-ruumilised võimed, strateegiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskus, suurenevad loovus ja koostööoskus (laps suhtleb mängides ja hiljem sõpradega mängust rääkides);
  • Areneb enesedistsipliin ja iseseisvus - mängus tuleb järgida reegleid;
  • Mängud võivad soodustada huvi side- ja infotehnoloogia vastu, mis võib tulevikus saada määravaks noore karjäärivalikul;
  • Toetatud on võõrkeeleõpe;
  • Info on kiirelt kättesaadav - guugeldamine, wikipeedia jt allikad;
  • Õppimine on tõhusam (koosõppimine grupis), põnevam ja kaasav (interaktiivsed õpivahendid, keskkonnad koolis kasutamiseks);
  • Toetus sotsiaalmeedias - kiire tagasiside ja toetus sõpradelt/tuttavatelt.
Teisalt on leitud, et laste liigse (ajaliselt ja ealiselt sobimatu) digikasutuse (arvestatakse kõikides ekraanides- telekas, tahvelarvutis, arvutis, nutitelefonis olemist) tulemusena võivad saada kahjustada järgmised oskused:

1) Kõne -  lapse kõne arengu kriitiline periood on 1-3 eluaastal. Et lapse kõne areneks, on tal vaja dialoogilist suhtlemist lapsevanematega ja teiste inimestega, digividinad seda ei paku. Logopeedide sõnul tulevad täna lasteaeda  3-aastased, kellel kõne peaaegu puudub, paljudel lastel on puudulik sõnavara ja esineb kõnehäireid, kuna vanemad andsid juba titena nutividina kätte.

Nõuanded lapsevanematele:
  • Lühike nõuanne digi kohta - mida vähem, seda parem ja mida hiljem, seda parem. Lastearstide soovitusel ei tohiks alla 2-aastasi lapsi digividinatega üldse tutvustada. Lasteaiaealised lapsed peaksid digimaailmas (kõik ekraanid) toimetama koos vanematega kuna arvutis omapäi tegutsedes (sama kehtib üksi filmi vaadates) võivad lapsed näha asju, mida nad ei suuda veel mõtestada. Ka vanemaga koos erinevate ekraanide ees veedetud aeg ei tohiks väikelaste puhul ületada päevas 0,5-2h.
  • Räägi lapsega – mida teete praegu, mida hakkate tegema, mida enda ümber näete, peegeldage lapse tundeid (sa said praegu pahaseks, sulle ei meeldi, oled rõõmus) – see kõik aitab kaasa tema kõne arengule, tundesõnavara tekkimisele ja tekitab ka turvatunnet.
  • Kõne arengule aitavad kaasa kõik käelised tegevused - meisterdage, rebige, voolige, kleepige, maalige, värvige, jne. Liikuge iga päev õues- laske lapsel turvaliselt joosta, roomata, ronida, rippuda, visata jne.
2) Suhtlemisoskused – kindlasti kuulub inimeseks olemise juurde oskus konfliktidega toime tulla. Arvutis suheldes on see võimalus, et laps/noor panebsuhtlemise akna kinni, kui tekib konflikt, aga päriselus? Lastel võivad jääda puudulikuks oskused, et keerulistest suhtlusolukordadest välja tulla. See kehtib ka näiteks abi küsimisel, pigem sõltutakse mõnest äpist (bussiajad, asupaik).

On selgunud, et internet on “hea” suhtluskeskkond ärevatele, häbelikele noortele, kes küll Facebookis suhtlevad (kuna seal puudub otsene kontakt), aga päriselus ei julge ikkagi kontakteeruda. Seega süveneb ärevus, hirm, häbelikkus.

Nõuanded lapsevanematele:
  • Suhtlemisjulguse arendamiseks suunake last vajadusel küsima teistelt inimestelt teed või bussiaega; tellima kohvikus ise; tegema poes väikesi sisseoste, jne.
  • Lapse/noore kontaktiloomise- ja hoidmise oskuse arendamiseks kasutage külaskäike. Ise külas käies või kui lapsel on sõber külas, julgustage lapsi  päriselt mängima (mitte vidinates olema). Kuna mängudes võivad esile kerkida ka erimeelsused, saavad lapsed õppida konflikte lahendama. Vajadusel vahendage laste konflikti, õpetage neid teineteist kuulama ja üheskoos olukorrale mõlemale sobiv lahendus leidma.
  • Leppige peres kokku nö digivabad tsoonid/ajad, näiteks õhtusöögi aeg, saunatamise aeg, kohvikus/väljas söömise aeg, külas käies jne.- ilmselgelt kehtivad kokkulepped siis ka kõigi pereliikmete jaoks.
3) Tähelepanu- ja keskendumisvõime -  digimaailm on kiire, interaktiivne ja kaasahaarav, pakkudes väga stimuleerivat kogemust. Sellega seoses on lastel/noortel tekkinud võimetus jälgida pikemat teksti, sellel tähelepanu hoida (narratiivsed tekstid on raskesti mõistetavad, sealhulgas õpikutekstid, ilukirjandus), sest see tundub lihtsalt igav. Lisaks kurnab paralleelselt ekraanides toimetamine ning samal ajal õppimine (ehk siis rööprähklemine) lapse/noore aju, millel on leitud ka võimalik negatiivne mõju tähelepanu- ja keskendumisvõimele.

Nõuanded lapsevanemale:
  • Juba 4-5-aastastel lastel saab arendada keskendumisvõimet ja tegevuste lõpuleviimist. Selleks suunata neid näiteks värvima üks pilt värvimisraamatus lõpuni, enne kui uue ette võtavad; või panema pusle kokku, enne kui uue mängu välja võtavad; koolieelikut saab harjutada istuma tegevuse ajal nihelemata/toolilt lahkumata vähemalt 20 minutit, seda oskust on vaja tal kooliminnes, kus laps peab suutma juba 45 minutit ühel kohal istuda ja tunnitegevustele keskenduda.
  • Olge ise lapsele eeskujuks, tehes ühte asja korraga, keskenduge, märgake detaile ja tundke tegevusest rõõmu. Elage siin ja praegu. Kui koristate, siis koristagegi (märgake, kuidas tolmurullid tolmuimejasse kaovad, kuidas tuba üha puhtamaks  saab, jne); kui vaatate pilvi, siis märgake kõike (suurus, kuju) nende juures jne jne. Rääkige lapsele, mida kogete ning suunake ka teda tegema üks asi korraga. Kui telekat keegi parasjagu ei vaata, pange telekas kinni.
4) Emotsioonide regulatsioon – on leitud, et digisõltuvus muudab lapse/noore aju, kuna see areneb ja on seetõttu haavatav ning mõjutatud saavad piirkonnad, mis seotud aju täidesaatvate funktsioonidega (need on: erineva info seostamine, otsuste tegemine, enesejuhtimine, töömälu, käitumise regulatsioon, emotsioonide kontroll, impulsikontroll, planeerimine, tahtejõud, abstraktne ja kriitiline mõtlemine) ning muutused ajus mõjutavad elukvaliteeti/saavutusvõimekust/üldist arengupotentsiaali avaldumist edaspidises elus.

Samuti on leitud, et digisõltuvuse riskirühma moodustavad lapsed, kellel on kalduvus halva tuju, viha, pettumuste või stressi puhul nö arvutisse põgeneda. Lapsed, kellel puuduvad oskused teisti oma tundeid hallata, kasutavad digimaailmas toimetamist asendustegevusena ehk põgenemisena reaalsusest.

Teisalt võib ka arvutimängudes kogetav ebaedu või sotsiaalmeedias suhtlemisel kogetud pettumused väljenduda tugevates negatiivsetes tunnetes, millega laps/noor ei oska teisiti toime tulla, kui oma viha arvuti peale välja valades.

Nõuanded lapsevanemale:
  • Olge ise heaks käitumuslikuks mudeliks, näiteks kui vihastate, või olete pettunud - minge olukorrast veidi eemale, et ise maha rahuneda. Lisage ka verbaalne pool, st öelgegi: "Tunnen, et lähen praegu närvi/vihaseks ja pean minema kööki, et ennast maha rahustada. Joon seal klaasi vett, siis tulen tagasi ja räägime”. Nii õpib ka laps pingeolukordades aja maha võtma, oma tunnetest rääkima (nendega kontakti saades) ja end rahustama (teie abil muidugi).
  • Andke oma lapsele emotsionaalne sõnavara, kasvõi koos lasteraaamatut lugedes, multikat vaadates- tehke juttu mingi tegelase kohta- mida ja mispärast ta võiks tunda selles olukorras. Andke ise lapsele tunnetest rääkides mudel ette, rääkige, mida tunnete koos lapsega tegutsedes, peale pikka tööpäeva, hommikul ärgates, kallistades jne jne.- teilt ta ju õpibki!
  • Õpetage lapsele tugevate tunnetega toimetulekuvõtteid, näiteks sügavat hingamist – selleks tuleb hingata nina kaudu sügavalt sisse (nii et kõht kerkib), lugedes mõttes sekundeid: „üks, kaks, kolm”. Enne, kui välja hingata, - hoida õhku enda sees, lugedes mõttes: „üks, kaks, kolm”. Nüüd suu kaudu välja hingates, lugeda mõttes: „üks, kaks, kolm, neli” ja lisada sinna üks positiivne, ennast toetav sisendus. Näiteks: „saan hakkama!”, „lõdvestun!”, „olen rahulik!” Harjutust võiks läbi teha vähemalt neli korda.
5) Peenmotoorika- tänapäevastel digilastel on tekkinud käelises arengus mahajäämus. Isegi algklassi lastel on raskusi nööpide, paelte kinnitamisega, probleeme on käekirja, kääridega lõikamise, noa-kahvliga söömisega. Pöial küll töötab, aga ülejäänud sõrmed…

Peenmotoorikal on aga oluline roll lapse taju, tähelepanu, mälu, mõtlemise ja kõne ning hilisema lugemisoskuse arengus.

Nõuanded lapsevanemale:
  • Vanematena julgustage ja suunake oma  lapsi maailma kogema ja tunnetama -  a la tunneta kätega lahtisest autoaaknast tuult… Lubage tittedel, põnnidel ja koolieelikutel turvaliselt maailma avastada, laps peab saama vaadata, katsuda, maitsta, haista ja kuulata kõike huvipakkuvat enda ümber. Las ta proovib, katsetab ja eksib! Lubage tal end oma tegemistes aidata, õpetage talle, kuidas teha võileiba, panna pesu masinasse, tõmmata tikust tuld jne jne. Poriste riietega tuppa tulnud laps olgu teile vanematena kompliment- olete andnud võimaluse, et teie lapse peenmotoorika saaks eakohaselt areneda ja sellega seoses tema õpi- ja laiemalt ka eluoskused.
Allikas: Õnne Aas-Udam (Gordoni perekooli koolitaja ja loovterapeut), perekeskus Sina ja Mina, www.sinamina.ee



pood.minulaps.ee - tuntud kaubamärgid, hea hind
Biolatte, BabyBjörn, Carriwell, Cybex, Ecolab, GloMinerals, Herlitz, Huggies, Iittala, Laica, Lavazza, Lego, Lotte, Maxi-Cosi, Munchkin, Muumi, PlanetBio, RemedyWay, Solgar, Sonett, Stiga, Qilikang, Weleda jt

Kommenteeri artiklit

Kommenteerimiseks pead olema sisse logitud

Parimad tubased lastekohad - nukud ja teised mänguasjad
Sombuse ilmaga on eriti mõnus leida lastele põnev tegevus siseruumides. Puhkaeestis.ee lehel on välja toodud mitmeid häid võimalusi perega vaba aja veetmiseks. Valiku aluseks oli tegevuste toimumine siseruumes, harivus ja võimalus ise käed külge lüüa.
Mandlijahust Brita kook rabarberiga
Brita kook on eestlaste ammune lemmik, mis saab veel parem olla, kui üks värske, õhuline, kreemine ja mahlakas kook? Võibolla ainult selline Brita kook, kus nisujahu asemel on kasutatud õlivaba mandlijahu, et lisada pähklisust ja tervislikkust! Hapukas kevadine rabarber sobib suurepäraselt magusust tasakaalustama!
9 soovitust, mida teha suvel Tallinnast väljas
Suvi on kohe käes ja algamas on puhkuste aeg. Vahelduseks tavapärasele rütmile on hea mõte koos pere või sõpradega avastada Eestimaa põnevaid ja kauneid paiku. Puhkaeestis.ee on välja toonud 9 erinevat tegevust/kohta/paika üle Eesti, mis on kindlasti väärt külastamist.
Eesti Ajaloomuuseum kutsub kõiki 7-10 aastaseid lapsi 30. juunil ja 1. juulil lastelaagrisse „Suurgildi salarajad“!
juuli
Suurgildi hoone on üks põnev paik, mida kahel päeval toimuva laagri jooksul avastame keldrist pööninguni. Saame lähemalt tuttavaks Suurgildi kaupmeestega, uurime, millega nad keskajal kauplesid ja mida uhketel pidusöökidel sõid. Veel laseme gildihoovis papagoid ning võtame lõunaks tummist ja keskajale kohast kehakinnitust Tallinna raekoja kõrtsis III Draakonit.
Heategevuslik PARDIRALLI 2016 toimub 11. juunil kell 12:00 Kadrioru pargis
juuni
Kõikidel soovijatel on võimalus osa võtta vaatemängulisest vannipartide rallist, mille raames osalevad 11. juunil tuhanded kummipardid „ujumisvõistlusel” Kadrioru pargis. Tänaseks hetkeks on pardinumbrid jagatud, kuid endiselt on väga oodatud rahalised annetused vähihaigete laste toetuseks. Annetajate vahel läheb loosi üle 140 auhinna.